Puhasvuugil projekteerimine

[vuuk]

Oletame, et tellija sooviks maja, mille fassaadikujunduseks oleks puhasvuugil laotud mingisugune kivimaterjal.
Olgu selleks näiteks keraamiline tellis.
Tellistel on oma kindlad nimimõõtmed.
Mõned Eestis enamlevinud alljärgneval pildil.

eesti tellised.jpg (80.19 KiB) Vaadatud 5636 korda

Tavaliselt on nii, et fassaadikujundus projekteerimisel määratakse arvutiprogrammi abil. Selleks on programmis tööriistade hulgas vastav nupp.
Kas ja kuidas hoonele valitud ja määratud mõõdud kokku sobivad välisviimistluseks mõeldud tükkmaterjali mõõtudega, sellega projekteerija tavaliselt oma pead ei vaeva.
Sellega hakkab tegelema hiljem objektil müürsepp.
Võib õelda, et niiviisi sünnivad vigase mustriga puhasvuukmajade fassaadid.
Kui olen küsinud, et miks nii, siis vastus on olnud, et teisiti pole võimalik.
Aga on ju küll.
Väidan, et see on lihtsalt sel juhul poolikult tehtud projekteerimise töö.
Selguse mõttes järgnev näide.

iluvead.jpg (111.98 KiB) Vaadatud 5634 korda

Et veakohad paremini välja tuua, värvisin osa telliseid punaseks. Muidugi see on ka maitseküsimus - võib ka niisuguse tulemusega rahule jääda.
Mis siis veaks pidada?
1. Hoone kõrgus mittesobiv, sellest kõneleb ülemine poolikute telliste rida.
2. Hoone mittesobiv pikkus.
3. Valesti valitud ukse ava kõrgus.
4. Ukse ava vale asukoht seina suhtes.
5. Ava mittesobiv laius.
Et see mitte nii ei oleks, tuleks projekteerimisel kõigi hooneosade mõõtmete määramisel lähtuda telliste ühtlasi mõõtmetest ja algselt planeeritud mõõdud vastavalt korrigeerida.
Näide, kus kõige sellega on arvestatud:

pilt 3.jpg (186.94 KiB) Vaadatud 5634 korda

Jätan siin-kohal selle mõttearenduse pooleli. Kas on ehk teistel foorumlastel midagi sõna sekka öelda?

[rokikas]

Kas esimesel pildil 1-2 mm. kõrgemat vuuki kasutades ei oleks read klappima saanud?
Aga lootus et maja projekteeritakse fassaadikivi järgi on ilmselt asjatu.

[AHEL]

ise pakuks kliendile välja kas alustada pool kivi kõrgemalt või madalamalt,võimalus oleks ka poole kivi reaga alustada(sõltub sokli kõrgusest).Iseenesest kolmveerand kivi ukse juures pole hullu,kuid kui akendel teisiti ,siis kipub välja paistma,siin poleks muud lahendust kui et klient peab oma sõna ütlema ja nii tegema(muidugi eelnevalt omad versioonid ära rääkida)

[ehitustehnik]

Tere,

Pole küll liiga palju seda puhasvuuki pidanud projekteerima, aga ükskord oli üks objekt ja arhitektile sellest tähelepanu juhtides, ei mõistetud eriti selle probleemi (kui on probleem) tähtsust.
muidugi polegi see ehk nii lihtne, kuna üldjuhul on siis sisemine mingi plokksein, kui see mingi betoon-õõnesplokk, siis oleks tegelikult ka seal ilus moodulist lähtuda (columbia jt. puhul 2M, aga onju ka tegelikult 5M, ehk 2,5M plokke)
lisaks siis soojustuse ja õhkvahe paksus + avade ümbruses võibolla välimine vooder võiks katta ca 20mm ava ja need moodulid ei taha klappida. ilmselt lihtsam(?) oleks sisemisest moodulist loobuda, aga paraku ma arvan, et ca 90% juhtudest ei viitsi või pole kellelgi aega (projekti eest ei maksta nii palju) sellega tegeleda.
Vertikaalsuunas ei taha ka see üldjuhul sisekihi 2M ja väliskihi 0,75M klappida.
Sisekihti võiks plokkseintel alustada -0.10 pealt, sest üldjuhul 1.k. ava alla +2.10, seega 11 plokirida, et ei tuleks silluste juures liialt lõigata. ilmselt annaks see mingit efektiivsust, kui neist mooduleist veidi rohkem kinni pidada.
ehk läheks siis ka ehitamine kiiremini ja jõuaks rutem sellele 4x efektiivsemale soome ehitusele järgi. (see väide siis ehitusuudistest)

[vuuk]

Kas esimesel pildil 1-2 mm. kõrgemat vuuki kasutades ei oleks read klappima saanud?
...

