Fermid kergelt niisked.

[mnemonic]

Tere!

Olen sügisest majaomanik ja ehitusliku poole pealt palju kogemusi pole.

Majaks täiskahekordne maja, millel peal 14 kraadise kaldega külm pööning. Eelmine omanik oli sinna pannud puistevilla ( klaasvill ) kuskil 15 cm, millele mina lasin omalt poolt lisada 25 cm tselluvilla.

Majal on kivikatus ja konstruktsioonilt väljastpoolt sissepoole oleks: kivi, roovitus risti fermidega, fermid. Fermi ja roovi vahel on selline suhkrukotti materjali meenutav kile, mille valge-hall osa on ülevalpool ja musta värvi pool all.
Kile ja kivi vahel on tuulutusvahe.

Sügisel pööningul käies oli kõik täiesti kuiv, aga nüüd eile üle pika aja pööningul käies on tselluvill kohati pealt niiske ja ka fermide ülemised osad, mis on vastu kile, niiskunud. Mitte küll nii, et niriseks, aga lihtsalt tumedamat tooni ja käega katsudes niisked. Kätt villa sisse pistes, altpoolt on täiesti kuiv. Nagu ajaks see kile niiskust läbi vms.

Naljakas on see, et garaazipealne, mis on ülejäänud majast madalamal ja kuhu ma esialgu villa juurde ei lisanud, seal on täiesti kuiv.

Kas tselluvilla saab siis valesti paigaldada?

Nii palju olen foorumeid uurides aru saanud, et tuulutus toimub alt ülespoole. Aga tuulutus on ju ikka kile ja kivi vahel? Milleks see vahe siis sinna jäetakse?

Arvamusi?

Tänan!

[Külaline]

Võimalik, et kile liiga pingul. Eluruumide peal võib olla sellepärast liiga niiske, et ei ole piisavat tuulutust sellel pööninguosal. Garaaži peal ehk parem tuulutus ja/või seda ilmelt ei köeta ka.
Tuleks õhk pööningul lihtsalt paremini sisse-välja käima panna ja selline niiskus läinud.

taastaja

[Külaline]

Kas üleval harjal on tuulutus vahe jäetud, et niiskus pääseks ülevalt välja?

[Külaline]

Kõigepealt tähelepanek, et mainitud ei olnud distantsliistu fermi ja roovi vahel, see küll sisemist olukorda ei mõjuta, aga jutu jätkuks.
Võib aru saada, et tegemist on umbse pööninguga, mistõttu eluruumidest tulev niiske õhk ei tuuldu välja. Garaazi kohal olev vill on sellepärast kuiv, et garaazi niiskuskoormus on väiksem, et mitte õelda olematu võrreldes eluruumidega. Viiluotste olemasolul tuleks teha nendesse tuulutusavad. Probleemiks on aga ilmsel see, et siis hakkab ka villas tuul puhuma. Võibolla on otstarbekas kile harjast lahti lõigata ikkagi ja müts peale teha, et niiskel õhul oleks mingigi auk, kust laia ilma pääseda.

Uudo

[fgh]

Õhuvahetus külmas osas puudulik. Aluskate läheb külmaga jäässe ja nyyd sulab. Ei pruugi olla tegu väga meeletu probleemiga. Olenevalt tuulutuse lahendusest võib piisata täiesti paarist tuulutusavast otsa või paari tuulutuskorstna lisamine päästab olukorra.
Korrektne oleks kui selline hari oleks pealt lahti ja nii nimetatud myts oleks harjal ehk topelt aluskate distantsi peal.

Kahtlustan vähe, et tegu nn hingava aluskattega. Väga paljud mõtlevad, et pannes selle ei pea tuulutusele tähelepanu pöörama. Tegelikkuses, aga see ei toimi kui pole otse villa vastas.

[vaaderman]

olen märganud, et eestis harja alune tuulutus tehakse üldjuhul valesti ja tuulduminie on seetõttu raskendatud fhg-l on siinkohal õigus

[mnemonic]

Ei teagi, kas tegemist on hingava või mittehingava alusmaterjaliga. Otsisin mingeid markeeringuid kile pealt, aga ei leidnud.
Vaatasin õues, et garaazipealsel on otsaseina tehtud ventrest, aga kõrge osa otstes pole mitte midagi. Mingeid eraldi tuulutuskorstnaid ka pole.

