Ehitusfoorum

Tere. Mul selline situatsioon et ehitan praegu majale katusealust korrust ja probleem siis küttega. Alumisel korrusel kaks kiviahju ja pliit. Teisele korrusele peaks esialgu tulema üks suur ruum ja hiljem teen kaheks toaks ja koridoriks. Plaan oli kütta bullerjaniga või õhuküttekaminaga aga lugesin siit pigi probleemide tulekust ja et kivikorstnasse pole üldse hea mõte vinnutajat suunata. Ise mõtlen et nende probleem on see et suitsugaasid on liiga külmad ja korsten ei saavuta töötemperatuuri aga kui alumise korruse ahju ära kütan peaks ju korsten soe olema. Kas siis on probleemid samad või kaovad ära. Teine variant on ehitada alumisele korrusele veel üks kiviahi ja juhtida torudega soe ülesse.

Suur tänu vastajatele.

Saatana_Peni kirjutas:... Ise mõtlen et nende probleem on see et suitsugaasid on liiga külmad ja korsten ei saavuta töötemperatuuri aga kui alumise korruse ahju ära kütan peaks ju korsten soe olema...

Korsten on küll soe, aga seal liikuvad gaasid on juba "sünnilt" jahedad ja annavad endast niiskuse välja. Korstna soojendamine teise küttekehaga on siis abiks, kui korstnasse suunduvad gaasid on peaaegu normi piires ja jahtuvad korstnas liialt maha.

Saatana_Peni kirjutas:... Teine variant on ehitada alumisele korrusele veel üks kiviahi ja juhtida torudega soe ülesse...

Ka see variant on läbi elatud ja mittekõlbulikuks osutunud. Õhu liigutamiseks tuleb kasutada ventilaatorit. Sügisel paned käima ja kevadel seisma. Selleks, et soe/külm õhk liikuda saaksid peavad olema uksed lahti ja trepil on tõmbetuul.
Nüüd on teisel korrusel pisike ahi.

Tere.
Teist korrust saab kütta nii õhkküttekaminaga kui ka ahjuga mille sisse on tehtud kütteõhu kanal mis suundub läbi lae teisele korrusele.

Andres
antik67@gmail.com

Ma vaidlen nüüd kõigile vastu siin... . Võimalusi on tõesti mitmeid, aga üks lahendus enda meelest oleks selline, et ahju kolle ja tõusulõõr on all ja lõõr tõuseb üles teise korruse laeni, sealt paar...kolm laskuvat põrandani ja korstnasse. Raskus toetub alumise korpuse peale.

http://www.mha-net.org/news-item/two-st ... x-chernov/
Siin on mister Alex-i poolt üks ehitatud ja kommenteeritud variant ning huvi korral vastab ta tekkinud küsimustele soravas vene keeles.

Mina olen näinud sellist lahendust, et kolle on toodud ( all korrusel) võimalikult kõrgele.

Põhimõtteliselt on nii, et kui vahelagi ahju ei kanna on variandina mõtekas ehitada ülakorruse ahi alumise korruse ahju kukile.
Ise kuulaks selleski vallas huviga VEUKO maade õpetusi.

kaminahi kirjutas:Põhimõtteliselt on nii, et kui vahelagi ahju ei kanna on variandina mõtekas ehitada ülakorruse ahi alumise korruse ahju kukile.
Ise kuulaks selleski vallas huviga VEUKO maade õpetusi.

Ega ahi pole vundament, ja vaevalt ehitaja pottsepp arvestas sellega,et tema
ahjule veel teine ahi selga tuleb. Ei tea ka all asuvate ahjude vöimsusi, muidu
sooja öhu juhtimine yles tundub ysna möistlik lahendus!

teadja kirjutas:

kaminahi kirjutas:Põhimõtteliselt on nii, et kui vahelagi ahju ei kanna on variandina mõtekas ehitada ülakorruse ahi alumise korruse ahju kukile.
Ise kuulaks selleski vallas huviga VEUKO maade õpetusi.

Ega ahi pole vundament, ja vaevalt ehitaja pottsepp arvestas sellega,et tema
ahjule veel teine ahi selga tuleb. Ei tea ka all asuvate ahjude vöimsusi, muidu
sooja öhu juhtimine yles tundub ysna möistlik lahendus!

Sellisele mõttelagedale jutule veel kaalukuse märgiks hüüumärk tavapäraselt järgi

Et esimene korrus on vaid teise korruse vundament ja kes see oskab arvestada, et kuidas esimesele korrusele veel teise korrus saaks ehitada.
Keraamiline tellis on väga tugeva kandevõimega. Viis ahju kannataks küll tornina ehitada. Kui kõrge korstna tohib tellistest ehitada

Eks loomulikult alumise ahju seisukord tasub ennem üle vaadata...aga terve ahi peaks raskusele vastu küll pidama kui arvestada kui kõrgeid asju on varem tellisest tehtud ( suurim näide on vist Paabeli torn http://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn ).

Robi 1 kirjutas:Eks loomulikult alumise ahju seisukord tasub ennem üle vaadata...aga terve ahi peaks raskusele vastu küll pidama kui arvestada kui kõrgeid asju on varem tellisest tehtud ( suurim näide on vist Paabeli torn http://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn ).

