1. leht 1-st
Põranda konstruktsioon
Postitatud: 09 Okt 2006, 11:43
Postitas Põrand selliselt
Kas nii saab õigesti?
Põrandalauad
laagid penoplasti peal
penoplast
hüdroisolatsioon
petoonplaat
tihendatud liiva pinnas
Postitatud: 09 Okt 2006, 12:28
Postitas 2korda2
Tavaliselt pannakse peno ikka betooni alla.
Postitatud: 09 Okt 2006, 14:14
Postitas Chef
nii saab ikka nii valesti kui üldse võimalik. puitlaagid toetada penole - see on veel uskumatum küsimus kui see, et kas laminaati võib otse penole panna. kui r/b plaat on veel valamata, siis miks üldse selline lahendus, bet. all ja puitlaakidel puitpõrand. laagid toetatakse ikka põrandataladele. kui on liiv - kile - peno - kile - r/b plaat, siis sinna peale oleks odavam ja mõistlikum panna laminaat või naturaalne puitparkett. betoonile puitpõrand laakidega ehitada oleks point kui tahta kuskil korterelamus puitpõrandat. 0-st alustades teeksid nagu topelt töö ju!
Postitatud: 09 Okt 2006, 15:00
Postitas restauraator
Kas mitte hea ehitustava korral ei käi pinnaspõrandate ehitus järgmiselt:
Alt üles
Pinnas
Killustik või liiv-kruus
Õhuke betoonist tasanduskiht
Hüdroisolatsioon (võib olla kangana)
Soojustus
Betoonplaat
Põrandakate võib olla ujuvalt betooni peal või laagidel(laagide vahe tühi)
Iga ehitus on norm iseendale.
Postitatud: 09 Okt 2006, 15:14
Postitas Chef
kõik õige, eriti kaval on see hüdro jätta kahe sileda kihi vahele, siis pole hirmu, et mõni teravam killustiku tükk selle ära lõhub. siiski puidu ja betooni kokkupuute pinnad tuleb eraldata nt. rullmaterjali ribadega.
Postitatud: 11 Okt 2006, 16:15
Postitas Põrand selliselt
Kas siis selline variant oleks õigem,
Põrandalauad
peno laakide vahel
laagid (talad)
hüdroisolatsioon
petoonplaat
tihendatud liiva pinnas.
Aga miks siis ei saa penole teha puitlaagidel põrandat?
Olen lugenud ajakirja, ja seal oli juttu penole toetavast puitlaagidel põrandast.
Postitatud: 11 Okt 2006, 20:10
Postitas sinilind
Ei ole. Palju mõtetut. Hüdo panek ei ole otstarbekas, ega sa soos ela. Betoonplaat kuivab ja tõmbab võõphüdrole mõrad sisse. Kleephüder kandmine mõtetult kallis ja teisels lõhud selle täielikult laagide panemisega. Sellest järeldub- ära tee lollusi. Nii, et tavaliselt tehakse ikka nii: algul tihendad pinnase, siis paned ümber perimeetri peno meetri laiuselt, katad odavama kilega, et niiskus betoonist kiiresti pinnasesse ei läheks, valad viiberbetooniga põranda,ja paned peale põrandakatted. Peno laagidevahele on samuti liigne raha raiskamine.
Postitatud: 12 Okt 2006, 07:57
Postitas Külaline
Tere. Üleüldse on selline põrand täiesti mõttetu, jäta muldpõrand , saad kõige odavamalt. Vanad eestlased elasid nii. Kas on kallis või odav on igaühel erinev ning kui minu jaoks on asi kallis, siis on see minu rahakoti probleem ja oma vaesust teisele inimesele dikteerida ja seetõttu poolikuid lahendusi pakkuda on väga tüüpiline Eestimaal. Hea küll, nüüd ilma irooniata. Sinu lahendit ei saa lugeda perfektseks (eespool oli ka sellist kirjeldatud), aga tunduvalt parem kui üldine "hea ehitustava". Märkus: laage ei saa sa aluspinda kinnitada, auke ei tohi sisse teha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Postitatud: 13 Okt 2006, 07:37
Postitas Põrand selliselt
Õhuke betoonist tasanduskiht millele hüdroisilatsioon panna.
Kui paks see õhuke kiht peab olema ja kas võib olla ilma armatuurita? Kas kile valamiseks alla, et segu niiskus kohe liiva ei läheks?
Postitatud: 13 Okt 2006, 08:31
Postitas Chef
selle tasanduskihi mõte tuleb paremini esile siis kui viimane kiht põranda all on killustik ja/või on soov teha korralik hüdroisolatsioon (rullmaterjaliga, võõbaga vms.). ma saan aru, et sul on tihendatud liiv hetkel viimaseks kihiks, sellisel juhul oleks mõtekas paigaldada EPS või XPS (min.100, võiks olla 150mm - kõik oleneb loomulikult ruumi/hoone kasutusotstarbest) katta kilega (mis ei kujuta endast hüdroisolatsiooni vaid ei lase niiskusel plehku panna betoonist), paigaldada armatuur (soojustusest/kilest vähemalt 25...30mm), betoneerida (min. 60mm, soov. 80mm) peale betoneerimist võiks betoonpinna katta kilega, et vett liigselt betoonist välja ei auruks, kuigi praeguse ilmaga pole see nii oluliseks teemaks.
Postitatud: 13 Okt 2006, 19:33
Postitas sinilind
No ehitad Chef ikka kallilt.....kokkuhoiust ei tea midagi..... eps 150- kuhu kurat. Puhas raha tuulde loopimine. 100 max.
Postitatud: 13 Okt 2006, 20:42
Postitas restauraator
...kui sinilindu püüda, siis läheb asi veelgi kallimaks...
Teema algatajale
Hüdro tuleb paigaldaga tugevale alusele, sellest see tasanduskiht. Siin ei olene asi sellest, kas on all killustik või midagi muud. Mõte on ikka selles, et kaitsta põrandat pinnasest tõusva niiskuse eest. Selleks otstarbeks kile kasutamine pole kauakestva toimega.
Kui sulle vastab härra Piirfeld, siis tea et tal on alati parem ja õigem variant tagataskust võtta, iseasi kas meil meeldib nii ehitada? Aga nagu ma vihjetest aru sain on see variant tunduvalt parem, kui praegu üldiselt tavaks olla.
Postitatud: 15 Okt 2006, 08:52
Postitas Põrand selliselt
Põrand selliselt kirjutas:Õhuke betoonist tasanduskiht millele hüdroisilatsioon panna.
Kui paks see õhuke kiht peab olema ja kas võib olla ilma armatuurita? Kas kile valamiseks alla, et segu niiskus kohe liiva ei läheks?
Keegi pole seda tasanduskihti teinud?
Ma üritaksin. Sokkel vundamendist horisontaalselt hüdroisoleeritud nii, et saan põranda hüdroisolatsiooniga kokku viia.
Postitatud: 18 Okt 2006, 00:10
Postitas sinilind
Ei tea sa restauraator ikka ehitusest mitte halli karvagi. Sinu moto on ehitada kallilt , mõtetult ja valesti.......edu.
Postitatud: 18 Okt 2006, 08:18
Postitas Külaline
Tere. Mulle tundub et Hr.Restauraatoril on keskmisest Eesti ehitajast tunduvalt kõrgemad insener-tehnilised teadmised. Ja kui mõnel ehitajal meeldib elada barakis, siis on see tema isklik elustiil. Termin kallis/odav lähtub alati selle väljaütleja isiklikust rahakoti seisust. Kui raha pole, siis ei maksa üldse ehitada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld