Ehitusfoorum

Pottsepad saavad pead kokku panna ja arvata, mida veel saaks sellele projektile lisada ja ka hobujõud saab kokku arvata.








Kuna joonises on viga, siis oleks vaja abi selle parndamiseks.

Juba varutakse materjale aga mul pole ikka veel vastust kuidas soovitate lahendada ülevalt teises reas puuduva vertikaalvuugi ehk kuidas sillata ukseava. Loomulikult eelistan mitte kasutada rauda.

kaminahi kirjutas:Kuna joonises on viga, siis oleks vaja abi selle parndamiseks.

Eks neid on praegu mitu, mida esmavaatlusel nägin. Osa neist võib arvata joonestamise apsakateks aga osa ka lihtsalt tervikpildi mittenägemise viga.
Puhastusluuke ei näe.
Sisevoodri paisumispilud on puudulikud.
Üks kivi on liiga pikk.
Koit'u käest saad koldepõskede eest sugeda.
Kolde ja ukseaugu vahelt paisuvuuk puudu.

Selline on kena pildimäng. Nagu ristsõnalahendus.

Kui keegi selle järgi otse vorbiks, siis tekib tal raskusi alumise ringlõõri tegemisel ja kust üldse peaks suits korstnasse minema, kas tagant? Kui tagant, siis asi suht lihtne lahendada minuarust.
Kuna on eraldi välja joonistatud villa- ja klaasriidevuuk...siis arusaadavalt on näha, et villavuuk oleks pidanud olema sisevoodri esi ja tagaseinas, kus toimub ka esi ja tahaküljele paisuine, aga kahel külgmisel ( suuremal) osal on klaasriie igati ok, sest paisumine toimub üles suunas ja tuleb lihtsalt ahju väliskestast vabastada. Sama moodi peab villavuuk olema kesklõõri ja voodri otse vahel, nagu joonisel ka olemas minu silma järgi.
Muidugi KOLDE esinurgad on ka vastu voodrit müüritud, sinna väike villariba vahele.

Ahju alumine ringlõõr on 120mm laiast kivist ja sellele toetub laskuvate lõõride 40 mm tulekindel sisevooder, mis isoleeritud 85 mm välismüürist klaasmatist( joonisel valge) deformatsioonivuugiga.
Motamehe juhatusel lisatud ka puudunud luugid.
Kes veel aitab?

Mille ime pärast see sisevoder seal madalas tulekindel peaks olema? Kas see ei tundu veidike ebaloogiline, aga samas ega väga lihtne õhemat punast tellist poest leida pole...

Robi 1 kirjutas:Mille ime pärast see sisevoder seal madalas tulekindel peaks olema? Kas see ei tundu veidike ebaloogiline, aga samas ega väga lihtne õhemat punast tellist poest leida pole...

Võiks ta seal allosas ka punane olla aga kindlasti mitte ülaosas. Oluline on selle sisevoodri ülaosa paksuse suurendamine 65 mm-ni,(vaid ahju külgseintes) just selle kuumustkartva kollase viimistlustellisega vooderdusel, mis sisaldab ca 40 % lupja.
Oskaja inimene leiab siit ka lõõriseina paksuse kahanemise, mis Annese aruga oli seda tüüpi ahjudel ilmvõimatu teostada..

Üleval 85+65+5mm(def.vuuk)= 155mm
Keskel 85+40+5 =130mm
Alumine
ringlõõr 120 =120mm

No ei juhtu, et tellisahjud ära kaotada suudetakse, seadus ka puudub või, et neid kvaliteetselt ehitada ei sünniks. Küll aga tuleks osad pottsepad müürseppade juurde müüriladumise õppesse saata.

kaminahi kirjutas: Kuna joonises on viga, siis oleks vaja abi selle parndamiseks.

Kas see loetakse veaks, et gabariidid on 5mm suuremad. 250+10+250+10+85=605 joonisel 610 250+10+250+10+250+10+85=865 joonisel 870 või on vuuk teadlikult, kivi tolerantsi eeldades suuremaks mängitud?

maik kirjutas:

kaminahi kirjutas: Kuna joonises on viga, siis oleks vaja abi selle parndamiseks.

Kas see loetakse veaks, et gabariidid on 5mm suuremad. 250+10+250+10+85=605 joonisel 610 250+10+250+10+250+10+85=865 joonisel 870 või on vuuk teadlikult, kivi tolerantsi eeldades suuremaks mängitud?

Nutikas tähelepnek aga kuna tegu pole masinaehitusega ja kollased kivid on tegelikult paar milli üle mõõdu, siis on see mõõt mulle piisavalt täpse tolerantsiga.
Otsin aga head lahendajat ühele mittesobivale vuugile Noh, et saaks nii, et kõik oleks rahul

kaminahi kirjutas:
Oluline on selle sisevoodri ülaosa paksuse suurendamine 65 mm-ni,(vaid ahju külgseintes) just selle kuumustkartva kollase viimistlustellisega vooderdusel, mis sisaldab ca 40 % lupja.


