Küttekulud ja maja soojapidavus

[Cristella]

Kuna ma siit foorumist ahjukütmise kohta juba sain abistavat infot, siis julgen küsida ka küttekulude kohta, et kas see on normaalne, et niipalju kulub või on mul maja soojustus puudulik. Kütmiseks kasutatakse hetkel 4 "seadet":
1) Nunnauuni ahi - passis kirjas termoenergia 31 kWh; ahju kasutegur 75% ja lubatud puude kogus 10kg päevas; kütan briketiga, mida panen umbes samas vääringus, sellekohane arvestus ja arutelu mul ahjude teemas oligi;
2) Sanyo SAP-KRV93EHN õhksoojuspump - seadmel kirjas mingi võimsus 3,6 kW, kas ja mida ta tegelikult puhub ning palju elektrit võtab, polnud siiani väga teadlik, eile soetasin mingi elektrikulumõõturi sinna vahele ning selle järgi kulutas ta mul 24 tunniga umbes 12 kWh elektrit;
Need 2 esimest seadet kütavad umbes 25m2 suurust ruumi
3) elektripõrandaküte umbes 30m2 kütmiseks
4) elektriradiaatorid umbes 70m2 kütmiseks
Seega kokku on hetkel reaalselt köetavaid ruume 125m2. Kuna me siin jälgisime suht igapäevaselt elektrimõõtja näitu, siis see tundus nii müstiline ja hirmuäratav, et temperatuuridena hoiame umbes 50m2 peal 22 kraadi ning ülejäänud 75m2 on suurema osa ajast kuskil 19-20 kraadi soojad. Lisaks elektriküttele on tarbijateks ka 100L boiler, külmkapp ja muud pisemad kodumasinad, seda osa elektrist ei ole hetkel eraldada võimalik. Ja nüüd siis küsimus - kui kogu selle krempli "ülalpidamiseks" kulus 30 päevaga (jaanuari 2 viimast päeva pluss veebruar) 4016 kWh elektrit ning 120kg puitbriketti (alguses ei osanud me ahjuga ümber käia ja hiljem vaatasime vastavalt ilmale, kas ja palju vaja oleks, seega igapäev täisahju pole kütnud), siis kas ja milliseid järeldusi saab sellest teha maja soojapidavuse kohta?

Ma olen muidu siit foorumist uurinud neid teemasid ka ja mingeid arvutuskäike kohanud, aga nende järgi arvestades nagu poleks eriti hõre maja, aga see elektrikogus on ikka ju päris müstiline? Või on ikka suurem point selles, et köetav pind on suur ja otseelektri osakaal ka päris kobe? Ühesõnaga, oleks tore, kui keegi avaldaks arvamust sel teemal.

[Veikko]

Sinu kulutused kwh/ m2 = 36 kwh m2 veebruaris, minul on 60% madalam kulu sellel periooodil. Tee nüüd selgeks kus keskonnas sa elad ja kuidas see on soojustatud, mis materjalid, seina ja lagede läbilõiked jne.

[rokikas]

Kui elektriarvesti ei valeta suurelt (mida nad üldjuhul ei tee) siis selline suht suure soojavajadusega su maja ongi.
Aga otseelektriga hõredat maja kütta on ikka paganama kallis "lõbu".
Soojusta või vaheta küttesüsteem!

[Katlamees]

Lisainfot oleks natuke rohkem vaja, et saaks öelda kas selline arve on normaalne.
Mitme kordne see maja on ja kas viimane korrus on katusealune ja palju on arvatavat soojustust (kuna tundub, et on ostetud valmis maja)
Kui palju on majas klaasipinda (millised aknad/uksed on)
Kui palju inimesi seal elab ja kas keegi elab seal 24/7 või on päeval maja tühi.
Kui suur on soojavee tarbimine.
Kas ja milline ventilatsioon majal on.

Üldises plaanis on elektriradiaatorid päris suured tarbijad, kui võimalus on siis proovi nende tarbimist mõõta.

Üks moodus ise silmaga hinnata kus soe majast välja tuhiseb on hommikul härmas majakatust vaadata, kus härmatis kadunud sealt soe välja vuhiseb.

