Ehitusfoorum

tere,pisike mure oskab keegi äkki nõu annda.Tegemist tellistest praeahjuga pliidiga,pliit yhendatud korstnasse lesoga.Probleem selles,et vahel ajab pliit seletamatul kombel sisse,praahju alt tõmmet proovides,kaob paber kiiresti korstnasse.Pliidi ukseks svt klaasuks kui alumine tuharuumi uks kinni ja ukse õhureguleerimise avast tõmmet kontrollida,kustutab tõmme tiku ära.Kui tuli allateha siis hakkab sisseajama aga mitte igakord

Kas stardi lõõr ka on ??
Millal täpsemalt sisse ajab (alguses,külmalt ,soojalt jne.) ??
Kui suur on korstna lõõr ??
Kui suur on auk pliidi ja leso vahel ??

Näita pilti kui on .

Stardilõõri pole kuna konstruktsioon lihtsalt ei võimaldand seda,omaniku juttu järgi sisseajamine suhteliselt ebareeglipärane,vahel kylmalt,vahel soojapliidiga.Korsten yhekivi lõõr,pliidist lesosse läheb natuke vähem kuikivilõõr.leso lõõr 14korda 14cm.Leso tahmatopsist tuld pea võimatu tehapaber kaob suhteliselt kiiresti korstnasse,praeahju all olevast puhastusluugist ka tõmme suurepärane,isegi siis kui malmplaat pealt ära on.Kui teha tuli paberiga praeahjupeale siis kaob paber ka kiiresti laskuvasse lõõri ja sealt edasi lesosse.Mystika just selles,et viimane kord kui seal käisin tegin tule alla ja tõmbas ilusti,sai kuskil 15minutit tuld all hoitud,ei ajand kuskilt sisse.Ei usu ka ,et peremees jonni ajaks.Lihtsalt vahel ajab sisse

virgor kirjutas:Kas stardi lõõr ka on ??
Millal täpsemalt sisse ajab (alguses,külmalt ,soojalt jne.) ??
Kui suur on korstna lõõr ??
Kui suur on auk pliidi ja leso vahel ??

Näita pilti kui on .

Horisontaallõõr võiks olla kõrgem,vertikaallõõrist suurema ristlõikega, 3-4 kivi kõrgune aga küsin, kas pliit ja leso on korralikult kuivanud ja sama ka korstnast. Kui leso lõõristik on veel niiske, siis on selline kapriisne käitumine küll lausa loomulik aga peale kuivamist läheb kõik joonde. Leso alt ei saa puududa niiskustõke.
Tuleb puid põletada.

kaminahi kirjutas:Horisontaallõõr võiks olla kõrgem,vertikaallõõrist suurema ristlõikega, 3-4 kivi kõrgune aga küsin, kas pliit ja leso on korralikult kuivanud ja sama ka korstnast. Kui leso lõõristik on veel niiske, siis on selline kapriisne käitumine küll lausa loomulik aga peale kuivamist läheb kõik joonde. Leso alt ei saa puududa niiskustõke.
Tuleb puid põletada.

Paraku ei saand kõrgemat siselõõri teha,põhja kaks kihti,lõõr kahe kivi kõrgune ja kaks rida katust peal,leso oleks läind liiga kõrgeks .leso asub paneeli peal,teisel korrusel nii,et alt ei tohiks niiskust tulla.Korsten olevat olnud pea 15aastat kasutamata,korstnapyhkija olevat käind ja korsten korras,kuigi jah korstnast võib niiskust piisavalt veel olla

ahjumees kirjutas:...leso asub paneeli peal,teisel korrusel nii,et alt ei tohiks niiskust tulla...

Mine vaata altpoolt korsten üle. Äkki mõni tahmaluuk lahti, või halvasti paigaldatud. Mõnikord on ainult vill ette torgatud, see laseb õhku läbi.

ahjumees kirjutas:leso lõõr 14korda 14cm.

Kas see 14 x 14 napivõitu ei ole?
Korter asub teisel korrusel. Mitu korrust kokku on? Ehk on ka korstna samba kõrgus pliitast minimaalne?
Eks tõmbeprobleemid tavaliselt tulenevad mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemisel.

vuuk kirjutas:

ahjumees kirjutas:leso lõõr 14korda 14cm.