Seda kyll, aga sa unustad, et ahi on kyttekeha ja mängib!

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Eks loomulikult alumise ahju seisukord tasub ennem üle vaadata...aga terve ahi peaks raskusele vastu küll pidama kui arvestada kui kõrgeid asju on varem tellisest tehtud ( suurim näide on vist Paabeli torn http://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn ).

Seda kyll, aga sa unustad, et ahi on kyttekeha ja mängib!

Miks sa jälle otsustasid, et Robi unustas?
Kas need, kes on ehitanud said seda teha vaid unustades

Saatana_Peni kirjutas: Teisele korrusele peaks esialgu tulema üks suur ruum ....

Kui suur?

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Eks loomulikult alumise ahju seisukord tasub ennem üle vaadata...aga terve ahi peaks raskusele vastu küll pidama kui arvestada kui kõrgeid asju on varem tellisest tehtud ( suurim näide on vist Paabeli torn http://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn ).

Seda kyll, aga sa unustad, et ahi on kyttekeha ja mängib!

Miks sa jälle otsustasid, et Robi unustas?
Kas need, kes on ehitanud said seda teha vaid unustades

Ahahh, vöi et sinumeelest Paabeli torn on hoopis kyttekeha! No siis ma saan
Robi näitest vähemalt aru!

Väga põnev, kõik soovitavad midagi teha, aga rokikas on esimene kes küsib kui suurt pinda on vaja kütta?
Teemaalgatajale- kui suur see ülemine korrus on, milline on, või tuleb soojustus, palju aknaid jne. mitu lõõri on korstnas ja palju nendest juba kasutuses? Ilma neid asju teadmata ei saa keegi Sulle nõu anda ja kui annab, siis ei ole see tõsiseltvõetav.

Koit.

Mulle kohe meeldivad mehekesed, kes postitavad vaid teiste kritiseerimiseks. Antud juhul on küsija seadnud oma küsimused üldiselt aga küllalt selgelt, et mõista, kas tegu on kiriku või elamuga või mõisahäärberiga.
Jälgin huviga teie edasisi, teemakohaseid küsimusi ja vastuseid, härrased. Usun, et ka küsija.

Minuarust küsiti ka seda, et mida laias laastus üldse sinna panna kannataks( kas raud, kiviahi, alla -üles jne.) Ahju suurus on juba eraldi tähtis küsimus ja Rokikas tahtis teemaga edasi areneda.

Tänud kõigile kes oma mõtteid jagasid. Ruumi põrandapind on kusail 60 ruudu ümber aga kuna tegu on teise korrusega siis on ka kaldseinad. Aknaid pole palju, üks kummaski maja otsas ja soojustust on 200 mm klaasvilla ja loomulikult ka tuuletõke. Teemast jooksis korra läbi trepiaugu tuuletõmbe variant. Mul jääb põhimõtteliselt alumise korruse ahi trepi alla kui ma teen niiöelda lahtise trepi kas siis on võimalik ka see et soe liigub lihtsalt ülemisele korrusele ja kui läheb kas see võiks olla piisav? Ja siis jääb ikkagi probleem kui ehitada kaks tuba kas siis ka selline süsteem toimiks?

Ma ei saa aru kuidas Motamehel veel ventikat vaja oli...aga ühel mu tuttaval on trepi all suur reheahi ja ülemise korruse uks peab vahepeal kinni olema, muidu kisub liiga soojaks seal ( trepil istudes on tõesti tunda sooja õhu liikumist).
Kuidas praeguste ahjudega soe üles tõuseb?

Robi 1 kirjutas:Ma ei saa aru kuidas Motamehel veel ventikat vaja oli...

Minu ahi ei ole trepi all ja üleval on kolm tuba. Ahju pealt tulev soojus ei ole piisav vaba voolu teel kütmiseks, läbi õhutorude.

Saatana_Peni kirjutas:... Teemast jooksis korra läbi trepiaugu tuuletõmbe variant. Mul jääb põhimõtteliselt alumise korruse ahi trepi alla kui ma teen niiöelda lahtise trepi kas siis on võimalik ka see et soe liigub lihtsalt ülemisele korrusele ja kui läheb kas see võiks olla piisav?...

Kui ahi on otse trepi all, siis kütab ära ülemise korruse (kui ahjul piisavalt reservi). Vaheseinaga eraldatud ruumid jäävad juba üleval külmaks.

Robi 1 kirjutas:... ( trepil istudes on tõesti tunda sooja õhu liikumist)...

Mul oli trepil tunda külma õhu liikumist. Soe õhk läks ju torusid pidi üles ja külm õhk tuli uste ja trepi kaudu alla.

Alumise korruse ahjul peaks võimsust olema piisavalt. Täpselt ei tea aga kui väljas oli ka -25 polnud vaja rohkem kui korra 24h jooksul kütta ja toas oli pigem liialt soe. Ühesõnaga ma ei hakka siis praegu midagi juurde planeerima. Kuna trepiauk on kinni ja teisel korrusel on juba praegu vähemalt 15 kraadi sooja. Kui auk lahti teha peaks piisavalt sooja ülemisele korrusele liikuma. Ja küttekeha saab ju alati juurde teha kui vajadus peaks tekkima. Suur tänu kaasamõtlejatele.