[Cristella]

Materjalide ja läbilõigete kohta on mul ainult need andmed, mis projektis toodud, kuidas ehitus tegelikult käis, seda kahjuks ei tea, ühtegi seina pole lahti võtnud, samas välisvaatlusel tunduvad küll seinad päris paksud olevat. Aga igaljuhul projektijärgsed läbilõiked on sellised (pole spets neid jooniseid lugema, seega panen kirja nii nagu see seal joonisel on):

välisseinad: fiboplokk 200mm, distantsliist (soojustus 100mm), tuuletõkkeplaat, distantsliist (õhuvahe), välisvooder (murtud silikaattellis) 60mm
koridori-terrassi-sauna-garaazhi alune põrand: keraamiline plaat, betoon B20 80mm, soojustus EPS 50mm, polüetüleenkile, tihendatud kruus
mingi vahepõrand (keldri kohal) on selline: linleum (tegelikult on ker.plaat), põrandalaud 36mm, laagid 50mm, puittala (soojustus 200mm), laudis 25mm
esimese ja teise korruse vahelagi: põrandalaud 30mm, laagid 50mm, puittala (soojustus 100mm), kipsplaat metallkarkassil
katus: Rannila profiilplekk, roovitus 32mm, distantsliist 50mm S=600mm, tuuletõkkeplaat 13mm, sarikas 50x150mm S=600 (soojustus 150mm), roov 50x50mm S=600mm (soojustus 50mm), aurutõke, 2-kordne kipsplaat metallkarkassil

Et siis sellised läbilõiked on mul antud selles materjalis, mis majaga koos üle anti. Aknad on 3-kordsed Glaskeki omad, üleval korrusel on ka 4 Veluxi katuseakent. Keskkonnaks on Tartu linn.

[Cristella]

Küttesüsteemi tahakski hakata vahetama, aga peakski selgeks tegema, milline meile siia üldse sobiks.

Muidu majas elab 4 inimest, neist 2 on kodused. Sooja vee kohta eraldi arvestust ei ole, sest seda soojendatakse boileriga, kokku kulus veebruaris 13m3 vett (maja algkoristuseks kulus üksjagu, tavapärane meie pere veekulu on kuskil 10m3 kuus, samas veesurve on siin natuke parem, kui vanas kohas, samuti on veering pikem, seega sooja vett peab kauem ootama, mistõttu ilmselt hakkabki siin vett ka natuke rohkem kuluma, kui varem).

Maja kahekorruseline, ülemine korrus viilkatustega. Aknad alumisel korrusel päris suured, ülemisel keskmised. Elektriradikaid vist eraldi mõõta ei saa, sest mulle tundub, et nad on otse juhtme otsa ühendatud, mitte pistiku vahendusel, kuhu annaks mõõturi vahele panna.

[Katlamees]

Aga ainsad mis seda tarbimist tekitada saavad on ikkagi el.radikad ja boiler. Soojuspump nagu sa mõõtsid ei võta peaagu midagi (mis on ka loogiline). Kui radikad lähevadki otse seina siis annab äkki radika poolt juhe lahti ühendada, sinna ajutiselt pistik vahele ehitada ja mõõtja külge. Kehvem aga kiirem variant on juhe katki lõigata ja siis vajalikud otsad panna ning jällegi mõõtja vahele.
Kui ise pole varem elektriga kokku puutunud siis las teeb seda keegi kes oskab!

Varsti läheb ilm soojaks ja enam ei saa oma sooja tarbimist mõõta, küll aga sooja vee oma kui ka suvel elektri arve ikka suur.

Küttesüsteemist: kui võimalik (maja plaan sobib) siis õhk-õhk on suht väike investeering ja ökonoomne kütmise viis.
Aga tasuks ka ehitajaga (või eelmise omanikuga) arutada teemal, et mis selle maja soojavajadus võiks olla/oli.

[Küülaline]

Ega radikate mõõtmine midagi ei anna, on ju selge, et vähe soojustust. Põranda all 50, seintes 100 EPS ja katuslaes 200 villa on kindlasti vähe, eriti elektriküttega. Seepärast see maja maha müüdigi.

