Ehitusfoorum

Võtsin kasutusele hiljaaegu puitmaja pööningu. Probleemiks said miinuskraadide tulekul higistavad aknaääred mida vahel saab ca 6 korda päevas üle tõmmatud. Mõõdetud niiskus on ruumides 50-55%. Toatemperatuur ca 23C. Radiaatorid akende all, aknalaud ca 5cm seinast väljas. Kardinate alt ja ülaäärest õhuringlus olemas ca 5cm.
egu on püstpalkmajaga, tehtud sai pööning põrandale laagide vahele vill kuni 40 cm, aurutõkkepaber, puitkiudplaat jne
seinad ja lagi tuuletõkkepaber laudise alla, 25cm villa, aurutõke ja 2 kihti tulekindlat kipsi.
Toas huugab niiskuskoguja mis vastavalt päevale toob anumasse 0,5 kuni 2,5l vett.

üldrahvalik teadmine - vaja õhku liigutada ehk ventileerida.
kuidas ? oleneb objektist.
praegu jääb kogu tekinud niiskus tuppa sisse - hingeaur, "supi"aur, pesu pesemine, duss/vann, nõudepesu jne. .... ja siis tekib see kondenseerumine mis on nähtav akna pinnal aga võib olla ka mujal kui on kuskil külm sein/nurk siis kondenseeruba ka sinna ja hallitus on kiirelt tulema.

sellest on palju räägitud telekas, ajakirjades ajalehtedes ja loomulikult äärmiselt palju ka sellistes foorumites.
mida rohkem "soojustatakse" meil neid kortermaju seda rohke räägitakse veel edasi ja pikalt.

kküsimus kirjutas:Võtsin kasutusele hiljaaegu puitmaja pööningu. Probleemiks said miinuskraadide tulekul higistavad aknaääred mida vahel saab ca 6 korda päevas üle tõmmatud. Mõõdetud niiskus on ruumides 50-55%. Toatemperatuur ca 23C. Radiaatorid akende all, aknalaud ca 5cm seinast väljas. Kardinate alt ja ülaäärest õhuringlus olemas ca 5cm.
egu on püstpalkmajaga, tehtud sai pööning põrandale laagide vahele vill kuni 40 cm, aurutõkkepaber, puitkiudplaat jne
seinad ja lagi tuuletõkkepaber laudise alla, 25cm villa, aurutõke ja 2 kihti tulekindlat kipsi.
Toas huugab niiskuskoguja mis vastavalt päevale toob anumasse 0,5 kuni 2,5l vett.

2.5L vett on päris suur kogus, võlusõna on ventilatsioon

Lootsin veidi nõu siit saada kuna ehitusfoorum nimeks. Vabalt oleks võinud delfi naistekasse postitada või mõne eksperdi kohale kutsuda. Viimane muidugi on raha eest.

Sulle vastati täitsa adekvaatselt aga kui sa ei suuda sellest aru saada siis pead tõesti raha eest spetsi kohale kutsuma ning talt eksperthinnangu koos üksikasjaliku lahenduse teostusega tellima.

Seda nõu on siin iga aasta 10 korda olnud. Kui otsida ja lugeda ei viitsi siis võid selle kallal möliseda, kes peeglist paistab.

Teemaalgatajale: milline on ventilatsioonilahendus? Kas ehitamisel tehti ka betoneerimis- või krohvitöid? Kas hoone tervikuna oli enne katusekorruse väljaehitamist kasutusel, ja kas ka siis oli niiskuseprobleeme? Kas katusekate ja selle alune tuulutus on korras? Millised aknad on (materjalid)?

Kui need asjad oleksid teada, siis oleks lootust sulle veidi nõu anda.

Tõepoolest, kas siis ikka ei jõua pärale, et higistavad aknad on ainult ja ainult puuduliku õhuliikumise tulemus? Oleks, et teeks siin foorumis siis otsingugi. Õhk tubades käima! Olen küllalt näinud aknapalesid, mis musta hallitusega kaetud.

Mida see õhuliikumine aitab, kui aknad ise on külmasillad. Hakkaks pigem sellest peale, et kasutaks soojapidavaid pakette ning raame. Mul on 2004 aasta paigaldatud plast ukse metall hingel toa poolel mõõdetud -2 C (väljas -24), sinna enam kondentsi ei teki

Jah, isegi kui õhuniiskus on toas normi piireis, võivad ju aknad olla piisavalt külmad, et ka see vähene õhus sisalduv vesi kondenseerub välja. Sestap, ehk annaks inimene teada, millised aknad tal on (milline pakett ja raam).

Vastan küll väga suure hilinemisega, aga kuna kindlasti leidub keegi, kes seda jälle mingi aja möödudes küsima hakkab, siis ehk läheb asja ette.

