Ehitusfoorum

Kas on mingi põhimõtteline põhjus, miks üldiselt ei kasutata mitmekihilistes seinakonstruktsioonides (plokksein + soojustus + tuulutusvahe + tellisvooder) soojustusena EPS-i? Kõigis üldlevinud analoogsetes standard seinakonstruktsioonides (näiteks plokkide ja telliste tootjate veebilehtedel presenteeritud variantides) on soojustusena näidatud vill koos tuuletõkkega.

Kas ehitusfüüsikaliselt või mingitel muudel pühjustel on siis EPS tuulutatava fassaadi puhul tõesti nii ebasobiv?

Sobib ka EPS.

Soome vahtpolüstürooli tootja ThermiSol pakub ka välja EPS-i põhist lahendust: http://www.thermisol.fi/assets/files/Er ... /4.1.4.pdf

Pea nüüd hoogu. Soomlastel betoonsein aluseks aga sul plokkseinast (millisest?) juttu! Päris üks ühele ei saa neid võtta.

Arvestame antud juhul näiteks Fibo plokiga.

Kuna tuulduva konstruktsiooniga tegemist siis ei tohiks ka fiboga probleeme tulla.

Minul on analoogset seinakonstruktsiooni töös ette tulnud.
Kandev osa oli 190mm Columbia-kivi õõnes-betoon-plokk. Soojustuseks EPS. Välisvoodriks Ungru looduskivi.
Välisvoodri ja soojustuse vahel õhkvahe ca 30mm.
Osaliselt oli välisvoodiks ka puidust voodrilaud.
Et käed juba natuke "sügelevad"ehitamise järele, siis ehitasin virtuaalkujul ühe niisuguse välisseina siia ilustratsiooniks: Välisvoodrikiviks "joonistasin" küll sedakord Terca FAT tellise.
Seina kogupaksus on 455 mm. U-arv ligikaudu 0,2, mis tänasel päeval kipub juba natuke "lahjaks" jääma, aga samas on sellisel seinal kindlasti võrreldes teiste seinatüüpidaga väga hea soojasalvestusvõime, mis ka on mõnel juhul ju oluline. Kui veel ära ka betoneerida õõnsused, siis ...

palju see betooniga täitmine soojapidavust tõstab?
Kas on ka mingi põhimõtteline vahe miks eelistasid joonises kasutada Columbiat ja mitte fibot?
Ja kas 200 EPSi kasutamine annaks tugeva võidu?

palju see betooniga täitmine soojapidavust tõstab?

Soojapidavus halveneb, kuna beton on hea soojusjuht

Betoon lisab tugevust ja massiivsust. Eramute puhul tugevus küll alati ei määra, kuna õõnesbetoonploki sein ületab ka ilma betoneerimata kergplokk-seinte tugevust. Vähemalt kui silmas pidada ülalt-alla-suunalist survetugevust.
Olenevalt koormustest ja projektlahendustest, võib vajalik olla osaline betoneerimine ja armeerimine.
Massiivsus annab seinale hea soojasalvestusvõime ja kombineerituna soojustusmaterjaliga väga hea helikindluse.

Roger10 kirjutas: Kas on ka mingi põhimõtteline vahe miks eelistasid joonises kasutada Columbiat ja mitte fibot?

Iga materjali kasuks võib leida argumente.
Õõnes-betoon ploki lähtematerjaliks on betoon. Seega tuleb mõelda, millised betooni omadused omavad selles mõttes kaalu.
1.Survetugevus
2. Massiivsus, soojuse akumulatsioonivõime. See on vajalik ruumi temperatuuri tasakaalustamiseks, ühtlustamiseks.
3. Helikindlus (teatud liiki helisagedusega helidele)
4. Difusioonitakistusvõime. Teemaalgataja püstitatud küsimus ongi tegelikult ju sellest ajendatud.
On olemas üks reegel, mis peaks olema köetavate hoonete mitmekihilistel välispiiretel täidetud. Kihid peaksid paiknema difusioonitakistuse järjekorras väljapoole vähenemise suunaliselt.
Sellest lätuvalt on betoon kihilises konstruktsioonis loogilisem, kui kergplokid. Muidugi määravaks pole mitte ainult seinamaterjal ja soojustusmaterjalid, ning nende difusioonitakistuskonstandid. Teema on keeruline ja mängu tulevad mitmed muud tegurid ja ka erandid.
Ma arvan, et oleks huvitav, kui siinkohal võtaks sõna pigem meie hea tuntud foorumlane "Alar Piirfeld!.

Roger10 kirjutas: Ja kas 200 EPSi kasutamine annaks tugeva võidu?

200mm EPS 60 U=0,17
200mm EPS 60 Silver U=0,155
Juhin igaks juhuks tähelepanu, et tegemist ei ole täpisarvutustega.

Sellest aastat kehtima hakanud energiatõhususe miinimumnõuete kohaselt jääb U=0,155 selliseks keskmiseks (seal antud elamute puhul vahemik 0,12 . . . 0,22).
Perspektiivi arvestades võiks tegelikult parem olla . . .

Natuke teemast välja: Vuuk - Sul paistab veebilehe andmetel olema omajagu kogemusi erinevate kivivoodrite ladumisel.
Kuidas hindad Columbia murtud kivi (95x190x390) fassaadivoodrina? Kivi ise suur, peaks lihtne laduda olema?