Kui pidada silmas sellel pildil olevat lihtsat ühe avaga juhtu, siis jah saaks vuukide kõrgustega "mängides" ära petta. Nii on seda ka lahendatud. Aga pildinäide oli toodud põhimõtteliselt asja olemuse selgituseks.

Näiteks oli mul hiljuti töölaual pakkumise tegemiseks üks projekt, kus kõrgusmärgid silluste alla olid näidatud järgmised:
1,99; 1,99; 2,00; 2,48; 2,48; 2,49; 2,49; 2,49; 2,67; 5,59; 5,79 (m)
puhasvuugina ladumiseks oli mõeldud 80mm kõrgune looduskivi
vuugi kõrguseks soovis klient 10mm.
Juba numbritele peale vaadates on näha, et ei klapi kuidagi. Tegin proovi pärast Excelis tabeli, kus arvutasin alates 9mm kuni 20mm vuugiga. Ei sobi ükski. Kusagil jääb ikkagi niisugune esimesel pildil ukse kohal olev samm sisse. Põhimõtteliselt saaks müürimees suure pingutamise korral ehk tulemust ainult vuukidega mängides veidi "siluda". Aga siis tekib oht, et vuukide erinevus jääb silma häirima.Ja see läheks juba müürimehe töökvaliteedi "kraesse".
Mina ei tahaks küll olla selle müürimehe nahas, kellele pärast öeldakse, et miks vuugid pole ühetaolised.

[vuuk]

Tere,

Pole küll liiga palju seda puhasvuuki pidanud projekteerima, aga ükskord oli üks objekt ja arhitektile sellest tähelepanu juhtides, ei mõistetud eriti selle probleemi (kui on probleem) tähtsust.
muidugi polegi see ehk nii lihtne, kuna üldjuhul on siis sisemine mingi plokksein, kui see mingi betoon-õõnesplokk, siis oleks tegelikult ka seal ilus moodulist lähtuda (columbia jt. puhul 2M, aga onju ka tegelikult 5M, ehk 2,5M plokke)
lisaks siis soojustuse ja õhkvahe paksus + avade ümbruses võibolla välimine vooder võiks katta ca 20mm ava ja need moodulid ei taha klappida. ilmselt lihtsam(?) oleks sisemisest moodulist loobuda, aga paraku ma arvan, et ca 90% juhtudest ei viitsi või pole kellelgi aega (projekti eest ei maksta nii palju) sellega tegeleda.
Vertikaalsuunas ei taha ka see üldjuhul sisekihi 2M ja väliskihi 0,75M klappida.
Sisekihti võiks plokkseintel alustada -0.10 pealt, sest üldjuhul 1.k. ava alla +2.10, seega 11 plokirida, et ei tuleks silluste juures liialt lõigata. ilmselt annaks see mingit efektiivsust, kui neist mooduleist veidi rohkem kinni pidada.
ehk läheks siis ka ehitamine kiiremini ja jõuaks rutem sellele 4x efektiivsemale soome ehitusele järgi. (see väide siis ehitusuudistest)

Kõik õige, need mõtted on minugi peast läbi käinud aga...
Minu arvates, üks projekteerimise mõte (muude oluliste asjade kõrval)võiks olla selles, et lahendused töötatakse välja juba projekteerimise faasis laua taga. Teine mõte just nimelt efektiivsus.
OK projekteerimine on odav töö ja ei tasu seda tööd lõpuni teha.
Kas siis müürsepa töö on nii kallis, et müürepa palga eest võiks ka projekteerija poolikut tööd lõpuni teha?
Tegelikult minu eesmärk ei olnud niivõrd projekteerijate töö kallal närida.
Tahan pakkuda omalt poolt lahenduse.
Muidugi võiks öelda, et pole mõtet ajada juuksekarva lõhki.
Siis võib-olla tahab plaatija oma seina plaatide mõõtmete järgi, maaler tapeedi järgi jne.
Aga kui tellija soov või prioriteet oleks, et puhasvuuk mitte ainult poleks korralikult laotud, vaid ka korralikult kavandatud, siis selleks puhuks lahendused on olemas ja mina võin soovi korral neid pakkuda.

