Ehitusfoorum

Tervist, plaan oleks ehitada pliit ja panna sinna klaasiga pliidiuks. Tekkis aga küsimus, et kuidas sellist ust paigaldada nii, et ta varsti logisema ei hakka ees?

Nimelt ei ole pliidiuksel üleval ääres nagasid ega serva, millega ta ääreraua taha kinnitada. On ainult augud üleval ja all.Tegemist siis selle uksega: http://www.bauhof.ee/p/pliidiuks-kds1/656212. Uks on päris raske (malmist).

Ideaalis paigaldaksin ta aga umbes nii, nagu siin näha: http://www.ahjumaailm.ee/files/gallery/ ... 5B1%5D.jpg (ehk siis ukse ja pliidiraua vahele jääks 1 tellise jagu ruumi).

Olen kuulnud, et pannakse kruvidega või traatidega?

PS. Üks pottsepp ütles, et niimoodi paigaldatud uks hakkab varem või hiljem ees logisema ning et kolde kõrgus läheb liiga suureks, et siis ei lähe ka pliidiplaat enam kuumaks...

See nagu rohkem pottseppade teema aga räägivad et betoonikruvid on head kinnitamiseks ning mida kõrgem kolle, sobivas koguses/kohast õhu pealevooluga, seda kõrgemaks tõuseb temp. ja puhtam põlemine. Tegin nii ja ei kahetse siiani.

Ma olen mitu samasugust ust paigaldanud ääreraua taha sedasi, et paigaldanud poltidega ukse peale vinkli ja ääreraud istub ukseraami peale ja vinkli vahele...jätte üles-alla väikse loksu võimaluse, sest uks paisub. Muust kohast ise kinnitaks pikema traadiga ( 4 mm), mis hoiab ust kaugema haardega kinni, mitte ainult esimeste kivide küljes, nagu kruviga võimalik.
Kõrgema kolde puhul saad kinnitada nagu ahju ukse ja probleemiks on hoopis ukse kohal oleva punase kivi kaitsmine, mis osaliselt ka tuld saab.Pane juba 2 kivirida ukse peale, siis saab tugevam.Ukse kinnitamise juures mängib suur rolli ka see, et kas teed voodri lappi või servi kivist? Servi vooder on ju tunduvalt nõrgem ka ukse kinnitamiseks ja nõuab suuremat hoolikust. Aga see minu arvamus...

Robi 1 kirjutas:Ma olen mitu samasugust ust paigaldanud ääreraua taha sedasi, et paigaldanud poltidega ukse peale vinkli ja ääreraud istub ukseraami peale ja vinkli vahele...jätte üles-alla väikse loksu võimaluse, sest uks paisub. Muust kohast ise kinnitaks pikema traadiga ( 4 mm), mis hoiab ust kaugema haardega kinni, mitte ainult esimeste kivide küljes, nagu kruviga võimalik.
Kõrgema kolde puhul saad kinnitada nagu ahju ukse ja probleemiks on hoopis ukse kohal oleva punase kivi kaitsmine, mis osaliselt ka tuld saab.Pane juba 2 kivirida ukse peale, siis saab tugevam.Ukse kinnitamise juures mängib suur rolli ka see, et kas teed voodri lappi või servi kivist? Servi vooder on ju tunduvalt nõrgem ka ukse kinnitamiseks ja nõuab suuremat hoolikust. Aga see minu arvamus...

Kas ma sain õigesti aru, et siis sul ukse ja ääreraua vahel kivi pole? Mul mõte just selles, et kui vähemalt 1 kivirida saaks vahele, siis oleks tulemus nägusam.

Pliitidest viewtopic.php?f=1&t=35946 viewtopic.php?f=1&t=36493

ragulka kirjutas:
Kas ma sain õigesti aru, et siis sul ukse ja ääreraua vahel kivi pole? Mul mõte just selles, et kui vähemalt 1 kivirida saaks vahele, siis oleks tulemus nägusam.

......................................
Sellisel juhul ei ole aga ...vaata jah Rokikas tõi palju uusi mõtteid uurimiseks ja kindlasti tuleb hoopis uusi küsimusi. Pliita ehituse juures ise mõtleks esmalt, et mille jaoks seda pliitat vaja üldse on? Kas kiireks toidu tegemiseks või ka toa kütmiseks? Järsku oleks kasulik ka vee küttekeha kohe sisse ehitada...jne. jne.

Võimalik, et tasuks juba tänapäevasem kaetud koldega asi ehitada, nagu siin Leevi ja Andrus soovitanud ja usutav ta ka on ...aga väga tore oleks enne seda ikka konkreetseid kogemusi kuulata, et kuidas ikka on toiminud ja milline on erinevus vana lahendusega( peale selle, et nüüd on poole puhtam põlemine jne.) Neid on ikkagi nii vähe ringlemas, et pole ise sattunud nägema...