Kas see 14 x 14 napivõitu ei ole?
Korter asub teisel korrusel. Mitu korrust kokku on? Ehk on ka korstna samba kõrgus pliitast minimaalne?
Eks tõmbeprobleemid tavaliselt tulenevad mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemisel.

Maja tegelt eramu,all keldrikorrus ja peal kaks korrust eluruume,lesos lõõre umbes 2meetrit.Olen ennegi teind samasuguse leso pliidile järgi ja pole probleeme olnu.Siit siis uus teema äkki mõni pottsepp viitsiks tulla korra vaatama,asukoht Tallinn

Oma tegemistes olen jõudnud arusaamisele,et lisaks lõõri pikkusele ja pöörangute arvule mõjutab kütteseadme sisetakistust veel lõõri küljepikkuste suhe,madala takistuse soovi korral mitte suurem kui 1/2 ja ristlõige,mis üldjuhul ei tohiks minna oluliselt väiksemaks korstna omast.Seega mina panustaksin,kui korstnas või ruumi ventilatsioonis mingit kala ei ole,tõsta leso lõõr 3 kivi kõrguseks,veendu et praeahju alt minek oleks avar ja sujuv ning

Kas korstnapits on okka koonuses?Just koonusetta korstnad tujukad.Kui pliit sisse ajab siis ikka korstnas tõmme puudub või on nigel.Kui pitsis koonust pole siis lase plekksepal koonuses plekist toru teha ja korstnalõõri sisse.

Minul on sellist jama tekitanud harilikult niiskus. Alguses tõmbab hästi kuni lõõr soojeneb ja hakkab niiskust välja ajama. Tegin ka kunagi kümmekond aastat vanasse majja ahju kus oli elektriküte ja korstent polnud seni vaja läinud. Kuu aega kesti see sisseajamise jama. Tellija mõtles juba, et on alt läinud oma tellimusega. Kuid kui korsten kuivaks sai hakkas mühinal vedama.
Teine kord oli alumine naaber teinud kaks lõõri alt üheks umbes 0,5m ilm lõõrivaheseinata. Teise korruse ahi alguses 5 minutit tõmbas korralikult siis korstnalõõr soojenes ja hakkas ilmselt teise lõõri kaudu vedama ja ülemine ahi hakkas sisse ajama. Ladusin alt lõõrivaheseina tagasi ja kõik hakkas toimima nagu peab. Kui ise oled teinud kõik õigesti ja pliit juba kuiv siis on viga ilmselt peale leso ja tuleb lihtsalt viga otsima hakata.

tere,kas mõnel asjalikul pottsepal oleks aega ja viitsimist tulla seda pliiti vaatama,asub tallinnas.Oleksin tänulik,enda mõistus lihtsalt otsas

Tere.
hel. 53 966 469 Meelis vaiksaar.

meelisvaiksaar kirjutas:Tere.
hel. 53 966 469 Meelis vaiksaar.

Nii p.s siis, et otsid föörumist tööd?

Leevi kirjutas:

meelisvaiksaar kirjutas:Tere.
hel. 53 966 469 Meelis vaiksaar.

Nii p.s siis, et otsid föörumist tööd?

No miks nii myrgine, Leevi? Aga mine tea, mönemehe postitusi lugedes tundub
jah, et teil turu pärast seal köva andmine käimas. Möni vähemalt tundub kyll
millestki ilma jäänud, aga eks see ole ka oskustes kinni!

Asjast! Üks vana Soome plekksepp rääkis, et tema on kehva tõmbe puhul korstnatele ehitanud V kujulisi varikatuseid. Pidi tõmmet parandama märgatavalt. Olen selliseid näinud ka meil Nõmmel.
Arvan, et antud juhul on viga just korstnas. Kas viga paraneb kui lõõris enne paberit põletada?

