Ehitusfoorum

Tere,

Mul ei ole veel praktilist vajadust ehitada aga huvitaks teoorias ühe küsimuse vastus.
Küsimus siis selline:
Mida peab ühekordse maja vundamendi ehitusel arvestama, kui paekivi tuleb vastu juba ca. 20cm sügavuselt? Kuidas suhtuda külmumispiiri jne?
Tuleb siiski lõhkuda allapoole külmumispiiri vundamendi auk?

terv
Sven

Monoliitne paas on väga hea ja kindel alus maja vundamendile.
Keeruliseks teeb aga asja olemuse see, et pole ju tavaliselt teada kui monoliitne see paas seal all ikka tegelikult on.
Tavaliselt maapinna läheduses on paas kihiline ja kihtide vahel võib olla mingisuguseid muid pinnase liike.
Kõige ohtlikum on, kui õhukese paekihi all on peidus savikad pinnasekihid. Kuiv savi on tugev alus. Veega läbi ligunedes aga on savi kandevõime suhteliselt olematu ja külmudes põhjustab suuri külmakerkeid.
Teine oluline küsimus, mis paepinnase puhul kerkib on radooni olemus.
Probleemide vältimiseks tuleks tellida geo-alus ja rarooni uuring ning võtta need projekteerimise aluseks.
Põhimõtteliselt võib geo-alus aidata hiljem ka ehitamise kulusid tublisti kokku hoida.

Tere,

Selge tänan. Kas ma tohiks ka paari sõnaga saada teada misasi on geoalus? Kas sisuliselt tehakse mingi x hunnik puurimisi krundil ja siis tulemuste järgi öeldakse, et siin ja siin on olukord selline? St. kui täpne on geoalus praktikas?

Seoses savose pinnasega tekkis küsimus: 20-30 cm on mulda, sealt edasi savi ja paetükid on sees. Kui nüüd plaanida 1-kordne majake (60-70 ruutu) siina ehitada, siis kui sügavale peaks vundamendiga minema ja kui paks tuleks killualus umbes teha?
Vundament tuleb võimalikult lihtne, ning põranda tulevane tasapind peaks maapinnast min 70 cm kõrgemale tulema.

Kas sobiks selline variant, et vundamendi süvend meetri peale teha, põhja 20cm kildu, 20 cm betoonist vöö ja siis nt fibo plokkidest üles laduda? Põrand tuleks alt tuulutatav.

Ootan ka mõttearendusi, kuidas ja mis materjalidest õnnestuks kõige soodsamalt teha kuni 60 ruutu "saunamaja", milles kannataks vajadusel sees elada.

Tänud

Tere,

küsimus härra Piirfeldile,
on plaanis ehitada paepinnasele poole maja ulatuses kelder järgneva lahendusega:
http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_3.5.pdf
Kas keldri põrandaks võib jätta loodusliku paepinnase või tuleks see ikkagi hüdrotõkkega isoleerida +peno + betoon?
Ja mis ulatuseks oleks mõistlik sellise lahenduse puhul paigaldada vundamendi soojustus ja hüdrotõke?
Põhjavesi ei ole probleemiks.

Tere. Antud lahendus ei taga kuiva keldrit. Hydro peab moodustama kuiva keldri soovi korral vanni. Soojustus peab ulatuma vertikaalselt taldmikuni. Kui pinnast napib, siis lisaks horisontaalne xps külma alumise nurga vältimiseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga ega päris hermeetilist kaussi ei õnnestugi vist millegagi teha, kas siis ikkagi parem isoleerida nii palju kui võimalik või pole seda üldse mõtet teha?
Ja kas keldri ventileerimiseks võib kasutada toas olevat õhku, ehk siis toa vent juhtida läbi keldri korstnasse, või tekitab see keldris hoopis lisaniiskust?
Tänan.

Tere. Kas on mõtet osta poest katkist kummikut? Kui mingil põhjusel tervet kummikut pole võimalik hankida (raha vähe, kummikutootja soss-sepp, vm) siis porilombist kuiva varbaga läbi ei pääse.
Ruumi küte ja vent tuleb lahendada koos. Kui kelder on märg, siis head tulemust ei ole niikuinii, ükskõik kuidas seda venti üritada tekitada. VEndiga ei ole mõistlik keldrit kuivatama hakata. Kui kelder on soojustatud ja kuiv, siis on mõeldav korrektse vendi tegemine koos oma sissepuhe ja väljapuhkega. Siseruumi õhu viimise soojustamata keldrisse tekitab suvel märja keldri (kondens). Teema on kompleksne ja keerulina (ja kallis). Maa alla 1 kvaliteetruutmeetri maksumus on oluliselt kõrgem maapealsest. Kas seda keldrit ikka on nii väga vaja?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui keldrit ehitades on tagatud drenaaziga põhjavee äravool või vähemalt on ta 15 cm allpool põrandapinda, kelder ja taldmik on vähemalt niiskustõkkega tehtud et minimiseerida kapillaarset veetõusu, seintel on vundamendi soojustus siis need keldriseinad on piisavalt kuivad, et vett nende pinnal pole ja ruumid on mõistlikud.
Loomulikult kui kevad-sügis tuleb keldris kummikutega käia ja seinad külmad-hüdrotõke tegemata siis on ruumid niisked ja enne põhjavee likvideerimist head asja sest keldrist ei saa. Seni on isegi talutav kelder mitmetel kui on tehtud põhjavee äravoolu drenaaz, kuigi puudus nii hüdro kui soojustus ja keldri seinad ei olnud märjad.