Eks muidugi on tore kui puhas põlemine ning vähem loodust saastad aga ilmselt peatähtis "tädi Maalile" ikka kogu "kompoti" (tuharuumist - korstnaotsani) vastupidavus ning mitme haluga supp keema hakkab.
Igatahes tavapärasest kõrgema koldega pliidil läheb kiiremini ja puid kulub vähem. Kogetud.

Sa tegid lihtsalt kõrgema kolde, aga kas ka sek.õhukanalid?

Ei aga järgmisele teen!

Ma ei ole ise ka teinud veel...sest kui V kolde põhi teha õhuribidega, mis lasevad paremini õhku üles, siis juba on koldes selline tulemõll, et lihtsalt ei julge sinna midagi juurde teha... Aga võtan julguse kokku ja teen ära kasvõi kaanega kolde.

Kaanega kolle võib hea olla kuna juhul kui saab temperatuuri veelgi kõrgemaks = puhtam põlemine = saab veelgi rohkem kW puidust kätte aga kas ühel hetkel pliidiplaadi vastupidavuse piir ette ei tule? Eriti veel siis kui sellest kinnisest koldest ühest (suhteliselt) väiksest "august" kogu "mats" vastu plaati tuleb.
Huvitav, palju seal (auguserval) teoorias temp. võib olla ja kas pliidiplaadi temperatuurierinevused tulevad suuremad kui avatud kolde korral?

Sellest laega koldest oli koolitus 2009. aastal ja täna anti ka tunnistused osavõtnutele. Eesmärk sellel koldetüübil ikka vähem saastet tekitada.
Ukse kinnituses olen mina järginud kindlat pliidimüüritist ja kruvid sisse. Kushu tal seal tiksuda? Mingi traadiga sidumine ei tekita aga küll usldust. Vanasti lihtsalt puudusid pottseppade paremad võimalused.

Igapäevased pildid koolitusest on FB-s üleval.

kaminahi kirjutas:Sellest laega koldest oli koolitus 2009. aastal ja täna anti ka tunnistused osavõtnutele.

Ah et seni tegutsesid "vahtralehega" aga nüüd ka "päris" tunnistus. Kas lõppastme koolitus (libedalt pimedas) ka toimus?

Kas sellel pliidiplaadi vastupidamatuse hirmul võib ka mingi alus olla või vaid asjatu värin?

rokikas kirjutas:

kaminahi kirjutas:Sellest laega koldest oli koolitus 2009. aastal ja täna anti ka tunnistused osavõtnutele.

Ah et seni tegutsesid "vahtralehega" aga nüüd ka "päris" tunnistus. Kas lõppastme koolitus (libedalt pimedas) ka toimus?

Tänases koolituses osalesid siiski uued mehed. Aga minu tunnistusega oli selline asi küll, et selle sain tõesti kätte aasta pärast kui järgmisel koolitusel olin. No kes see olekski hakanud Tartust Märjamaale selleks ratsameest saatma.

Ah sedapidi hoopis. Mul jäi alguses mulje et 2009 koolitati ja täna anti ellujäänutele tunnistused.

Robi 1 kirjutas:Võimalik, et tasuks juba tänapäevasem kaetud koldega asi ehitada, nagu siin Leevi ja Andrus soovitanud ja usutav ta ka on ...aga väga tore oleks enne seda ikka konkreetseid kogemusi kuulata, et kuidas ikka on toiminud ja milline on erinevus vana lahendusega( peale selle, et nüüd on poole puhtam põlemine jne.) Neid on ikkagi nii vähe ringlemas, et pole ise sattunud nägema...

Põlemine ei ole poole puhtam, puid ei kulu poole vähem. See on müügimeeste jutt. Meil levinud A.Veski raamatu pliidi (ilma soojamüürita) kasutegur on vast nii 50%, Austrias on pliidi jaoks kehtestatud vähimaks kasuteguriks 70%. Mida kõrgemale, seda keerulisem on kasuteguri protsenti kergitada. Kõik osised peavad olema optimeeritud: optimaalne kolle, lõõristik, soojust isoleerivad kolde- ja praeahjuuksed, kolde ja lõõristiku materjal, lõõristiku pikkuse ja lõõride ristlõigete sobivus korstnaga jne, jne... Materjalipõhisus, teadmistepõhisus.

