Ehitusfoorum

Tere, käsil vannitoa remont, pole ise ehitaja. Palun nõuandeid, et töö ei läheks aiataha.
Eramu, 60-ndate tellisvoodriga puitkarkassmaja.

Alustaks soojapidavusest.
Üldiselt mu sara suht soe sellise maja kohta aga vannituba on olnud läbi aegade külm (oli külm ka pliitaga köetava isoleerimata boileri puhul aga siis muud kütet polnud ka).
Kas võib olla põhjus betoonpõrandas, mis kannab otse paevundamendil? Plaanin põrandasse panna küttekaabli 590V kogupõrandapinna 3,78 m2 kohta. Isoleeriksin vana betooni penoplastiga 5 kuni 7 cm, selle alla veel fooliumi. Keeraks peno ja fooliumi ka seinte ääres üles kuni uue betooni pinnani, sinna siis 2 cm (kui on selline peno paksus olemas). Vannitoa siseseintest a' pool (2,5m) on betoonpõrandale toetuv tellissein. Seda ma ei saa kuidagi lahti isoleerida.
Kas nii muutub vannituba märgatavalt soojemaks vms tegema/teadma peaksin?

Tänud ette!

Äkki on mõistlik nende sisemiste tellisseinte ja kipsplaadi vahele jätta miski väike õhuvahe, 1-2 cm?

Põranda lahendasid ise juba ära. Seintega nii,et kui kips ka läheb seina siis aitab ka see juna kindlasti. Aga kuidas olukord laega? Sealt kaudu tavaliselt läheb kõige rohkem sooja välja.

Põrandaga siis Ok.
Aga mis see juna on?
Lakke paneks ESPAK'ist "kõrge niiskuskindlusega kipsplaadi". Või töötab miski kõrge niiskuskindlusega vannitoavärv laes paremini niiskuse vastu? Led-lambid 3tk. Ma lae soojusega ei karda probleeme, kuna lae peal on pööning saepuruga põrandal. Eks vajadusel tassin juurde.

Heh see juna tähendas tegelikult juba .minu viga . No eks see saepuru pole just kõige parem lahendus - selle jaoks vill ikka olemas . Aga kui vähegi võimalus siis ikka lae peale kiht villa juurde. Ja lakke pole mõtet seda niiskuskindlat osta . Osta tavaline kips ja värvid niiskuskindla vannitoa värviga üle. ja usun,et selliste lahenduste korralsaad vannitoa soojaks ja mõnusaks . EDU!!!

Väike Rein kirjutas:töötab miski kõrge niiskuskindlusega vannitoavärv laes paremini niiskuse vastu

Niiskuse vastu töötab kõige paremini väljatõmbe ventilaator.

No vent kindlasti vajalik. Selles polnud hetkel üldse probleem. Aga ikka selleta kehva jah

Ventilaatori jaoks juba tehtud läbi seina õue auk. Ma mõtlen ainult, kas siseseinas olev vana tuulutusava jätta või mitte. Et kui ventika välja lülitan, siis ei hinga ruum ju üldse. Vana tuulutus on toruga korstnalõõri.

Miks ventilaatorit sinna torusse ei pane ja uue augu tegid?

Küülaline kirjutas:Miks ventilaatorit sinna torusse ei pane ja uue augu tegid?

Ma mõtlesin, veeaurud ei peaks käima läbi kivikorstna ja... mõtlesin, ajan sellesse lõõri kunagi kui köögi remondini jõuan ventilaatoriga köögist pussu. Et siis kahe ventikaga üks lõõr vist ei jõua toimida
Aga nüüd on auk seinas juba

Miks foolium põranda alla?

rokikas kirjutas:Miks foolium põranda alla?

Arvasin, vundamendist ei tule külma siis ja minu küttekaabel annab rohkem sooja ruumi sisse. Üks tark soovitas.
Kuidas oleks õige?

Foolium kahjuks ei toimi seal soojustusena.
Milline on selle vannitoa välisseina läbilõige?

Pritskrohv; silikaattellis; saepuru ja miski mördi segu; valge ehituspapp; must laud (eemaldatud on krohv laastumatil; glasuurplaat).
Ruumil on ka 2 väikest akent, nende all oli lina.

Põrand.
Fooliumi võid ära jätta. Muus osas sobiv plaan (muidugi juhul kui ei saa/taha vana betooni lammutada ja soojustusega asendada).

Lagi seest - välja.
Kips (või laudis), karkass (45*45 näiteks mille vahel vill), aurutõkkekile (sobib ka foolium), soojustus (saepuru asenda EPS-iga või villaga) mida rohkem seda uhkem.