[rokikas]

Aga kui tellija soov või prioriteet oleks, et puhasvuuk mitte ainult poleks korralikult laotud, vaid ka korralikult kavandatud, siis selleks puhuks lahendused on olemas ja mina võin soovi korral neid pakkuda.

Kas hakkad projekteerimist teenusena pakkuma?

[vuuk]

Aga kui tellija soov või prioriteet oleks, et puhasvuuk mitte ainult poleks korralikult laotud, vaid ka korralikult kavandatud, siis selleks puhuks lahendused on olemas ja mina võin soovi korral neid pakkuda.

Kas hakkad projekteerimist teenusena pakkuma?

Ei hakka projekteerimist teenusena pakkuma.
Samuti nagu ka ehitamise teenuse osutamiseks, peab olema Eesti Vabariigis MTR-s registreering
projekteerimise teenuse osutamiseks. Olen niisuguste asjadega kursis.
Minul projekteerijana tegutsemine pole lubatud.
Aga ma võin pakkuda arvutamise teenust.
Kui projekteerija ei taha või ei oska seda projekteerimise töö osa teha siis mina võin koostöös projekteerijaga ja tellijaga selle töö endale teha võtta.
Mõõduka tasu eest.
Teenuse üks osa sisaldaks hooneosade pikkuste, kõrguste, avade mõõtude ja asukohtade ja hoone gabariitide välja arvutamist lähtuvalt valitud müürimaterjali mõõtmetest.
Teenuse teine osa oleks vastavalt mõõtkavale ja materjalide mõõtudele ka mustri täielik välja joonistamine. See on võimalik nii 2d-na, kui 3d-na.
Projekteerija saab siis need minu poolt arvutatud mõõdud lisada projekti, ehk esialgseid mõõtusid vastavalt veidi korrigeerida.
Et vältida tühja tööd, oleks mõttekas teha seda kõike juba võimalikult projekteerimise alguses.

[ehitustehnik]

see mooduli projekteerimine peaks algama varases staadiumis küll.
Sest kui hr. Vuuk saab juba mooduliga mittevastava projekti ja teeb selle ümber, siis sellega võib kaasneda päris suur muudatuste ahel ja keegi ei taha seda teha päris rahata.
reaalsus on vist see, et müürimees ja ta pealik kiruvad lolli projekteerijat ja annavad endast parima...

[maik]

reaalsus on vist see, et müürimees ja ta pealik kiruvad lolli projekteerijat ja annavad endast parima...

Mitte harvad pole juhused kui tuleb kiruda optimaatorist tellijat, kes äärmiselt detailse ja plokki mõõte arvestavas projektis, asendab julmalt ühe mat. teisega, sama-väärse aga teise firma ja mõõtudega. näit. Projektis on avad sobitatud Columbia järgi, aga kohale veereb auto, mille koormaks on odavam Novipro toodang
Tellija jaoks on nad kõik üks Columbia.

[Katusepakkuja]

Natuke teemast mööda, aga sama seis katuste projekteerimisel. Tuleks arvestada katusekivi või -plaadi katva pikkuse/laiusega.
Üldisemalt -tööjooniseid ei tehta - varem ei olnud tellijaid, nüüd kui mõned targemad tellijad on valmis ka korralikud tööjoonised kinni maksma, pole tegijaid. See kauboikapitalismusest tekkinud proibleem, turg ei suuda, eriti kui turgu praktiliselt pole, miskit mõistliku reguleerida, ainult riiklikud regulatsioonid võimaldavad normaalselt areneda.

[Foorumiarhitekt]

Olen lõikamata kividest puhasvuuki projekteerinud ja seda nii katuse kui ka müüritise osas. Seinalaotiste väljajoonistamine tähendab aga vähemalt projekteerimist põhiprojekti staadiumini, isegi kui eskiis kivi mõõdus valmis joonestada.

foorumiarhitekt@gmail.com

[vuuk]

Mitmed puhasvuuk ehitamisprotsessis osalenud on väitnud, et kivimooduli järgimine pole võimalik. Ja seetõttu algselt sellest loobunud.
Mis võiksid olla need takistavad kitsaskohad ja kas need on ületamatud?

