Ehitusfoorum

Tere, ma tahaks teada missusgust lode kivi kasutatakse korstnajala ladumiseks? Mis need VTT ja TT tähendavad ning mõnel on veel F15 taga. Missugune see õige korstnajala ladumiskivi siis on?

Vaata nende lehepealt,kui ei leia ssiis helista neile..See on kõige kindlam. http://www.lode.ee/category/11

VTT on viimistlus täistellis,seetähendab et korralik.
TT on lihtsalt täis tellis.

Tähendab...korstna osa pitsini võib laduda sellest odavamast aga pitsi osa kindlasti kallimast. Olen ise kasutanud Lodet pitsis ja tundub, et peab vastu küll.

Tere.
Küsimus Robile.
Ütlesid, et korstnapitsi laoksid kallimast. Kas mõtlesid siin VTT ahjukivi ? Ja see on korstnapitsina mõni aeg vastu pidanud, ja kui kaua siis ?
Usaldaksin siiski spets. korstnakivi mis on ilmastiku (vihma-, külma)kindlam.

Andres.

Vastuseks küsijale: ma ei taha siin üldistada, kuid ühest suurest ehituspoest tahtsin kord omale tellida Lode korstnatellist 12.101100L Janka ja kui auto mõne päeva möödudes meie hoovi peale sõitis, siis kaubaaluselt `vaatasid vastu` PTT kivid.... Kogu asjaajamise positiivne lõpp oli see, et laomees sai ka lõpuks teada, et on olemas korstnatellised ning arvutis sai õige kaubakood õigesse lahtrisse.

Andres

ahjupealne kirjutas:Tere.
Küsimus Robile.
Ütlesid, et korstnapitsi laoksid kallimast. Kas mõtlesid siin VTT ahjukivi ? Ja see on korstnapitsina mõni aeg vastu pidanud, ja kui kaua siis ?
Usaldaksin siiski spets. korstnakivi mis on ilmastiku (vihma-, külma)kindlam.

Andres.

----------------------------
Lode kivi kasutasin korstnapitsis siis kui see Haapsalu ABC-s müügile tuli. Tunnistan ausalt, et ei mäleta selle markeeringut, aga saada oli kahte eri kivi. Nendest kallim lahendus pidi tootja sõnul korstnapitsis hästi vastu pidama...ja nüüd on sellest tegemiset mitmed aastad mõõdunud ja pole näha lagunemist.
Uurin selle poest välja, kas tegu oli VTT kiviga,praegu jään vastuse võlgu.
Muudel juhtudel olen juba aastaid pitsis kasutanud Terca aukudega 120 mm kivi ja arvan, et see on parim saadaolev lahendus.Loomulikult kasutada ka sisevoodrit ja varikatust, siis peab iga kivi kordades kauam vastu.

On hea meel näha, et Lodel on lõpuks ka eesti keelne päris korralik tõlge:
Sellest õigest tootest, mis mõeldud just korstnapitside ladumiseks saab lugeda siit:
http://www.lode.ee/product/87
Lode VTT-d ja Lode PTT-d pole tegelikult päriselt olemas. Niisugused nimetused on meie kohalikud müügimehed Terca kivide eeskujul Lode kividele külge hiljuti pookinud. Avastasin seda umbes poolteist aastat tagasi esimest korda
Viljandi Espakis.
See, mis kõneleb ahjupealne ehitusmaterjalide müüjate kompetentsusest - väga tuttav tuleb ette. Tüüpiline.

Numberkoodi kohta ma helistasin kunagi ise selguse saamiseks tehasesse. Sain esindaja jutust aru nii, et selle numberkoodi järgi ei saa tegelikult toote nimetuste, omaduste ja tegeliku otstarbe üle otsustada. Vastanud isiku sõnul tähendavat numberkood tootmise kuupäeva ja partiid. Ehkki selle alusel nemad ise saavat arvuti andmete järgi toodet tuvastada.
Samas ma ei välista 100%, et me teineteisest valesti aru võisime saada, kuna rääkimine toimus meile mõlemile võõrkeeles, mida isik üsna vaevaliselt purssis.
Nii, et segane lugu selle Lode kiviga. Võiks ju olla toote nimi lausa peale pressitud, et poleks võimalik segi ajada.

Sai veidi selgemaks küll see Lode ahju ja korstnakivi teema. Vahe on ju selles, et korstnakivi on rohkem ahjus kuuma saanud, st kuumale ligemal olnud ja sellest tuleb hiljem korstnakivi...seega varem sinna keegi templit peale lüüa ei oska...sama moodi nagu sünnivad poisid ja tüdrukud...pole ka tegemise ajal ette teada... .
Kivide tootmisest teaks täpsemalt rääkida Tuhatjatuline.