Ühesõnaga, aken hakkab higistama siis, kui temperatuur tolles kohas langeb alla kastepunkti. See on n.ö. kahe muutujaga võrrand, millest üks on õhuniiskus ja teine akna soojusjuhtivus. Kui suhteline õhuniiskus oleks null, siis võiks sul ükskõik kui kehvad aknad ees olla, ikka ei läheks aknad higistama. Analoogselt, sul võivad ükskõik kui hea soojapidavusega aknad olla, aga kui suhteline õhuniiskus läheneb 100 %-le, kondeseerub osa niiskust akende peale välja.

Võimalikud lahendusvariandid:
* paigalda madalama U-arvuga aknad ja pööra seejuures tähelepanu ka klaaspaketi äärtele, mis ongi tüüpiliselt kõige külmemateks kohtadeks. Näiteks, missugust vaheliistu klaaspaketis kasutatakse. Eelista n.ö. sooja vaheliistu (Swiss-spacer, Thermix jt) alumiiniumvaheliistule. Viimane juhib soojust liiga hästi, mille tõttu jahtuvad klaaspaketi ääred liigselt maha. Eelista 3-kordset paketti. Eelista võimalikult laia vaheliistu. Ühesõnaga, tee kõik selleks, et külm keskkonda oma sisemisest klaasist võimalikult kaugele viia.
* paigalda ventilatsioonisüsteem, et liigne niiskus majast välja viia. See ei tähenda, et sa peaks taluma talvel suhtelist õhuniiskust 25%, mida on inimese jaoks ilmselgelt vähe, aga 50-55%, nagu sa kirjutasid, on siiski paljuvõitu. Kui võimalik, siis lase oma niiskus mõne usaldusväärse (näit. Flute) ja taadeldud seadmega üle mõõta. Supermarketites müüdavad niiskusemõõtjad võivad minu kogemuse järgi arvuliselt lausa 10 võrra valetada!
* paranda õhuliikumist akende piirkonnas. Selle mõte on viia õhk akende juurest eemale enne, kui selle temperatuur alla kastepunkti langeb, ja asendada see uue, s.t. sooja õhuga, mis akna juurde jõudes hakkab samuti jahtuma ning mis asendatakse omakorda uue ja soojema õhuga. Samal põhimõttel hoiab auto esiklaasi peale puhuv ventilaator selle kuivana. Kodudes tavaliselt ventilaatorit ei kasutata, kuna sama töö teevad ära akende all olevad radiaatorid, mis panevad toas õhu ringlema - soe õhk tõuseb ülesse ja külm tuleb altpoolt uuesti radiaatori peale, et üles soojeneda.

Põhimõte on neil kolmel lahendusel sama - vältida õhu jahtumist alla kastepunkti.

Mure sama, aknad higistavad palkmaja teisel korrusel. Oleks vaja ehitada ventilatsioon. Milline oleks kõige mõistlikum/otstarbekam lahendus? Tegemist on vana palkmajaga, millel teine korrus välja ehitatud. Akendeks puitaknad. Kondents tekib välimisele aknaklaasile. Praegu on ventilatsioon olemas ainult esimese korruse WC-s.

saarrand kirjutas:kõige mõistlikum/otstarbekam lahendus ... kondents tekib välimisele aknaklaasile

Vanasti oli lahenduseks sügisel sisemiste raamide kinni kleepimine. Selleks müüdi spetsiaalset akna kleepimise linti.

Kui seda siin loen siis tuleb endal ka meelde, et lapsepõlves sai imetletud jäälilli aknal. Vahepeal kippus juba meelest ära minema, et sellised asjad olemas on.

Omal praegu kahe raamiga Viljandi aknad, sisemises raamis pakett, välimises ühekordne klaas.
Kahe raamiga akende puhul on oluline, et välimise raami tihend peab olema hõredam kui sisemisel raamil. Miskil aknafirmal oli selleks eraldi auklik tihend, Viljandi akendel aga lihtsalt välimisel raamil alt ja ülaservast paar sentimeetrit tihendit puudu, sisemisel raamil aga täisring tihendit. Sellisel juhul ei pääse soe niiske õhk kahe raami vahele jahtuma ja kondenseeruma vaid sinna satub külm õhk õuest, mis kahe akna vahel soojeneb ja mille suhteline niiskus seeläbi kahaneb.

Tavamõtlemisega inimesed kipuvad aknale tihendit pannes seda esmalt ja iseäranis tihedalt välimisele raamile panema, et 'külm õhk sisse ei tuleks'. Mõtlema peaks teistpidi - parem tihend sisemisele , et 'soe õhk välja ei läheks'.

Sellisel juhul ei tohiks välimisele klaasile kondenssi tekkida. Kui sisemisele ikkagi tekib, siis jah, toaõhu niiskus liiga suur, ehk aitaks vaid ventilatsioon ja/või soojemad aknad(paketid).

Naabermajal käisid aknarestaureerijad - need muutusid aknatihendite peale kohe kurjaks ja kiskusid need ära - et mädandavad raamid ära. Nende soovitus oli akna allserva tihendit kindlasti mitte panna. Oma aruga arvan, et kui kahe raami puhul jälgida seda tihendite erinevuse põhimõtet ja sellega seoses kondenssi ei teki, siis on OK, pole ju vett mis akent mädandaks.