Üleval 85+65+5mm(def.vuuk)= 155mm
Keskel 85+40+5 =130mm
Alumine
ringlõõr 120 =120mm

Miks on ülaosa paksuse suurendamine oluline ning kas sellele oleks ka alternatiive. Saan aru, et deformatsioonivuugis siis 5 mm paksune klaasmatt, kus kohast seda meil osta saab. Minu jaoks on mõiste "klaasmatt " üldse natuke arusaamatu.

edevuse laat kirjutas:
Miks on ülaosa paksuse suurendamine oluline ning kas sellele oleks ka alternatiive. Saan aru, et deformatsioonivuugis siis 5 mm paksune klaasmatt, kus kohast seda meil osta saab. Minu jaoks on mõiste "klaasmatt " üldse natuke arusaamatu.

Kui see nüüd nali ei ole , siis on rõõm näha sinu esimest teemakohast postitust ja huvi.
Deformatsioonivuugis on klaasfiiber matt ja samottkivi taga ka õhukene segukiht õhkvahe vältimiseks.
Ülaosa paksuse suurendamine on oluline nagu iga lõõristiku alguse osas ja polegi põhjust otsida alternatiive kui soovitakse kestvat ja ühtlaselt soojenevat ahju. Loomulikult on olemas ka alternatiivid.

Mis vuuk see saaks, siis olla...himm...Nagu juba kolmandas postituses ütlesin, et ukse kõrval kolde ja välismüüri vahe on kinni...see on kindlasti üks suuremaid probleeme. Veidike arusaamatu on ka ukse all olev kivi ...sest seal ehk oleks ka paisumisvuuk vajalik.

Robi 1 kirjutas: ...et ukse kõrval kolde ja välismüüri vahe on kinni....

Seal on see nn valge vuuk, mis tagab vertikaalse nihke. Võib kasutada ka "rohelist" vuuki

kaminahi kirjutas: Deformatsioonivuugis on klaasfiiber matt ja samottkivi taga ka õhukene segukiht õhkvahe vältimiseks.
Ülaosa paksuse suurendamine on oluline nagu iga lõõristiku alguse osas ja polegi põhjust otsida alternatiive kui soovitakse kestvat ja ühtlaselt soojenevat ahju. Loomulikult on olemas ka alternatiivid.

Tänud. Deformatsioonivuugi kohapealt kohe palju selgem. Kuidas prognoosid kui kaua ahi ühtlaselt soe on, sest minu mõistuse järgi salvestub ikkagi suurem osa soojast ülemisse poolde ning kui seal on ka paksem sisevooder, siis vist alaosa kipub varem jahtuma.

edevuse laat kirjutas:

kaminahi kirjutas: Deformatsioonivuugis on klaasfiiber matt ja samottkivi taga ka õhukene segukiht õhkvahe vältimiseks.
Ülaosa paksuse suurendamine on oluline nagu iga lõõristiku alguse osas ja polegi põhjust otsida alternatiive kui soovitakse kestvat ja ühtlaselt soojenevat ahju. Loomulikult on olemas ka alternatiivid.

Tänud. Deformatsioonivuugi kohapealt kohe palju selgem. Kuidas prognoosid kui kaua ahi ühtlaselt soe on, sest minu mõistuse järgi salvestub ikkagi suurem osa soojast ülemisse poolde ning kui seal on ka paksem sisevooder, siis vist alaosa kipub varem jahtuma.

Just nii see kõigi ahjudega on, et õhem vooder jahtub ennem. Aga, et ahi ikkagi soojeneks ühtlaselt ja kütmisele vastu peaks, seepärast pole ka alternatiivi, mis siis vastupidiselt kuumemas lõõris õhema seina laseks ehitada. Neid ahjukesi on nähtud ka kus tuli vastu 85mm välisvoodrit keerab. Meistrid ise õnnelikud , et just nende ahi kõige kiiremini soojeneb...Soojenes

Ilma voodrita kahele küljele laskuv ahi saab ka lihtsa vaevaga praguliseks kütta, sest küljed saavad liiga kiirelt kuumust ja ülejäänud müür jääb esialgu jahedaks, sest kaitstud villa ja tõusulõõriga .Seepärast ise pean voodrit ülioliliseks ka ahju tervena püsimisel.

Robi 1 kirjutas:Ilma voodrita kahele küljele laskuv ahi saab ka lihtsa vaevaga praguliseks kütta, sest küljed saavad liiga kiirelt kuumust ja ülejäänud müür jääb esialgu jahedaks, sest kaitstud villa ja tõusulõõriga .Seepärast ise pean voodrit ülioliliseks ka ahju tervena püsimisel.

Aga ahi iseenesest soojeneb ikka yhtlaselt, eks?