[Veikko]

Küttesüsteemi tahakski hakata vahetama, aga peakski selgeks tegema, milline meile siia üldse sobiks.

Muidu majas elab 4 inimest, neist 2 on kodused. Sooja vee kohta eraldi arvestust ei ole, sest seda soojendatakse boileriga, kokku kulus veebruaris 13m3 vett (maja algkoristuseks kulus üksjagu, tavapärane meie pere veekulu on kuskil 10m3 kuus, samas veesurve on siin natuke parem, kui vanas kohas, samuti on veering pikem, seega sooja vett peab kauem ootama, mistõttu ilmselt hakkabki siin vett ka natuke rohkem kuluma, kui varem).

Maja kahekorruseline, ülemine korrus viilkatustega. Aknad alumisel korrusel päris suured, ülemisel keskmised. Elektriradikaid vist eraldi mõõta ei saa, sest mulle tundub, et nad on otse juhtme otsa ühendatud, mitte pistiku vahendusel, kuhu annaks mõõturi vahele panna.

Kõigepealt soovitan soojustada, kuna ahi ja soojuspump sul olemas siis uuem küttesüsteemi lisamine kulusi eriti ei alanda.

[rokikas]

Nagu lugeda kütavad soojuspump ja ahi vaid 25 m2. (nii väiksel ruumil nii suur soojakulu ) ja ülejäänut 100 m2. kütab otseelekter! Nii et kütte kWh hinda saab küttesüsteemi muutes ilmselt tunduvalt langetada. Kuidas/mida täpsemalt sõltub juba (mugavus)soovidest ja rahalistest võimalustest.

[abivajaja - uus]

Tekkis selline imelik küsimus , et kas sellest muutub COP-i kasutegur, kui välimine ja sisemine aparaat paigaldada üksteisest erinevale kõrgusele. Kõrguse vahe on 1.5m . Sai ostetud õhk-õhk soojuspump , mille kasutegur 5.52.

[Küülaline]

Siis on kasutegur 8.28

[Külaline]

Siis on kasutegur 8.28

sooh, sa pole enne foorumis maininudki, et oled sharpi ja fujitsu müügimees Well-done! :

[Cristella]

Nagu lugeda kütavad soojuspump ja ahi vaid 25 m2. (nii väiksel ruumil nii suur soojakulu )

Ei, ma ei väida, et sellel ruumil niisuur soojakulu on, vaid lihtsalt need kaks seadet on kokku topitud ühte ruumi, mis moodustabki alumise elutoa (köök on ka selle kõrval lahtine, aga seal põrandal on keraamilised plaadid, mistõttu hoiame seal ka põrandakütet sees, muidu oleks jalal väga külm astuda), kindlasti on seal ka kasutamata võimsust. Hetkel hoiame alumist ust kinni, et mitte trepikoridori asjatult kütta (seal on veel teine välisuks, mida me tegelikult ei kasuta ning too alumine vahekoridor on ilma kütteta, kuna tolle põranda küttetraadid olla keegi ära vusserdanud). Olengi siin servast mõelnud, et ilmselt tuleks katsetada ka seda varianti, et hoida see uks lahti, et osa soojusest ka üles läheks, nii et saaks rohkem soojuspumpa koormata ning võibolla sellevõrra vähem peab siis üleval elektriradikaid kütma. Iseenesest üleval korrusel on alati üsna soe, isegi kui radikad on suht maha keeratud, juba poole trepi pealt tuleb soe pahvakas vastu. Mees siin aga kardab, et kui alt uks lahti hoida, siis läheb kogu alumise ruumi soojus üles ja jääb all liiga külmaks. Eks me peame siin veel katsetama, mismoodi mõistlik oleks.