Keraamiliste telliste erinevad tehnilised omadused ei pruugi olla saavutatud ainult erinevast kuumutamisest. Ehkki sellest muidugi ka sõltub.
Koostises võib ka olla midagi teisiti. Näiteks lisandid.
Aga seda täpset tehnoloogilist protsessi oleks jah huvitav teada. Erinevatel tootjatel tehnoloogiad erinevad. Ja mõned peensused võivad olla isegi tootja firmasaladused.

Tasub tähele panna, et maksimaalse kasutustemperatuuri kohalt pole neil toodetel mingeid andmeid välja toodud. Vähemalt minule pole silma hakanud.
Kui keegi selle kohta teab täpsemalt viidata, siis oleks teretulnud.

Korstnatellised (Janka):
Survetugevus = 50 N/mm2; Veeimavus = 7%, Külmatsükleid = 100, Mahumass = 2,1 g/cm3
Kasutatakse
Täisviimistlustelliseid ehk korstnatellised on ette nähtud korstnapitsi müürimiseks, korstna, ahju ja kamina viimistluseks. Väga vastupidavad ja sobivad kasutamiseks atmosfääri vahetute mõjude tingimustes (lumi, sool, vihm).
* Täisviimistlustellis Janka 250x85x65 on ette nähtud ainult korstnate, ahjude ja kaminate viimistluseks!

Ajutellised:
Survetugevus = 25 N/mm2; Veeimavus = 12%, Külmatsükleid = 35, Mahumass = 2,1 g/cm3; Arv m3 ( tk .) = 415.
Kasutatakse:
Ahjutelliseid ehk täisviimistlustelliseid kasutatakse korstnajala müürimiseks.

Millest on siis kõige õigem korstnajalga (mis jääb pööningule kus on külm/soe vastavalt ilmale) ja
millest kõige õigem korstnapitsi laduda ?

vuuk kirjutas: Korstnatellised (Janka):
Survetugevus = 50 N/mm2; Veeimavus = 7%, Külmatsükleid = 100, Mahumass = 2,1 g/cm3
Kasutatakse
Täisviimistlustelliseid ehk korstnatellised on ette nähtud korstnapitsi müürimiseks, korstna, ahju ja kamina VIIMISTLEMISEKS. Väga vastupidavad ja sobivad kasutamiseks atmosfääri vahetute mõjude tingimustes (lumi, sool, vihm).
* Täisviimistlustellis Janka 250x85x65 on ette nähtud ainult korstnate, ahjude ja kaminate VIIMISTLUSEKS!

Ajutellised:
Survetugevus = 25 N/mm2; Veeimavus = 12%, Külmatsükleid = 35, Mahumass = 2,1 g/cm3; Arv m3 ( tk .) = 415.
Kasutatakse:
Ahjutelliseid ehk täisviimistlustelliseid kasutatakse korstnajala müürimiseks.

Hea näha, et tootja pottseppadele tellise kasutuskoha välja toonud. Märksõna VIIMISTLUS!

Korstna külmale osale nagu korstnapits ei sobi VTT (viimistlustäistellis), PTT (pottsepatäistellis) ja FTT (fassaaditäistellis), täistellistest sobiks KVT (käsivormtellis) ja loomulikult silikaattellis. Muud tellised nagu VAT (viimistlusauktellis) ja FAT (fassaadiauktellis) mis on aukudega sobivad samuti. Samuti kui on kütmata katusealused soovitaks sama põhimõtet järgida.

http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivis ... ldusjuhend

Endal ka silikaadist pits, aga täienisti silikaadist paraku...

Tsitaat lingilt:
Eestis on korstnapitsi välisviimistlusena enamjaolt kasutatud silikaattellist. Korstnapitsi sisevooder ehk korstnalõõr soovitatakse laduda serviti savitellistest. Samuti võib savitellistest laotud sisevoodri asemel kortsnalõõriks paigaldada happekindla roostevabast terasest hülsi. Korstnapitsi silikaatkivist välisvooder laotakse tugeval tsementmördil (T100/300). Korstna ots kaitstakse tsingitud või värvitud plekist- või tsementmördist mütsiga (vaata väljavõtet raamatust „Ehitustööd“ juhendi lõpus)

Kokkuvõtteks - silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitame kasutada silikaatkivi korstnapitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga.

[quote="amatöör"]http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivis ... ldusjuhend

Endal ka silikaadist pits, aga täienisti silikaadist paraku...

Tsitaat lingilt:
Eestis on korstnapitsi välisviimistlusena enamjaolt kasutatud silikaattellist. Korstnapitsi sisevooder ehk korstnalõõr soovitatakse laduda serviti savitellistest.
..............................
Tegelikult kipuvad tavalised tellised seal ka lagunema... Kõige õigem oleks vähemalt paar...kolm ülemist rida teha shamotist...arvestades sellega, et SHA 5 on tavatellisest väiksema mõõduga ja vajadusel tuleks kasutada SHA 8 kive, mis on punase kiviga samas mõõdus.