Pildil sai EPS Silver valet värvi.
Et kedaki ei häiriks või eksitaks, siis...
Sobivam värv Silverile on ehk niisugune: Murtud Columbia-kivi plokk on minu meelest hea ja tänuväärne materjal mitme omaduse poolest.
Väljanägemine on maitse asi - ühele ema, teisele tütar jne.
Mina suhtun sellesse materjali kindlasti positiivsemalt kui näiteks penokrohvi.
See küll isiklik subjektiivne eelistus - ei taha kindlasti halvustada, ega penokrohvi pooldajaid solvata.
Kõikidel materjalidel oma plussid ja miinused. Meie oludes on kaalukausiks kõige sagedamini hind, millest ka enamus maju saavad oma välimuse.

miks 2 kihti? millega teise kihi kinnitad?

2 kihti, kuna hetkel ei tea üle 150mm paksust EPS 60Silver soojustusplaati saada olevat.
Kui keegi teab, siis võiks anda viiteid.
Samas tänapäeva, tulevikku, passiiv- ja madalenergiamaju silmas pidades ka 200mm võib mõnele soovijale väheks jääda.
Kuidas kinnitused, häid lahendusi ja viiteid võiks keegi teine siinkohal pakkuda.
Ma võiksin siis "joonistada" ja postitada.
Praegu kahjuks ajalimiit ka piiratud. Pean muude asjadega vahepeal tegelema.

Columbia ploki puhul vist silluste teema problemaatilisem võrreldes Fibo või Aeroci valmissillustega?

vuuk kirjutas:2 kihti, kuna hetkel ei tea üle 150mm paksust EPS 60Silver soojustusplaati saada olevat.
Kui keegi teab, siis võiks anda viiteid.

Tehasest saab ka 3000 * 1200 * 800 mm "plaadikesi. Aga saab ka lasta omale sobivasse mõõtu lõigata. Ka kalde all (katused). Vähemalt eelmisel suvel lõikamise eest mingit lisaraha ei võetud aga arvestus käis täis plokkide kaupa e. kinni pidid maksma ka võimalikud ülejäägid (pandi kaasa).
http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=32

Avade sildamiseks on mitu lahendust.
Nii mittekandvad, kui kandvad sillused saab ehitada järgmiselt: Paigaldatakse ajutised toelauad või prussid.. Nende peale sillusplokid või armeerimisplokid. Silluse allaossa paigaldatakse horisontaalsed armatuurvardad. Varraste läbimõõt ja sarrustamise viis valitakse vastavalt ava laiusele. Silluse plokkide õõnsused betoneeritakse.
Tootjalt saab tellida ka raudbetoonist tüüpsilluseid:
http://www.columbia-kivi.ee/et/tooted/t ... l=&start=3

Endal ka fassad päevakorras.
Sein fibo +150mmEPS. Fassadikivi toetusmüür 90mm columbia(kõigub 85-90mm) Kiviks lõhestatud silikaat(kõigub 57-61mm enda lõhestatud)
10mm lasen soklist kivi üle ja tuleb tuulutus vahe 40mm. Nüüd väike mõte: kui lajatada 150-le EPS-le veel 20-ne selga ja lasta soklist fassadikivi 15 üle. Tuleb tuulutusvaheks 20-25mm.Piisab sellest tuulutusvahest?

Kivivoodri puhul peab tuulutusvahe olema 30-40mm.

waithboy kirjutas: Nüüd väike mõte: kui lajatada 150-le EPS-le veel 20-ne selga ja lasta soklist fassadikivi 15 üle. Tuleb tuulutusvaheks 20-25mm.Piisab sellest tuulutusvahest?

Arvesta, et ladumisel jäävad välisvoodri müüritise vuugid õhuvahes paratamatult mingilmääral nii nagu ma pildil kujunduslikult visualiseerisin: Keegi ei suuda seest poolt neid vuuke päris siledaks siluda. Seda enam, kui see vahe seal väga kitsas projekteerida.. Lisaks kipuvad alati mõningased vead sisse eelnevatel töödel, mistõttu õhkvahed võivad kohati väga olematud jääda.
Nii, et las see eelplaneeritud 40mm vahe pigem jääb.

Toeta seda joonist nüüd näiteks madalvundamendiga. Lõikena ehitusest. Üsna huvitavalt on seni see sul välja tulnud. Ise olen ka ikka skechupi väänanud aga detailide kaupa pole viitsinud midagi välja joonistada.

Tere. Kod. vuuk üleskutsele kommenteerida pean kahjuks teatama, et pole midagi lisada - arutelu on perfektne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehk siis ei ole mitte ühtegi arvestatavat argumenti, miks ei võiks kasutada teemaks olevas konstruktsioonis EPS soojustust villa asemel?

Ainuke murekoht, mis mina näen on EPS-i plaatide vaheliste vuukide tihendamine. Need peavad siis väga korralikult tehtud olema. Seega kahes kihis paigaldus tunduks justkui riske maandavam.

Ühte otsa oleks võinud lisada ka osaliselt hüdrokihi. Siis oleks vundamendi osa üsna täielik.