Jah, maja ei koosne ainult väliskestast (välisviimistlusest). Seetõttu ei saa kuidagi üle ega ümber ühtse terviku vaatamisest.
Kuidas sobituvad ülejäänud detailid, sellesse ühtsesse süsteemi.
Võtaks vaatluse alla kõigepealt kõrgused.
Projektides on levinud kõrgusmõõt avade alla 2100 mm.
Võttes 65mm kõrgusega tellise koos 10mm vuugiga, siis tegelikult selline kõrgusmõõt (jämedalt) sobib.
28 kivirida annaks nullist silluserea alla 2110 mm.
Kuidas aga sobitub sellega plokkidest seina kandev osa?
Võttes plokkide kõrgusmooduliks koos vuugiga 200 mm, saame 10 rea kõrguseks 2000 mm ja 11 rea kõrguseks 2200 mm.
Seega kõrgusmõõt 2100 mm kuidagi ei sobi.
Illustreerimaks seda olukorda, toon siinkohal pildinäite:

plokimoodul.jpg (341.5 KiB) Vaadatud 5191 korda

Üsna tavapärane on niimoodi lahendatud avad. (Kas nii üldse tohib, see on eraldi teema ja ma ei hakkaks siinkohal sellel peatuma.)
Näeme, et selle ukseava kohal on lõigatud kokku 5 plokki. Eramul on keskmiselt 15 ava. Akna-avad on laiemad. Keskmiselt on ava kohta lõigata vaja 7 plokki. 15 x 7 = 75 lõigatud plokki. Võime järeldada, kuhu kaob meie ehitajal osa tootlikusest.
See on üks kitsaskohtadest, millest vaja üle saada.

Üks variant (mida ka mainis "ehitustehnik" eelpool), mida ma olen ka praktiseerinud ja mõnes projektis kohanud, on alustada esimese plokireaga vajalikul määral altpoolt nulli.
Voodrikiviga aga sobiks alustada null-tasapinnast. Seega tekiks sel juhul vastuolu.
Sellest probleemist üle saamiseks pakuksin alternatiivina kasutada näiteks Aeroc Universaal plokki, mille rea kõrguseks liimseguga on 303 mm.
7 rea kõrgus kokku 2120 mm, mis jämedalt sobib tellisega moodulisse.
Kindlasti leidub veel variante, kuidas sellest tülikast ressursside raiskamisest pääseda.

Kuidas on teie kogemused ja missuguseid takistavaid kitsaskohti võib sellest teemast lähtuvalt veel ette tulla?

[Foorumiarhitekt]

Kivivoodriga maja puhul tasub jätta fassadiavad igast küljest 30 mm väiksemad kui standardmõõdus kandva seina avad. Sellisel juhul jääb akna ja ukse tihenduspragu peitu. Seega kandva silluse alla 2100 ja fassaadikivi silluse alla 2070.

Kandvad seinad ujuvpõranda puhul laotakse niivõinaa taldmiku pealt ja põranda km ei mängi rolli. Kuna tellist maapinna sisse ei kannata panna, siis sinna alla läheb muu sobiv plokk.

[Külaline]

Kivivoodriga maja puhul tasub jätta fassadiavad igast küljest 30 mm väiksemad kui standardmõõdus kandva seina avad. Sellisel juhul jääb akna ja ukse tihenduspragu peitu. Seega kandva silluse alla 2100 ja fassaadikivi silluse alla 2070.

Kandvad seinad ujuvpõranda puhul laotakse niivõinaa taldmiku pealt ja põranda km ei mängi rolli. Kuna tellist maapinna sisse ei kannata panna, siis sinna alla läheb muu sobiv plokk.

Segane tekst? Äkki selgitad , mille taha see pragu peitu jääb?
Kui taldmiku pealt nullini on 1600 , plokk koos vuugiga 200. nullist silluse alla 2100 siis seleta kuidas on võimalik täisplokiga ületada kõrgus 2100?
Tellise alla käib ka plokk koos vuugiga 200 ja seda alates taldmikust.