Mainitud viisil kord juba ehitades ei ole tagasiteed nn Veski pliidi juurde, mis iseenesest pärit kusagilt 19. sajandist. Arvuta pliit korralikult läbi, sobita korstnaga, kaalu puud ära ja küta. Siis võta sakslaste või austerlaste nõuded pliidile ja vaata, kas praeahi saavutab vajaliku temperatuuri nõutud aja vältel, kas säilitab selle nõutud aja kestel? Loomulikult teeb seda. Puid läheb vähem, aga mitte nii palju vähem kui reklaamides lubatakse. Iga sääst on loomulikult sääst, sest puit võib olla küll odavaim kütus, kuid kindlasti mitte tasuta kütus.

Leevi kirjutas:
Mainitud viisil kord juba ehitades ei ole tagasiteed nn Veski pliidi juurde, mis iseenesest pärit kusagilt 19. sajandist. .

Ma arvan, et see tagasitee saabub juba esimesel Koit Koppeli koolitusel. Kui sobis see peale 2009 aasta austerlaste pliidikoolitust, siis ei näe põhjust, miks peaks nüüd ühtäkki midagi muutuma.

kaminahi kirjutas: Ukse kinnituses olen mina järginud kindlat pliidimüüritist ja kruvid sisse. Kushu tal seal tiksuda? Mingi traadiga sidumine ei tekita aga küll usldust. Vanasti lihtsalt puudusid pottseppade paremad võimalused.

----------------------------------
Vaata mis segu sa kasutad ja kivid ka kokku haagitud omavahel. Sellisel juhul pole vahet kas uks esimese või kolmanda kivi küljes kinni kui kivid ise nagunii tugevalt seotud. Aga kes teeb poolpudeda saviseguga, siis pole seda ust küll tark tegu sinna kivi servade külge kinnitada, kus kivid ise vaevu püsivad. Olen ise küll seda päris palju märganud, et ukse kõrval on kivid koos uksega lahti kiskunud. Seda eriti suuremate ahjuste puhul.
Traadiga ukse kinnitaise puhul ise vaatan, et traat jääks ukse suhtes 45% kalde alla või sinna suunda, mitte uksega samale joonele, kus ust tõmmates traat saab vuugis kaasa mängida. Aga eks igaüks ise proovind oma nippe ja teab mis omale parim lahendus.

Leevi kirjutas:Põlemine ei ole poole puhtam, puid ei kulu poole vähem. See on müügimeeste jutt .....

See on juba mehejutt.

Tegelikult ma saan aru mis eelis on kolde katmisel jne...aga see võib tunduda pliita omanikule liiga uus mõte... Hetkel just plaanis ehitada väga suure lesoga pliit ja seal oleks see kaetud koldega lahendus päris hea, sest siibrite abil saaks juhtida suitsu kas koldest otse lesosse või pliidiraua ja praeahju poolele ja sealt lühema lõõriga otse korstnasse.Olen üsna kindel, et kui teha ainult 1 ring pliidiraua+ praeahju ja ligi 6 m lesolõõri vahelt läbi, siis peaks kolle päris võimas olema, et seda kõikke elutervelt toimivana hoida.

rokikas kirjutas:

Leevi kirjutas:Põlemine ei ole poole puhtam, puid ei kulu poole vähem. See on müügimeeste jutt .....

See on juba mehejutt.

Jah, ka arvutused on pool tõest.
Koolis teada ma sain, et ...
Aga elu näitab midagi muud...

Robi 1 kirjutas:Tegelikult ma saan aru mis eelis on kolde katmisel jne...aga see võib tunduda pliita omanikule liiga uus mõte... Hetkel just plaanis ehitada väga suure lesoga pliit ja seal oleks see kaetud koldega lahendus päris hea, sest siibrite abil saaks juhtida suitsu kas koldest otse lesosse või pliidiraua ja praeahju poolele ja sealt lühema lõõriga otse korstnasse.Olen üsna kindel, et kui teha ainult 1 ring pliidiraua+ praeahju ja ligi 6 m lesolõõri vahelt läbi, siis peaks kolle päris võimas olema, et seda kõikke elutervelt toimivana hoida.

Suitsugaasid saab juhtida otse soojamüüri ka laeta kolde puhul. Ja, ka siis on see mõistlik. Eriti siis.

Kurb, et jälestad teadmisi, kogemusi ja teadusklikke katsetusi. Ja neile rajanevaid arvutusi. Võiksin anda valemeid nii laega kui ka laeta kolde tarvis. Restiga ja restita kolde jaoks. Lõõrikad saaksid pealekauba. Vähemasti sakslaste omad. Ilmselt ei ole sul sellisteks asjadeks aega, sest tarvis min kahe minuti jooksul vastata igale postitusele mistahes teemas.