Keldrisse püsivaid eluruume nüüd teha pole mõtet, õieti öeldud, et maapeal saab odavamalt ja paremini. Aga tehnoruume ja hoiuruume saab.

janx4 kirjutas:Tere,
Selge tänan. Kas ma tohiks ka paari sõnaga saada teada misasi on geoalus? Kas sisuliselt tehakse mingi x hunnik puurimisi krundil ja siis tulemuste järgi öeldakse, et siin ja siin on olukord selline? St. kui täpne on geoalus praktikas?

Minu teada võib saada geoloogilise alusplaani ka ilma puurimisteta, kui selles konkreetses kohas on uuringud varem teostatud ja geopangas andmed olemas.
Geoalus ei tähenda üksnes ehitusgeoloogi suusõnalist ütlemist vaid ikka ka sellega kaasnevat plaani ja kirjalikku dokumenti.
Kas ja kui palju sellest on kasu praktikas?
See on suhteline?
Kui vundament projekteeritakse nii-kui-nii igale olukorrale vastavalt, siis ilmselt eriti sellest kasu polegi. Kui aga projekteerija on pädev ja oskab geoalust projekteerimisel aluseks võttes, palju odavama kuid optimaalse tugevusega vundamendi projekteerida, siis võib see ära tasuda kuhjaga.
Nii õpetatakse vähemalt ehitusspetsialistidele koolis. Kuidas teooria ja praktika tegelikus elus kokku käib, eks selle kohta on inimestel kindlasti väga erinevad seisukohad.

Tänan.
Vaatasin, et kirjutasid lause, et "vundament projekteeritakse nii-kui-nii olukorrale vastavalt" - kas see tähendab seda, et vundamendi projekteerija peab tulema kohapeale olukorraga tutvuma või geoaluse olemasolu korral kasutab seda lähteandmeteks?
Või tuleb projekteerija igal juhul kohale?

janx4 kirjutas:Tänan.
Vaatasin, et kirjutasid lause, et "vundament projekteeritakse nii-kui-nii olukorrale vastavalt" - kas see tähendab seda, et vundamendi projekteerija peab tulema kohapeale olukorraga tutvuma või geoaluse olemasolu korral kasutab seda lähteandmeteks?
Või tuleb projekteerija igal juhul kohale?

Kirjutasin "vundament projekteeritakse nii-kui-nii igale olukorrale vastavalt"
Sellega mõtlesin, et projekteeritakse nii, et kergseintega eramu vundament põhimõtteliselt sobib igas olukorras ka "pilvelõhkujale".
Ehk siis universaalne vundament.
Üks näide mõtlemisaineks:
Insener "Tiit Masso" kirjutab oma raamatus "Väikemajad" vundamentide teemas, et puitkarkassmajale (kergseinad) sobib vundamendiks täiesti vabalt ka postvundament (mida on võimalik lihtsa tugevusarvutusega tegelikult ka tõestada).
Aga praktilises elus olen näinud, et niisuguse ühe korruselise kergseintega majale ehitatakse lintvundament, mille all on taldmik laiusega 800 mm. Ma kujutan ette, et sellisele vundamendile sobiks ehitada 10 korruseline kivimaja.
Miks nii ehitatakse(projekteeritakse) - mina igatahes ei ole pihta saanud. Inimestele töö eest raha maksta väidetavalt pole. Aga "auku raha lihtsalt mõttetult matmiseks" on piisavalt.

Sama teemaga hetkel samuti paar lahenduse varianti lahtised.
Sai pinnas ära kooritud - paekivi klibune mulla segu. Ühel pool ristkülikukujulises augus tuli paas vastu ~20 cm ning 12 m eemal teisel pool ~40 cm pärast.

Vundamenti vaja vanale renoveeritud kivikatusega aidale ~4,5x8 m. Plaanis alt tuulduv põrand ning maapinnast põrand ~40 cm kõrgusele.

Kasutada 200 mm venttorusid, mis betooni täis ning need omakorda veel pinnasega ühendada varraste abil. Kas ajaks asja ära või võiks/tuleks kasutada muud lahendust.

Tänud

Külaline kirjutas:Sama teemaga hetkel samuti paar lahenduse varianti lahtised.
Sai pinnas ära kooritud - paekivi klibune mulla segu. Ühel pool ristkülikukujulises augus tuli paas vastu ~20 cm ning 12 m eemal teisel pool ~40 cm pärast.

Vundamenti vaja vanale renoveeritud kivikatusega aidale ~4,5x8 m. Plaanis alt tuulduv põrand ning maapinnast põrand ~40 cm kõrgusele.

Kasutada 200 mm venttorusid, mis betooni täis ning need omakorda veel pinnasega ühendada varraste abil. Kas ajaks asja ära või võiks/tuleks kasutada muud lahendust.

Tänud

Keegi ei julge sulle kirjutada, kas see on piisav või mitte, sest sinu antud andmete järgi pole võimalik öelda. Geoaluses olevate andmete järgi saab spetsialist selle välja arvutada ja pakub loodetavasti kõige soodsama variandi.
Ventilatsioonitoru kasutamine postvundamendi jääva raketisena on iseenesest päris asjalik mõte ning kui π×100^2 mm² liiga vähe on, siis võib neid poste ju panna kas rohkem või teha neile tallad põhja. Välja pakutud kobestatud mulda surutud varraste peale ma ise küll mingit jõudu arvestada ei julgeks, midagi need võivad ju paremaks teha, aga kes seda teab.