Sa ära nüüd Teadja tule jälle juuksekarva pooleks ajama...sest sellist ahju polegi olemas, mis kohe, peale kütmist ja 15 tundi hiljem, on sama ühtlaselt soojad. Erinevad osad ikka soojenevad ja jahtuvad veidike eri aegadel...aga peamine, et salvestunud soojus tuppa tuleb ja oma kasu annab. Kohati väikene soojuse eri jaotumine ei kisu veel ahju lõhki. Selge see, et ahju esi-taga osa ja küljed ei ole täpselt sama paksud, aga pärast tuleb esi ja tagakülge läbi seina otsene kolde soojus. Väga ilus ja tugev ahi on see ja kindlasti ka annab sooja kenasti.

Robi 1 kirjutas:Sa ära nüüd Teadja tule jälle juuksekarva pooleks ajama...sest sellist ahju polegi olemas, mis kohe, peale kütmist ja 15 tundi hiljem, on sama ühtlaselt soojad. Erinevad osad ikka soojenevad ja jahtuvad veidike eri aegadel...aga peamine, et salvestunud soojus tuppa tuleb ja oma kasu annab. Kohati väikene soojuse eri jaotumine ei kisu veel ahju lõhki. Selge see, et ahju esi-taga osa ja küljed ei ole täpselt sama paksud, aga pärast tuleb esi ja tagakülge läbi seina otsene kolde soojus. Väga ilus ja tugev ahi on see ja kindlasti ka annab sooja kenasti.

No mis nyyd juhtus, said herilaselt nöelata vöi. Loe korralikult, kysisin ainult.
Ja mis löhkikytmisest sa rääkisid, kui ahi igati ilus ja tugev?

Teades sinu varasemaid sõnavõtte sellel teemal, siis pole herilast vajagi .
Mina olen igatahes küll näinud neid kahele küljele laskuvaid ahjusid ja pole just ime, et külgedel praod sees. See toimub just vähe kangemate kütjatega nii ja ainult nende ahjudega kus puudub sisevooder. Sama asja on mulle rääkinud ka väga kogenud Soome pottsepp Rane Huovila.

Robi 1 kirjutas:Teades sinu varasemaid sõnavõtte sellel teemal, siis pole herilast vajagi .
Mina olen igatahes küll näinud neid kahele küljele laskuvaid ahjusid ja pole just ime, et külgedel praod sees. See toimub just vähe kangemate kütjatega nii ja ainult nende ahjudega kus puudub sisevooder. Sama asja on mulle rääkinud ka väga kogenud Soome pottsepp Rane Huovila.

See, mida räägivad Soome pottsepad, on enamvähem teada, minul vähemalt. Aga
nyyd vastupidi Robist, väidan, et ykski öieti ehitatud vooder ei aja ahju löhki, pigem
kaitseb ahju välismyyritist ja salvestab sooja. Ja tundub, et voodriga hakkabki asi korda
saama, kuna olen siin foorumiski näinud pilte, kus voodri joonpaisumist yritatakse
nullida. Hoopis teine asi on aga töusva kesklööri ja langevate lööride vahelise seinaga.
Fuurumis on neid pilte olnud ahju sisust kyll ylevalt, alt ja kyljepealt. No ei tule
sellist pilti, kus lööri vaheseinte joonpaisumine oleks nullitud. Miks? Kohe nutt tuleb
peale, aga see nutuke läheb ysna ruttu yle, kui loed kommentaare, mis pildiga
kaasas. Kasutatakse paisuvuuki, villa ja ikka tehakse valesti. Minul ongi ettepanek
köigile öpilastele ja sellidele. Kysige, kuidas see joonpaisumise nullimine ikka käib?
Kui nad vastavad, et ainult paisuvuugi ja villaga, siis nad valetaved!

Kust sa võtad, et ...Mina pole täna sõnagi rääkinud, et vooder ajab lõhki...ikka vastupidi, voodri puudumine tekitab sisepingeid ahjukestas. See, et valesti ehitatud vooder probleeme tekitab, see on ka muidugi teada ja pole uudis.
Aga räägi paisumisest...

Robi 1 kirjutas:Kust sa võtad, et ...Mina pole täna sõnagi rääkinud, et vooder ajab lõhki...ikka vastupidi, voodri puudumine tekitab sisepingeid ahjukestas. See, et valesti ehitatud vooder probleeme tekitab, see on ka muidugi teada ja pole uudis.
Aga räägi paisumisest...

Pean vabandama jah, sain valesti aru. Aga ikkagi väidan, et voodrita ahju löhkikytmise
pöhjus ole voodri puudumises, vaid just nende vageseinte joonpaisumiste nullimatta
jätmises!

Pottseppadele , et nendest kollastest tellistest voodrita suitsulõõride ehitust ma jätkuvalt ei ole soovitanud.

Nüüd on minek. Jah, teadja, see oli kutse ka sinule

Mis päeval see ahju ehitus toimub