Mitu kütekollet korstnale??

[Kamin]

Tere!
<BR>Mitu kütekollet tohib ühendada ühte korstna lõõri? Nimelt praegu on maja esimesel korrusel on kamin ja ahi soojamüüriga, soov oleks ühendada teisele korrusele sama lõõri külge väike kamin. Kas ses suhtes on mingeid piiranguid?
<BR>Tänud ette.

[tiit]

Kui on tegemist täiskivi lõõriga, võid vabalt kaks küttekollet taha panna

[Pildistaja]

Et konkreetset ei/jah vastust anda, on infot pisut vähe.
<BR>
<BR>Rolli mängib siin eelkõige korstnalõõri surus, nagu Tiit märkis, samuti sinna ühendatud (või ühendada plaanitavate) kollete võimsus, millest sõltub tekkiva suitsu hulk.
<BR>
<BR>Üldine soovitus on, et igal koldel oleks oma korstnalõõr, kui see võimalik ei ole, siis saab tihtipeale ka mitme seadmega ühe lõõri taga hakkama. Paraku tuleb siis valmis olla tõmbeprobleemideks.
<BR>
<BR>Veel seda, et probleem on näiteks väiksem, kui sa ei kasuta küttekehi ühekorraga jne.
<BR>
<BR>Seega ei oska anda ühest vastust, kuid loodan, et said natuke infot juurde. <IMG SRC="images/icon_smile.gif">

[Pildistaja]

Veel selline jutt.
<BR>
<BR>On teada probleem, et kaasaegsete, väga hästi kontrollitud põlemisega, kaminate puhul, kus korstnasse siirduva suitsu temperatuur on madal, on problemaatline kivikorstna kasutamine. Minu arusaama kohaselt seisneb probleem selles, et kivikorsten oma massivsuse ja soojenemisinetrsiga soodustab suitsust veeauru kondenseerumist. Selle tulemusena omakorda võib tekkida pigitumine, mis aga omakorda võib tekitada mitmesuguseid probleeme, alates pigi imbumisest korstna pinnale ja sellest tulenevale viimistluse rikkumisele, lõpetades märksa ohtlikumate korstnapõlengutega.
<BR>
<BR>Niisiis soovitatakse kaminate puhul kasutada isoleeritud metallkorstnaid, mille eeliseks on kiire soojenemine ja seega kondenseerumise välistumine.
<BR>
<BR>Renoveerides vana maja läksin ma ise aga teadlikult seda teed, et jätsin sama suitsulõõri peale kaasaegse kamina ja n.ö vanaaegse soojamüüriga pliidi.
<BR>Asja mõte selles, et kuivõrd pliidi puhul ei ole põlemine nii hästi kontrollitud, siis sealt liigub korstnasse märksa kuumem suits, mis siis peaks pideva kasutuse juures hoidma kivikorstna sooja ja kuiva. Sel juhul aga ei saa ka kamina (jahe) suits korstnas eelmainitud probleeme esile kutsuda.
<BR>Olen seda süsteemi kasutanud juba 3 talve ja seni on kõik toiminud täiesti korralikult. Ainumas imelik asi, mille korstnapühkija avastas oli, et pliidi soojamüüri slepes oli kogunenud just vahetult korstnasse sisenemise eel mingi kummaline kiht tahma. Seegi aga sai sealt välja puhastatud ja nüüd on kõik taas töökorras.
<BR>
<BR>Selle pika jutu mõte oli nüüd selles, et kui juhtub seda lugema, keegi, kes antud temaatika teooriaga hästi kursis on, et ta siis mõne sõnaga kommenteeriks, kas nendel praktilistelt eeldustel ka teoreetiline põhi all on.

[lugeja]

kui aga korstnaga on juba selline probleem, et ajab nõgi läbi viimistluse tuppa, kuidas sellest vabaneda?

[Pildistaja]

Milline on see olukord seal? Millised küttekehad on ühendatud?
<BR>Milline on korsten?
<BR>Kui vana süsteemiga on tegemist?
<BR>

[ahti]

kivikorstnale happekindel rv.sisekest lahendab probleemi,siit saab ahti.are@mail.ee

[Külaline]

Aga kui all korrusel on tulikivi kamin ja üleval bullerjan, kas siis võib teha tellistest korstna kahe kõrvutiasetseva lõõriga? Ka loogiliselt selleks, et kuum suits kõrvaloleva bullerjanilõõri puhtana hoiaks...

[Kalvis]

Ma ei teeks nii. See et korsten ei pigituks nõuab kütmise ajal mitme samaaegse tingimuse täitmist (tuli peab all olema kindlasti kaminal).
Saab ka nii ehitada, et mingeid jamasid poleks.

[Hiid]

Ma tegin ühe kahekivi lõõri. Sisse lähevad harilik pliit soemüüriga, soome tüüpi ahi ja saunaahi.
Kui kolded valmis saavad, siis saan rääkida, kuidas elu läheb