Kuidas üldse arvutatakse soojuspumbast saadavat soojust ning selleks kulutatud energiat? Selles mõttes, et seda, palju ta voolu kulutab, seda saan ma nüüd oma mõõteseadme pealt vaadata, aga seda, kui palju ta mulle reaalselt sooja selle eest puhub, kuidas seda teada saaks? Et kui pumba võimsuseks on märgitud 3,6kW ja kui ma laseks tal ööpäev läbi täistuuridel töötada, kas ta siis annaks kokku mingi 86 kWh sooja, mida oleks siis võimalik kogu maja peale laiali lasta? Ilmselt on soojuspumbal mingi kasutegur ikka olemas, seega oleks vist mõistlik seda rohkem käiata ja neid otseradikaid ja põrandakütteid selle arvelt vähem? Huhh, on jah keeruline maja ja tõesti oleme sellised sinisilmsed, kes ostsid maja puhtalt sisu, välimuse ja asukoha järgi, teades, et kütte(süsteemi)ga tuleb seal maadlemist, Lihtsalt nüüd tuleks selle maadlemisega pihta hakata, enne kui uus talv jõuab.
Aa... ja eelmised omanikud mainisid, et kui nemad seda maja ainult elektriga kütsid (et ahju ei viitsinud kütta), siis kulus neil aastas 24000kWh elektrit, millise teadmisega me ka arvestasime maja ostes. Nüüd aga tuleb välja, et tegelik kulu on ikka suurem.

[val]

.. Lisaks elektriküttele on tarbijateks ka 100L boiler, külmkapp ja muud pisemad kodumasinad, seda osa elektrist ei ole hetkel eraldada võimalik. Ja nüüd siis küsimus - kui kogu selle krempli "ülalpidamiseks" kulus 30 päevaga (jaanuari 2 viimast päeva pluss veebruar) 4016 kWh elektrit ning 120kg puitbriketti ....

Kokku 4016 + 414 (552*0,75) = 4430 kWh. Kui arvestada "külmkapp ja muud pisemad kodumasinad" kuluks nt 430 kwh saame 4000 kwh kütte+vesi. Kui vett ei arvesta, siis teeb see 4000/125/720*1000 ~ 44 w/m2 kohta. Eri andmetel on vanal majal see näitaja 100, keskmisel eramul 60-70 ja uuemate majade puhul 45 W/m2 kohta ... need numbrid peaks olema -20 välistem juures. Kuna ma vett ei arvetanud ja veebruar -20 ei olnud, siis mingil määral need taandavad teineteist. Midagi väga kahtlast su numbrites ei ole. Täpsete arvutuste ja soovituste jaoks telli energiaaudit.

[aare]

...
Kuidas üldse arvutatakse soojuspumbast saadavat soojust ning selleks kulutatud energiat? Selles mõttes, et seda, palju ta voolu kulutab, seda saan ma nüüd oma mõõteseadme pealt vaadata, aga seda, kui palju ta mulle reaalselt sooja selle eest puhub, kuidas seda teada saaks?...

Miinuskraadidel annab olemasolev, küllaltki “lahja” Sanyo soojuspump keskmiselt ca 1,5-2,5 kW soojusenergiat ja iga kulutatud elektri kWh annab ca 2 kWh soojust (vt. Rootsi testiandmeid http://www.energimyndigheten.se/sv/Hush ... =216&tab=2 ). Testis on antud küttevõimsus 100% kompressorivõimsusel, aga tavapäraselt töötab seade 60-80% võimsuspiirides ja maha tuleb arvestada sulatusteks kuluv aeg+energia.
Olulisema küttekulude kokkuhoiu saavutaksite siis, kui selle Sanyo pumba laseksite demonteerida ja paigaldada ülakorruse kütteks/jahutuseks ning alumise korruse tuppa paneks võimsama ja efektiivsema seadme . Võiks valida sellise (põhjamaade mudeli), mis ka kõvemate külmadega sooja annaks. Otseelektriga põrandakütet ja el-radikaid hoiaksite siis sees minimaalselt.

[Cristella]

Olulisema küttekulude kokkuhoiu saavutaksite siis, kui selle Sanyo pumba laseksite demonteerida ja paigaldada ülakorruse kütteks/jahutuseks ning alumise korruse tuppa paneks võimsama ja efektiivsema seadme . Võiks valida sellise (põhjamaade mudeli), mis ka kõvemate külmadega sooja annaks. Otseelektriga põrandakütet ja el-radikaid hoiaksite siis sees minimaalselt.