[rokikas]

Võtaks vaatluse alla kõigepealt kõrgused.
Projektides on levinud kõrgusmõõt avade alla 2100 mm.
Võttes 65mm kõrgusega tellise koos 10mm vuugiga, siis tegelikult selline kõrgusmõõt (jämedalt) sobib.
28 kivirida annaks nullist silluserea alla 2110 mm.
Kuidas aga sobitub sellega plokkidest seina kandev osa?
Võttes plokkide kõrgusmooduliks koos vuugiga 200 mm, saame 10 rea kõrguseks 2000 mm ja 11 rea kõrguseks 2200 mm.
Seega kõrgusmõõt 2100 mm kuidagi ei sobi.
Illustreerimaks seda olukorda, toon siinkohal pildinäite:

Seinaploki algus -100 mm. ja ka välisvoodri algus seal. Silluse alla 21 plokirida ja ~ 29 telliserida. Selline lahendus nagu pildil kas erand "disaini" juhtum või tõenäoliselt pigem projekteerija praak.

Sellest probleemist üle saamiseks pakuksin alternatiivina kasutada näiteks Aeroc Universaal plokki, mille rea kõrguseks liimseguga on 303 mm.
7 rea kõrgus kokku 2120 mm, mis jämedalt sobib tellisega moodulisse.

Kui aeroci vuugid on 3 mm. paksused siis peab midagi valesti olema! Kui ridade pealispinda lihvimisega aeg ajalt korrigeerida siis suures piires on rea kõrguseks 200 (300) mm.

[vuuk]

Kui aeroci vuugid on 3 mm. paksused siis peab midagi valesti olema! Kui ridade pealispinda lihvimisega aeg ajalt korrigeerida siis suures piires on rea kõrguseks 200 (300) mm.

Mul endal paraku küll Aerociga kogemust vähe ja igasugune info huvitav teada saada.
Samas tundub "rokikas"-e märkus kummaline.
Ploki kõrguseks on ilma vuugita 200 (300) mm. Tootjajuhendi kohaselt on vuugi kõrguseks 1...3 mm. Seega keskmiseks võiks lugeda 2 mm. Kasutades vuukide armeerimiseks murforarmatuuri (kõrgus 1,5 mm, paigaldatakse igasse neljandasse vuuki), siis need vuugid ilmselt alla 3 mm ei saa olla.
Uskudes "rokikas"-e juttu, peaks mahalihvitav osa terve seina kõrgusekohta olema kokku ligi 40 mm.
Seda on tõesti huvitav teada. Lisaks mõju avaldab ka tegelikult alumine müüriseguga laotav vuuk, mille kõrgus ilmselt olenevalt vundamendi kõrgushälbest (nähtud igasugust tööd) võib varieeruda kohati mitu sentimeetrit.
Samuti olen kuulnud, et liiga õhukesed liimvuugid ei ole head, kuna siis olenevalt ilmast ja plokkide kuivusest ei pruugi korralikku naket saavutada. (mis tundub igati loogiline)
Kas see ei pea siis paika? Huvitav oleks lugeda selles osas teiste kogemusi.

[vuuk]

Kivivoodriga maja puhul tasub jätta fassadiavad igast küljest 30 mm väiksemad kui standardmõõdus kandva seina avad. Sellisel juhul jääb akna ja ukse tihenduspragu peitu. Seega kandva silluse alla 2100 ja fassaadikivi silluse alla 2070.

Illustreerimaks "Foorumiarhitekt"-i kirjeldatud lahendust ka alljärgnev pilt:

3D seina ukselengi sõlm3.jpg (45.54 KiB) Vaadatud 5078 korda

Tegemist siis olukorraga, kus leng asub sisemise kandva plokkmüüritise tasapinnas. Kivivoodri ja plokkmüüri vahel on õhkvahe 30 mm.
Tihendusvuuk 15mm ja tellisvooder katab lengi samuti 15mm.
Selle lahenduse eelduseks on, et uksed peavad paiknema korralikult ükteise ja fassaadi suhtes ühel joonel. Vastasel juhul ei jää fassaad sirge või fassaadi ja avatäidete vahele jääksid erineva suurusega pilud.
Pakun omalt poolt veel ühe lengi-seina liitumise variandi, kus leng asub 200 mm soojustuse tasapinnas:

Ukse lengi ja seina sõlm.jpg (118.26 KiB) Vaadatud 5082 korda

Selle lahenduse korral saaksid olla nii sise- kui välismüüritise avaküljed ühel-samal joonel.
Selle variandi mõte on eelkõige vältida kiviga avakülje ärapööret, mis lihtsustab tööd ja võimaldab vähendada ajakulu.
Liistude laiused saab vajadusel tellida erinevad või kohapeal korrigeerida, juhul kui avatäited pole paigaldatud korralikult samale joonele.
Kuidas aga rahuldaks niisugune lahendus tellijate ja projkteerijate (kunsti-inimeste) soove, nägemusi?