Õnneks tõstsin käiguteid enne soojustuse lisamist kõrgemale, et pööningul liikuda saab. Kui raske/kulukas see õhutusaukude tegemine otsaseintesse on? Piisab seal lihtsalt läbi laudise augu freesimisest ja resti paigaldamisest tehtud avavusse?

Katuseharjal on küll mingid spetskivid, pealt kumerad, aga seestpoolt vaadates pole küll kilele mingeid katkestusi tehtud.

Kui nüüd avad teha ja asi korralikult tuulduvaks muuta, kas siis fermid kuivavad ära ja ei ole sel niiskumisel mingeid läbivajumiseohtusid?

Kolisin üldse alles äsja teisele korrusele, äsja said sinna paigaldatud ka radiaatorid. Aga siiski ma ei mõista, kuidas see niiskus läbi 40 cm se villakihi tuleb nii, et alumise ots sellest on täiesti kuiv?

[Külaline]

Katuseharjal on küll mingid spetskivid, pealt kumerad, aga seestpoolt vaadates pole küll kilele mingeid katkestusi tehtud.

Siin see kala on, seal peaks mõlemal pool vahed sees olema, et niiskus välja liiguks

[fgh]

Põhimõtteliselt sellise konstruktsiooni saab lahendada ka ainult otstes olevate vent restidega. Freesid läbi ja võrk peale.
Aukude diameeter ja kogus sõltub katusealuse pindalast. Kas räästast on tuulutus toimiv? St katusekatte alt pääseb välisõhk sisse? Reegline on meetrine tuuletõkke plaat pandud räästasse vms, sõltub konkreeetsest olukorrast.

[mnemonic]

Tuuletõkkeplaat peaks olema küll. St II korruse laega on risti plaat pandud sinna, kus katus ja sein kokku saavad.
Eeldan, et see on tuuletõkkeplaat...

Naljakas, et sügisel polnud seal niiskust ollagi. Kas elu toomine II korrusele tekitas kohe nii suure niiskuse või oli eelmise talvega tekkinud niiskus jõudnud lihtsalt ära kuivada suvega?

Õnneks on tselluvill pealt vaid kergelt niiske ja paigaldaja sõnul pidi puistevilladest ainuke olema, mis suudab niiskust siduda kui ka seda hiljem väljastada. Võibolla ka tegemist müügijutuga...

Päris harja nüüd ise küll ei taha hakata aukusid lõikuma sellesse aluskattesse. Loodan, et ventavade tegemine otstesse aitab.

[fgh]

Targem oleks keegi kohale kutsuda. Või võta fotokas ja jäädvusta olukord üleval ning jaga pilte. Sellest tekstist võib väärarusaamu olla ja seega ehk ka soovitused üle/ala reageeritud olla.

[Külaline]

See niiskus tõenäoliselt ei tule sul toast vaid tekibki välisõhust, kui hommikune päike katusekivid pealt soojendab. Toa poolt on nagunii aurutõke, mis ei lase niiskusel villa sisse minna. Pealegi on talvel seda toaniiskust kütmise pärast vähe, nt. meie majas hetkel ca 25% ainult.
Külmal pööningul peab olema mittehingav kile, et kondensaat (mis tekib niikuinii) et satuks konstruktsioonidesse vaid vajuks mööda kile alla tuulekasti või tuulduks välja läbi harja.
Juhul kui kivi all on tõesti hingav kile, mis külma pööningu puhul ei tööta, siis mina teeks ikkagi kogu harja ulatuses tuulutusava e. harjakivid maha, kile sisse harja kohal noaga 5-10cm laiune ava, peale hingav harjatihend ja kivid tagasi (ma küll kivikatustega tuttav ei ole, aga eterniidil käis see nii). Kui räästa poolt tuulutust pole, võib lõigata ka mõlemast otsast sisse lisaavad kust õhk sisse pääseb, et harja kaudu välja minna.

Wapper