Just analoogne mõte hakkas mulle täna hommikul ka ise pähe, et mis oleks, kui paneks võimsamad õhkpumbad ning teisele korrusele eraldi enda pump. Siis peaks soojus ühtlasemalt jaotuma ka. Praegu teen siin just testi, kus keerasin ülemise korruse radikad ikka suht maha, kõik uksed lahti ja hoian alumist ust ka lahti, et ahjusoojus ja soojuspumbasoojus üles läheks, aga tundub, et hetkel need kaks asja küll ei suuda tervet maja ära kütta. Paar tundi veel testin ja vaatan, mis temperatuur üleval olema hakkab, aga niisama seal käies tundub hetkel üsna jahe, kraadiklaas vahekoridoris näitab 18 kraadi. Kuna meil see maja üsna keerulise plaaniga, siis isegi juhul, kui tahaks mingit õhk-vesi pumpa või maakütet panna, siis radikate panemisega saaks kõvasti jamamist olema, või veel hullem, kui kõik põrandad peaks üles võtma, et vesipõrandakütet panna. See kogukulu selliseks renoveerimiseks läheks ilmselt müstiliseks. Seega saab olema ilmselt kaalumisel ka õhk-õhk täiendav(ad) pumbad, sest nende paigaldamine on vist kõige lihtsam ja saaks kiiresti tehtud ja võibolla kasu juba sellel talvel.
Aga mille järgi muidu soojuspumpasid valida? St. milline oleks mõistlik võimsus pumbal, et saaks sellise maja ära kütta? Reaalselt peaks me arvestama ka natuke suuremat pinda (kokku umbes 150m2), sest hetkel on üks suvetuba meil ilma kütteta (st. me hoiame teda kinni, kuigi seal on põrandaküte muidu olemas) ja ka see vahekoridor on külm, aga põhimõtteliselt võiks soojuspumbast jätkuda ka nende kütmiseks. Et kui seda praegust pumpa lugeda lahjaks, siis võibolla saab selle hoopis garaazhi panna (see on meil ka kütteta, aga võiks olla tegelikult natuke soojem küll) ja alumisele ja ülemisele korrusele siis mõlemasse uued ja võimsamad? Või läheks see laristamiseks?

[aare]

Ega sel praeguse pumbaga testimisel erilist mõtet pole, sest 2-3 kW soojusega kogu elamist ikkagi ära ei küta.
Seniste küttekulude põhjal soovitaksin alla paigaldada Mitsubishi Electric MSZ-FH35VEHZ või Fujitsu Nocria AWYZ14LBC mudeli, aga ülakorruse pumbavaliku osas peab aru pidama. Alati ei saa ainult ruutmeetreid arvestada. Oluline on leida siseosale sobiv asukoht (eelkõige puhkesuund), sellest tulenev trasside kulg ja välisosa paiknemine.

[Kalvis]

Ei demonteeriks töötavat soojuspumpa. Temaga on igal juhul soodsam maja kütta kui otseelektriga, mis annab lõviosa elektrienergia kulust.
Kui on soov elektri ja küttekulusi vähendada siis esmalt tuleks vaadata maja soojustamise võimalused üle. Ega hõredat hundilauta ei ole mõtet kütta ei lisaahjude ega lisasoojuspumpadega, ammugi siis elektriga.
Soovitavalt oleks vaja ühte tavalist soojuspumpa lisaks. Kuna rahaga küsijal priisata pole siis soovitan õhk-õhk pump osta ja panna see majal mõnda teise kohta nii, et saaks ühtlasema soojusjaotuse. Jämedas plaanis võimaldab õhk-õhk pump sama kütmise juures poole väiksemat elektrikulu ja antud elektriarve juures tasub igal juhul investeering ära.
Kaks pumpa on igal juhul etem kui üks võimsam juba töökindluse poolest, kui ikka pump vananeb, küll rikked keset talve tekivad.

[madis64]

(köök on ka selle kõrval lahtine, aga seal põrandal on keraamilised plaadid, mistõttu hoiame seal ka põrandakütet sees, muidu oleks jalal väga külm astuda),

Kuna seda põrandaosa köetakse ainult astumismugavuse tõttu, siis kõige odavam on lülitada see põrandaküte välja ning kasutada kõndimisel plätusid/susse.

