Ehitusfoorum

Tere,

soovin valada põrandat aga kuna lisan ka põrandakütte ( veetorud ) kas siis on hea mõte kasutada mitte liiva vaid kergkruusa ( oleks lihtsam )? Küsin, kuna kergkruus ei pidanud nii hästi sooja juhtima ja põrand jääb külmem?

Samuti sooviks teada, mis on minimaalne segu paksus, mis ajab asja ära, 10 cm või peab vähemalt 20 cm olema?

Tänud!

Kui paksu kihti on täiteks liiva või kergkruusa vaja?
Kergkruus on parem ehk tema soojusjuhtivus on väiksem. tehnoloogilisest küljest ei tea, ehk oleks kergkruusa paksema kihi puhul mõistlik stabiliseerida ehk tsementi lisada, et ta püsiks paigal?
kuhu kohta see põrand tuleb? kas EPS või mõne muu soojustusmaterjali kasutamine ei ole vajalik?
küttetorustiku puhul vist minimaalne betooni kiht ca 7 cm, aga parem vist 8-10 cm.

Tere! See on väga, väga... halb mõte ja mitte ainult sellepärast, et :

steve kirjutas:Tere, ..., kuna kergkruus ei pidanud nii hästi sooja juhtima ja põrand jääb külmem?
Samuti sooviks teada, mis on minimaalne segu paksus, mis ajab asja ära, 10 cm või peab vähemalt 20 cm olema?
Tänud!

Min. paksus oleks 8cm, b e t o o n s e g u!!! Kõige parem oleks siis, kui Sa nende "asjadega" ise ja iseseisvalt ei tegeleks!
Usu, pole hea mõte! Andres

Tee väike katse: vala keev vesi termosesse ja katsu väljastpoolt kui soojaks termos läheb. Saad oma küsimusele vastuse.

P.S olen ühte objekti näinud, kus kergkruusaga oli põrandaid valatud, mille sees oli küttetorustik. Pererahvas plagistas talv otsa hambaid ja alles kevadel said põranda ülesvõtmisega sooja.

PLAATIJA.EE kirjutas:... olen ühte objekti näinud, kus kergkruusaga oli põrandaid valatud, mille sees oli küttetorustik. Pererahvas plagistas talv otsa hambaid ja alles kevadel said põranda ülesvõtmisega sooja.

Huvitav, eelmise aasta lõpus Austrias olles nägin, et kogu põrand oli kergkruusaseguga tehtud ja põrandas oli toimiv põrandaküte. Ei saanud sooja üle küll kurta!
Urmas

Täienduseks- ma päris hästi ei saanud aru, mis materjaliga tegu, mitte traditsiooniline meie fibo, vaid oli samuti graanulitena. Õues ühte kuivsegu koti sisu näppides tundus, et tegemist oli tsemendi ja pisikeste penograanulitega.
Urmas

Külaline kirjutas:Täienduseks- ma päris hästi ei saanud aru, mis materjaliga tegu, mitte traditsiooniline meie fibo, vaid oli samuti graanulitena. Õues ühte kuivsegu koti sisu näppides tundus, et tegemist oli tsemendi ja pisikeste penograanulitega.
Urmas

Sama hästi võiks küttetoru villa sisse matta ja oodata kunbi soe läbi tuleb.

Arvan, et siit sa küll pädevat arvamust ei leia. Plaadispetsid-insenerid Sedasama tehnoloogiat olen Rootsis kasutanud ja sealseid otsustajaid ei saa küll asjatundmatuses süüdistada. Pigem ollakse Eestist alati mõne sammu eespool. Materjalid, tööriistad ja töövõtted, mis seal kasutatud, jõuavad siia alati mitmed aastad hiljem..

Palun täpsemat viidet. Kas betooni koostises oli liiv asendatud kergkruusaga? Või oli killustik asendatud kergkruusaga?

Tuleb siiski täpsustada- see tehnoloogia nägi ette põrandatasandussegu segamise kergkruusaga olukorras, kus vannitoa põrand tuli ehitada puitkarkassi peale ja oli vaja palju täita. Vana põrand välja lõhutud ja alus peno jaoks ebatasane, samuti tegu vana kortermajaga, raskust oli vaja minimaalselt. Kile ikka alla muidugi. Küttekaabli jaoks valasime hiljem tasandus-viimistluskihi peale. Kujutan ette, et pigem peaks kergkruus asendama killustikku. Kui küttetoru või kaabel tuleb päris massi sisse, siis vast nii hea mõte ei ole. Samas, ka betoonifirmad müüvad sellist betooni kergbetooni nime all.

Võid kasvõi vahtplastist põranda teha, ainult, küttetorustik/küttekaabel ei tohi olla seal sees, vaid peal koos piisavalt paksu alumiinimplekiga või muu soojust hästi juhtiva materjaliga.