[rokikas]

Ploki kõrguseks on ilma vuugita 200 (300) mm.

Ei ole! http://www.aeroc.ee/index.php?page=756& ... 3%A4itajad tabel 3.
Murfori suhtes on sul õigus. See tõbras teeb vuugi paksemaks jah. Kuna olen seda vaid 1 majal kasutanud siis ei tulnud kohe meeldegi. Eks ta keskmiselt ~8-10 mm. seina kõrgemaks venitab jah.
Kui kasutada liimikelku siis saab ka liimikihi paksuse õige.

[vuuk]

Siis ei jää mul muud üle, kui tunnistada lünka oma teadmistes ja "Rokikas" Sind tänada.
Huvitav, et reeglina on tootjatel materjalide tehnilistes iseloomustustes toodud materjalide nimimõõdud ilma vuuki arvestamata. Aeroc erandina toob esmajärjekorras ära moodulmõõtmed ja tagumises järjekorras tegelikud, kus plokkide kõrgus vastavalt lubatud erinevustolerantsile on antud 197....199 mm (297...299 mm).
Seda on muidugi hea ja vajalik teada, vastasel juhul on eksimus kerge tulema. Paar millimeetrit pole küll palju, aga kümne rea kohta teeb ikkagi 2 sentimeerit ja seda pole kindlasti tänapäevast ehituskvaliteeti silmas pidades vähe.

See, et materjalide omadusi ei kajastata ühtsel alusel tekitab asjasse põhjalikumalt süvenemata segadust. Eriti juhul, kui praktikas teemaga valdavalt ei tegele.
Samas, kes meist suudaks kõigega pidevalt kokku puutuda.

[vuuk]

Kivivoodriga maja puhul tasub jätta fassadiavad igast küljest 30 mm väiksemad kui standardmõõdus kandva seina avad. Sellisel juhul jääb akna ja ukse tihenduspragu peitu. Seega kandva silluse alla 2100 ja fassaadikivi silluse alla 2070.
Kandvad seinad ujuvpõranda puhul laotakse niivõinaa taldmiku pealt ja põranda km ei mängi rolli. Kuna tellist maapinna sisse ei kannata panna, siis sinna alla läheb muu sobiv plokk.

Kuidas siis täpsemalt kogu see kandva osa ja fassaadikivi ning vundamendi kokkusaamise sõlm võiks välja näha?
Alustades nullist oleks 28 rida 65mm kõrgusega kivi +vuuk (75mm x 28 rida) 2100mm.
Et saavutada ilma lõikamata sama kiviga 2070mm kõrgus, on vaja laduda keskmiselt ca 9mm vuugiga.
Aga 200mm plokiga ladudes 2100mm kõrgus ei sobi.
Kuidas soovitab "Foorumiarhitekt" lahendada kõrguste erinevusest tulev vahe ligi 10cm?
Olen mõelnud, et plokitootjad võiksid tootmisel seda asjaolu arvestada ja toota ka 10 cm moodulkõrgusega plokke.
Teine variant, et jäägu kandva osa silluse alla 2200mm (11 plokirida) ja fassaadikivi osa silluse alla 2100. Kandva osa silluse alla kinnitaks peno, mis ühtlasi aitab külmasilda vähendada seina ja lengi sõlmes.
Mis sellisest lahendusest arvate? Üheskis projektis ma pole seni seda miskipärast kohanud. Aga miks?

[rokikas]

Seda on muidugi hea ja vajalik teada, vastasel juhul on eksimus kerge tulema.