Robi 1 kirjutas:Asjast! Üks vana Soome plekksepp rääkis, et tema on kehva tõmbe puhul korstnatele ehitanud V kujulisi varikatuseid. Pidi tõmmet parandama märgatavalt. Olen selliseid näinud ka meil Nõmmel.
Arvan, et antud juhul on viga just korstnas. Kas viga paraneb kui lõõris enne paberit põletada?

No loomulikult on asi korstnas, kui oleks pliidis, siis kas tömbab, vöi ei tömba
yldse. Korstnas ei pruugigi viga olla, ehk on möni puu kusagile ette kasvanud,
tont seda teab,kui kohal pole käinud. Tömme tundub tuule suunas kinni olevat!

Eila sain pikale lesosüsteemile lõpu peale ja kohe katsetasime ka paberit põletada. Otselõõriga paberid kargasid koldes ja täislesoga oli tõmme pisut väiksem. Lõõri kõrgus on kolm kivi ja 16 cm lai keskimiselt, sest kahaneb korstna suunas 1cm meetri peale.

rokikas kirjutas: Kõigi korstende tõmme varieerub olenevalt ilmastikust ning seetõttu võib "hea tõmbeilmaga" suuta vigasest pliidist suitsu välja vedada aga kui vähegi halvemad tingimused ....

Madalate alla 10m pikkuse puhul annab korstnale tõmbe pitsis olev koonus.Eriti hea kui koonuseks plekist toru.Plekist toru soojeneb korstnas imekiiresti ja lihtsalt jõuga lükkab korstnast suitsu välja.Suitsugaaside jahtumisel ruumala väheneb ja selleks,et liikumiskiirust säilitada ja tõsta tuleb lõõri ristlõiget vähendada.Muidugi on üksikud erandid kus ei ole ka koonusest abi.kõik vene ajast keskkütte katlamajade korstnad on koonuses ja seal sees on aastaringselt selline tõmme,et viib mütsi peast,ka siis kui väljas +30C kuuma.
Mullu kevadel sai ühte suvilasse mille korsten oli ehe trehtel kogu pikkuses toru sisse aetud ja siis hakkas korsten ka tõmbama.Majas oli uus pliit ja ei tõmmanud üldse.

Leevi kirjutas:

meelisvaiksaar kirjutas:Tere.
hel. 53 966 469 Meelis vaiksaar.

Nii p.s siis, et otsid föörumist tööd?

Kui Leevi põhjalikult teemat loeks, saaks ta aru, et Meelis ulatas kolleegile abikäe.

PS. KordniK. See postitus on täiesti teemakohane ja mitte kedagi laimav. Milleks siis seda korduvalt kustutada. Kustutada tuleks algne põhjus.
Pange siis juba kohe bänn peale, kui nii süütud postitused ära kustutatakse.

motamees kirjutas:

Leevi kirjutas:

meelisvaiksaar kirjutas:Tere.
hel. 53 966 469 Meelis vaiksaar.

Nii p.s siis, et otsid föörumist tööd?

Kui Leevi põhjalikult teemat loeks, saaks ta aru, et Meelis ulatas kolleegile abikäe.

PS. KordniK. See postitus on täiesti teemakohane ja mitte kedagi laimav. Milleks siis seda korduvalt kustutada. Kustutada tuleks algne põhjus.
Pange siis juba kohe bänn peale, kui nii süütud postitused ära kustutatakse.

Seda postitust ju keegi ei kustutanud, tösi kyll kolmas katse. Mina tahtsin sinult
hoopis kysida nende eelnevate märgete kohta. Vasta privas kui viitsid.

Robi 1 kirjutas:Asjast! Üks vana Soome plekksepp rääkis, et tema on kehva tõmbe puhul korstnatele ehitanud V kujulisi varikatuseid. Pidi tõmmet parandama märgatavalt. Olen selliseid näinud ka meil Nõmmel.
Arvan, et antud juhul on viga just korstnas. Kas viga paraneb kui lõõris enne paberit põletada?

Mis sellest arvad? Kui teha veel ka V katus siis düüs missugune, mis tuult veel kiiremini lõõride pealt läbi lükkab

Katusemeistrid on kõnelenud Hüva nõu! Igatahes!