Tulevikku vaadates oleks ehk mõttekas need plaadid normaalse puitparketiga asendada.

[madis64]

Praegu teen siin just testi, kus keerasin ülemise korruse radikad ikka suht maha, kõik uksed lahti ja hoian alumist ust ka lahti, et ahjusoojus ja soojuspumbasoojus üles läheks, aga tundub, et hetkel need kaks asja küll ei suuda tervet maja ära kütta. Paar tundi veel testin ja vaatan, mis temperatuur üleval olema hakkab, aga niisama seal käies tundub hetkel üsna jahe, kraadiklaas vahekoridoris näitab 18 kraadi.

No kui juba testima hakata, siis peaks soojuse liikumisest õigema ettekujutuse saamiseks seda ikka paar päeva jutti tegema ning allkorrusel "odavsooja" sel ajal rohkem tootma (külm trepikoda tahab alguses ka ülessoojendamist).

[Cristella]

Madis64, sa loeksid nagu minu mõtteid, just sedasama, mida sa oma kahes viimases postis kirjutasid, me just hetk tagasi mehega arutasime ja kavatsemegi teha ning katsetada Puhastasime pumba filtrid kenasti ära ka ja lükkasime oma kulumõõturi algseisu, et oleks hea ülevaade sellest, mis juhtub, kui asi täisvõimsusel tööle panna. Ja kõik uksed jäävad lahti ööpäevaringselt.

[madis64]

Puhastasime pumba filtrid kenasti ära ka ja lükkasime oma kulumõõturi algseisu, et oleks hea ülevaade sellest, mis juhtub, kui asi täisvõimsusel tööle panna.

Pange siis pump (hommikul) ka üheks päevaks 27/"high"-režiimis tööle - päevad on juba soojad (parema COP-iga saab odavamat sooja) ja ventilaator ajab suurema kiirusega puhudes rohkem õhku ringi.

Kui ventilaator on auto-režiimis, siis ei pruugi soojuse levik kogu maja kütmise eesmärgil kõige parem välja kukkuda.

[Küülaline]

vaatasime vastavalt ilmale, kas ja palju vaja oleks, seega igapäev täisahju pole kütnud

Ahju võiks ka loomulikult täisvõimsusel tööle panna. Mul Tulikivi ahi ja alla -10 kütsin hommikul ja õhtul. Maja umbes sama suur, üks ahi ja elektriküte. Soojuspumpa ei ole, samuti elektriboiler jne. Veebruaris kulus 1050 kWh.

[Cristella]

No mul selle ahju pass lubab päevas ära kütta ainult 10kg puid ja seda me oleme nüüd viimased nädalad teinud ka. Kui rohkem kütta, siis lõhuks vist juba ahju.

Kas keegi oskab muidu öelda, kuidas põrandaküttele kuluvat energiat võiks umbkaudu arvutada? No oletusel, et neid küttetraate on sinna alla pandud nii, nagu mingid reeglid ette näevad (st. sobiva vahega ning õiges pikkuses)? Kui palju on tavapärane "reegel" ruutmeetri kohta? Ja näiteks, kui kasutatud on deviregi regulaatoreid, millel maksimumnäiduks on 10, siis kui suur võiks olla põrandakütte võimsus umbes 5-6-vahemikus, kas need vahemikud muutuvad kuidagi lineaarselt (no et kui 10 peal on maksimum, siis 5 peal on pool sellest)? Ja kahes kohas on mul mingid vanemat tüüpi põrandakütteregulaatorid (või siis mingi muu firma omad, igaljuhul erinevad deviregist), millel on maksimumnäit 6, kuidas selle puhul võiks vahemik 2-3 kütta? Ühesõnaga, kui keegi oskaks midagi nende kohta ka kosta, oleks väga tore. Sest kui me nüüd soojuspumpade teed läheme, siis WC-vannitubades ja esikus jääks põrandaküte siiski alles ja tööle ning oleks huvitav teada saada ka nende kulu.