Eks ta ole jah.
Tuttav rääkis kuidas oli sattunud soomes jätkama eesti "müürihuntide" tööd. Muidu oli ilus sirge olnud kõik aga kuna tegemist taolise http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/we ... lokid.html plokiga mille horisontaalvuuk vaid 5 mm. paks ja püstvuuki ei käi segu kuid "meite mehed" seda ei taibanud ja ladusid nii nagu kodus harjunud siis .... Ilmselt tellija enam ei jätnud päevagi vahele ilma et oleks kontrollinud mida päeval tehtud.

Aga 200mm plokiga ladudes 2100mm kõrgus ei sobi.

Ilmselt tuleb arhitektile seni projektirulliga "vastu pead taguda" kuni mõistab et 0-punkt peab olema esimese plokirea keskel. Vahest võib lahenduse leidmisele kaasa aidata kui tellijale näidata paberil kui palju rohkem (lisatöö) ta selle tõttu ilmselt maksma peab.

Teine variant, et jäägu kandva osa silluse alla 2200mm (11 plokirida) ja fassaadikivi osa silluse alla 2100. Kandva osa silluse alla kinnitaks peno, mis ühtlasi aitab külmasilda vähendada seina ja lengi sõlmes.
Mis sellisest lahendusest arvate? Üheskis projektis ma pole seni seda miskipärast kohanud. Aga miks?

Kui tegemist aeroc sillusega siis mõistlik sellele alla liimida vajaliku suurusega plokid. Kõige lihtsam seda teha maas enne silluse paigaldamist mõned päevad.
EPSi nüüd vaevalt et tuletõrje sinna lubab.

[vuuk]

EPSi nüüd vaevalt et tuletõrje sinna lubab.

Millisest seadusepügalast lähtuvalt Päästeamet seda keelaks?
EPS-i töötemperatuur kuni 85°C. Süttimise temperatuur +350°C.
Näiteks puidu süttimistemperatuur on alates 240°C
Olen kursis, et fassaadide EPS-iga soojustus-süsteemide paigaldusjuhendites on nõutud avade ümbruste katmist EPS asemel (erinevatele andmetele tuginedes ) 200...300mm ulatuses tulekindla villaga. See nõue on tule leviku takistamiseks ja kehtib minu teada rohkem kui 100 mm EPS kihi paksusest. Ma võin muidugi eksida selles osas, et seal võisid olla mõned klauslid, mille olen unustanud, kuna pole sellega otseselt tegelenud. Aga siis parandage mind.

KUi EPS niisugune kole koll on, siis võib selle asemel sinna paigaldada tüüblitega ja liimseguga krohvitavast kivivillast 100 x 200mm lamellid.
Tegelikult on veel olemas üks lihtne lahendus. Et saada kandva müüriosa kõrguseks 2100, selleks sobib hästi Roklite
http://www.roclite.eu/tooted/
200mm kõrgusega plokk. Ladudes nullist 10mm kõrguse tavalise müürisegu vuugiga saame 10 rea kõrguseks silluse alla just täpselt 2110mm. Nii, et poleks midagi vaja aretada.

[rokikas]

Millisest seadusepügalast lähtuvalt Päästeamet seda keelaks?
EPS-i töötemperatuur kuni 85°C. Süttimise temperatuur +350°C.

Ei tea. Pakkusin omast loogikast lähtudes "100 C - EPS voolab mööda akent alla avades värske õhu juurdepääsu tulekoldesse - tulekahju intensiivistub". Ilmselt saaks seda vältida tuletõkkekihiga EPSi kattes aga milleks omale elu keeruliseks teha kui saab ka lihtsamalt/mõistlikumalt.
Ma päris hästi ikka ei mõista miks peaks seinaplokkide ladumine algama põrandapinnast mitte aga 100 mm. madalamalt. Midagi sellist näiteks http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_1.2.pdf

[maik]

Kui 0 on jäigalt paika kehtestatud, siis oleks võimalik juba taldmiku-rajamis sügavust liigutada +100 või -100, et vältida sillluste ümber toimuvat mõttetud lõikamist. 0 oleks siis nii nagu Rokikas kirjeldas juba, keset plokki.
Tehakse nii ja tehakse naa, elu näitab, et projekteerija ja tellija näevad ehitust "globaalselt" ja pakkumistel lähtutakse m2 hinnast, mitte keerukusest.
Igal-juhul müts maha Vuugi ees, et üritab lahata selliseid spetsiifilisi teemasi.