Siseseinad.
Kui tegemist tellisseintega siis kaalu parem krohvimist mitte kipsplaadi paigaldamist. Võidad ruumis ja lollikindluses. Aga saab loomulikult ka kipsplaadiga.

Välissein.
Kas seal välimise tellise ja saepuru vahel on ka (tuulutus)vahe või koos omavahel?
Muidu sama nagu lagi aga kui soojustuse ning tellise vahel puudub (toimiv)tuulutusvahe siis .... Igatahes üritaksin aurutõkke teha sinna võimalikult toimiva.

Tutvumiseks http://www.mira.ee/static/files/145.063 ... 030111.pdf

Betooni ma sealt täitsa ära võtta ei saa, tegin õhemaks.

Kas saan õigesti aru, selline peaks olema mu uus lae läbilõige alt üles?

rokikas kirjutas: ...Lagi seest - välja.
Kips (või laudis), karkass (45*45 näiteks mille vahel vill), aurutõkkekile (sobib ka foolium), soojustus (saepuru asenda EPS-iga või villaga) mida rohkem seda uhkem. ...

Jah.

Imelik loogika minu jaoks - nüüd hakkab niiskus ja aur minema läbi uue lae (paneks kipsplaadi ja Led-valgustid) ja uue villa - alles siis on takistuseks kile. Sinna peale jääb vana nõuka plaat, mille peal on hetkel saepuru. Jah, selle asendaksin hiljem tõesti villaga (kui vanemate eluajal kogunenud kola aknast välja viskan).
Aga kui tõkestan niiskuse kohe laes niiskuskindla värviga? Kas siis võin selle vahekile ära jätta? Sinna peaks ju niiskus "kotti" jääma muidu!?

Niiskust ei tõkesta värv

Ot, see laeplaat hakkab siis sissepoole hingama ja ma ei tohiks teda katta niiskuskindla värviga ega värvi all grundina kasutada kiiskustõket?

Võid ikka värvida, kust seda vastupidist lugesid. Lhtsalt need primerid/niiskustõkked, niiskuskindlad värvid ei kaitse niiskuse eest. Vannitoas peab olema korralik vent siis ei ole sul lakke mingeid ulme asju vaja.

Väike Rein kirjutas:Aga kui tõkestan niiskuse kohe laes niiskuskindla värviga?

Millisega?
Niiskuskindel värv üldjuhul tähendab et värv talub ka niisket keskkonda mitte et ta kaitseb niiskuse eest/toimib aurutõkkena.
Aurutõke on seal laes vägagi soovitatav!

rokikas kirjutas:...
Välissein.
Kas seal välimise tellise ja saepuru vahel on ka (tuulutus)vahe või koos omavahel?...

Ei ole vahet, saepuru on vasta tellisvoodrit.

Niiskuse leviku tõkestamine
Plaanis enamus seintest värvi alla jätta ja plaatida ainult duššinurga osa, a' 1/4 ruumist.

Keraamilise plaadi aluse pinnaga on kõik selge - panen hüdroisolatsiooniks 3x Mira 4400. (Keraamiline plaat; hüdro; kipsplaat; must laudis; saepurumöll; tellis)
Ülejäänud seina puhul siis aurutõkkeks foolium (värv; niiskustõkkegrunt; kipsplaat; foolium; must laudis; saepurumöll; tellis).

Kuidas ma nüüd ühendan need erinevad niiskustõkked, mis asetsevad veel pealegi eritasapindades? Kas peaksin fooliumi tooma läbi kipsplaadi ja hüdroga ühendama? Ja samamoodi põranda hüdro fooliumiga? Laega siis kah vist samamoodi, et ei jääks niiskusele lahtisi kohti konstruktsioonidesse imbumiseks?

Väike Rein kirjutas:Ülejäänud seina puhul siis aurutõkkeks foolium (värv; niiskustõkkegrunt; kipsplaat; foolium; must laudis; saepurumöll; tellis).

Mis häda sunnib sind seda fooliumi kipsi _taga_ kasutama?

Millise materjalitootja kodulehel sa sellist konstruktsiooni niisketesse ruumidesse soovitatuna oled näinud?

Ise tegin omale duširuumi/saunaeesruumi puitkarkassmajja nii, et minerit-plaadist (dušiosa) ja tavalisest kipslaadist (ülejäänud ruum) lõin "kuubiku" kokku, kuubiku sisepinnale täies mahus (põrand/seinad/lagi) Kiilto niiskustõkketooted (vastavalt nende kasutusjuhenditele) ja pinnale veekindel värv (oli vist Tikkurila Luja, lakke läks veel fiiberkangas ka täies ulatuses).

Siiani kestab.