Ehitusfoorum

Oleks vaja nõu. Esimese korruse põrand plaanis teha nii,et liiv tasandada siis panna kile. selle peale peno eps 120 paksusega 100 . siis läheks põranda plaat paksusega 2,2. ja selle peale põranda laud. Laake ei taha kasutada.Valada petoonist ka ei taha. Ehk keegi oskab midagi tarka öelda.

Mis plaat 2.2?

Osb mõtlesin.

matt5 kirjutas:Osb mõtlesin.

100mm peno on selgelt vähe. Ja millega osb peno külge kinnitad?

Kas mitte niimoodi ei olnud et: liiv - kile - peno. Liiva peaks enne vast tihendama ka. Osb vaja jah kuhugi kinni panna, või kuidas plaan oli?

Osb läheb lahtiselt peno peale ja põrandalaud läheb kruvidega osb külge ja siis moodustub monoliitne pind.

Külaline kirjutas:

matt5 kirjutas:Osb mõtlesin.

100mm peno on selgelt vähe. Ja millega osb peno külge kinnitad?

toetan külalist

mul on 100 mm peno, põrand on talvel külm.
Pane 200mm läheb vähem liiva..

Kile pannakse betoonpõrandate korral valu alla AINULT sellepärast, et segu kuhugi ära ei voolaks.

Külaline kirjutas: mul on 100 mm peno, põrand on talvel külm.
Pane 200mm läheb vähem liiva..

Soovitan hoone välisperimeetrile 1m laiuselt soojustuspaksust veelgi suurendada, 30cm, lisaks vertikaalne soojustus, hea oleks, kui see paikneb vundamendi välispinnal.
Läheb vähem puid.

kile pannakse sellepärast ,et pinnasest tulenev niiskus ei hakkaks betoonpõrandat lagundama.ma pole sellist laadi põrandast kuulnud ja ei kujuta ette kuidas sa selle liiva nii ära konserveerid ,et ta peno all tolmama ei hakkaks ja pinna tolerantsi muutma ei hakka,sest kui see liiv õhku saama hakkab muutub ta sõmeraks .see muidugi minu arvamus ,aga ma ei arva ,et see nii lihtne on.

Kilet hüdroisolatsiooniks küll lugeda ei saa, see ei hoia ära kapillaarset niiskuse kerkimist. Teatavasti on köetavas hoones talvel ülerõhk seega jõuab difussiooni teel leviv niiskus paigaldatud kileni, kus külmumispiirile jõudes kondenseerub ning seda sealt mingi nipiga enam välja ei saa. Kilet ei suudeta lihtsalt nii korralikult paigaldada. Seda enam sellise "elava" põranda korral nagu teemaalgatajal plaanis. Lähtuda tuleks kõigepealt, millisel aluspinnasel hoone asub. Pinnavee tase jne. Kuivatud liiva piisaval paksu ning sügaval liivases pinnases asuva pinnavee taseme ning drenaaži korral selline lahendus ehk isegi toimiks. Muidu küll ei soovitaks. Edu!

Kui kilet kasutada "hüdroisolatsioonina" siis tuleks see panna nii peno alla kui peno peale (OSB alla). Või üldse kasutamata jätta, selline poolik lahendus teeb asja hullemaks. Kuid ei soovita üldse sellist lahendust.

Kile pannakse betoonpõrandate korral valu alla AINULT sellepärast, et segu kuhugi ära ei voolaks.sellele vastusele vurr oli minu vastus ,kui paigaldada topelt kile ja mõlemad kihid ära veekindla teibiga teha siis toimib see ,et pinna niiskus ei hakkaks betooni lõhkuma,kindlasti ei panna seda ainult sellepärast ,et bet ära ei voolaks,ja teema algatajal pole sellest kilest sellisel eesmärgil kasu ma arvan ,et närilised teevad juba kilele pojad taha, kui just pole mingeid näriliste võrke paigaldatud,aga ja teema algataja varjant kahjuks võõras.

roomet30 kirjutas:et pinna niiskus ei hakkaks betooni lõhkuma

Mismoodi niiskus betooni lõhub? Vundamendid valatakse ka betoonist. Isegi sillasambad keset jõge.

Liiva on maja sisse veetud 1.5m. Liiva vee imavus üles poole on 20 cm kui ma ei eksi.Drenaaz on ka pandud talla ümber. mõtlesin et oleks maru lihtne teha niimoodi. Valada ka pole mõtet,kui põrandakütet ei tule. tänud kõigile .

matt5 kirjutas:Liiva on maja sisse veetud 1.5m. Liiva vee imavus üles poole on 20 cm kui ma ei eksi.

Kohe kindlasti eksid!
Kapilaarne tõus on kõrgemale kui optimaatorid oskaksid aimata.

roomet30 kirjutas:Kile pannakse betoonpõrandate korral valu alla AINULT sellepärast, et segu kuhugi ära ei voolaks.sellele vastusele vurr oli minu vastus ,kui paigaldada topelt kile ja mõlemad kihid ära veekindla teibiga teha siis toimib see ,et pinna niiskus ei hakkaks betooni lõhkuma,kindlasti ei panna seda ainult sellepärast ,et bet ära ei voolaks,ja teema algatajal pole sellest kilest sellisel eesmärgil kasu ma arvan ,et närilised teevad juba kilele pojad taha, kui just pole mingeid näriliste võrke paigaldatud,aga ja teema algataja varjant kahjuks võõras.

Kuule ära enam peale võta.
Kui niiskus betooni lõhuks oleksid kõik vundamendid ja muud betoonrajatised päris kiiresti kutud.
Eespool vastajal oli õigus, kile pannakse peno peale selleks, et betoonis olev vesi kuhugi ära voolata ei saaks. Peno alla pannes kilel eesmärk puudub kuna esiteks see niikuinii midagi ei takista ning teiseks peno niiskust/vett ei karda. Imavus oli penol 2% ning soojusjuhtivust see oluliselt ei muuda.

Isiklikult soovitaks ikkagi betoonpõrandat. Pealt hüdroisolatsiooniga (või halvemal juhul lihtsalt niiskustõkkega) üle käia ning pane katteks ükskõik mida süda ihaldab.

teema algataja välistas betooni põhjusega et ei ole põrandaküttet. Betoon põranda jaoks ei olegi põrandakütr hädavajalik. Olen päris mitu vundamenti teinud 150 peno +100(-80) betooni ja piisavalt soe. 200 kindlapeale minek. osb lahtiselt peno peal + põranda laud peale = palju õnne!!! ootaks huviga tulemusi. Äkki annab mingid talad sinna kuidagi võluda, siis oleks juba jumet basjal kui betoon kindlasti välistatud...