Ehitusfoorum

Tere

Olemas eelarve 3000€ ja soov kasutada see võimalikult targalt ära, et vähendada aastast kulu diiselkütele.

180m2 majas on 2 korrust, mõlemal korrusel radiaatorid ja ühes toas (30m2) vesipõrandaküte.

Olen hetkel 2 valiku ees:
1) leida korralik pottsepp ja tellida soojussalvestatav ahi koos õhutorudega teisele korrusele
2) paigaldada õhk-õhk soojuspumba 2 sisepaneeliga

Maja aastane kulu (olenevalt talvest) ca. 2500L aastas. (sisaldab soojavee tootmist)

1000x tänu kaasamõtlejatele

Kui valida vaid nende kahe vahel, siis see on üks olukordadest, kus ma soovitaks õhk-õhk pumpa (tingimusel, et tulevane omanik ikka teab ÕÕP omadustest - õhk liigub intensiivsemalt, mõningane müra). Pumpadega kütad kuni näiteks -10 kraadini, sealt edasi juba õliga (sõltub suuresti, millised pumbad ostad ja mida teeb elektrihind vs õlihind).
Millega sooja vee saad?

Sooja vett kütan katlaga. (diisliga)

Kuidas saaksin teha tasuvusanalüüsi, et saada aru milline lahendus hoiaks kõige rohkem raha kokku ?
Kardan, et seda teha on äärmiselt keeruline.

Ahju plussid ja miinused:
+ korralikult tehtud, kestab 30 aastat
+ ei sõltu elektri olemasolust ega elektri hinnast
- ahi võtab ruumi
- küttepuude ladustamine ja kuivana hoidmine
- raske leida head pottsepa. Risk, et ei tööta korralikult.
- kiirgab soojust ebaühtlaselt (alguses palav, hiljem külm)
+/- kütmise vajadus

Õhksoojuspumba plussid, miinused:
+ autonoomne
+ kiire ja vaevatu paigaldus, väike risk, et tehakse valesti
+/- kulu sõltub elektri hinnast
- rikki minemise risk
- kerge müra
- kui elekter majast ära, siis ei toimi pumbad ega ka diiselkatel (samas võib osta odava bens.geneka)

Oled plussid miinused hästi välja toonud, seega vaid otsustamise vaev.
Üks alternatiiv on - õlikatla võid asendada lihtsalt puidukatlaga + akupaak (ca 2000 €), saad parema koosluse kui ahi. Veel on alternatiiv naftakatlale panna pelletipõleti, kui puhastamine ei ole probleem.

Mul on mõlemad, nii salvestav ahi, kui õhk-õhk Nocria (1 siseosa).
Ütleks, et lauale pandud variandid ei ole alternatiivid, st üks ei ole teisega 100% asendatav. Mõlemal on head ja vead, nagu juba ise välja tõid.
Mis puutub tasuvusanalüüsi, siis nagu üks mu sõber ütleb: enda jaoks tehtud asjad ei tasugi ära

Esmalt tänud vastajatele.

Kalvis, kuna katlamajja pääsen ainult õuest, siis kardan, et õlikatla asendamine puukatlaga oleks igapäevases kasutuses ebamugav.

Hetkel olengi dilemma ees, sest on kaks soovitust inimestelt:
1) Ehita soojussalvestatav ahi, mis aitab talvel õlikatelt
2) Pane õhk-õhk pumbad ning radikad lülitad sisse ainult krõbeda külmaga (radikatel on termostaadid).

Marek123 kirjutas:Esmalt tänud vastajatele.

Kalvis, kuna katlamajja pääsen ainult õuest, siis kardan, et õlikatla asendamine puukatlaga oleks igapäevases kasutuses ebamugav.

Hetkel olengi dilemma ees, sest on kaks soovitust inimestelt:
1) Ehita soojussalvestatav ahi, mis aitab talvel õlikatelt
2) Pane õhk-õhk pumbad ning radikad lülitad sisse ainult krõbeda külmaga (radikatel on termostaadid).

Kahjuks on see "inimeste" soovitus äraspidine, sest Õ-Õ pumbad võiks/peaks sooja andma just mahedamate talveilmade ajal e. 90-95% kütteperioodist ja õlikatelt kasutate siis , kui pumpade võimsusest ei piisa ehk nt sel puhul, kui "sopilise" elamu mõnedes tubade temperatuur liialt madalaks jääb.

mitu tuba ehk ruumi on 1. korrusel ja mitu 2. korrusel ?
palju on suletud uksi ja avatud ruumi jms. ?
igaljuhul on keeruline 1...2 siseseadmega kütta kogu maja
samuti ühe ahjuga mis ei ole seotud teiste ruumidega.
õhukanaliga sooja juhtimine tähendab ka heli liikumist !

Esimesel korrusel on külaliste tuba, vann/wc, esik+eluruum + köök. Viimased on avatud planeeringuga.
Teisel korrusel on 3 eluruumi + wc mis on mõistagi eraldi toad ja ustega.

ideaalis paneks õhk-vesi pumba, aga selle miinused:
- majas on radiaatorid ning COP langeb kolinal 2'ni kui -7C puhul ajada väljund temp 60C'ni. -15 puhul veelgi hullem
- süsteemi hind
- süsteemi integreeritavus õlikatlaga

õhk vesi pumpa ei tasu kuskilt otsast pookida olmasolevate küttesüsteemide külge kui tegu on radikatega ja kütteks on olnud enne gaas/puit/õli ehk vee temp on arvestatud kõrgem kui on sobilik soojapumbale
tulemuseks on palju raisatud raha ja tolku ei s...i

õhk õhk pumbaga küttes peab arvestama igale toale oma seadme sest läbi ukse augu ei toimi normaalset õhuvahetust s.t. temperatuuride liikumist. ja kui uks ka mingil hetkel kinni on siis seda enam.

juba vanasti ehitati ahi keset ruumide ristumist seinte vahele ja kui ahju nurk mingisse tuppa ei sattunud siis tehti ka teine ahi just seepärat tehtigi, et iga tuba tahab konkreetset kütteallikat ja mitte läbi ukse augu unistamist.

miks ei paigaldata radikat ühte tuppa ja ei loodeta õhu liikumise peale vaid pannakse ikka radikas igasse tuppa ? või põrandaküte ?

Selle loogika järgi peaksin paigaldama vähemalt 5-6 sisepaneeli.

aga proovi keera olemasolevad radikad kinni ja pane sinna kuhu planeerisid näiteks soojapuhur tööle
selline mis hoiab temeratuuri või pane termostaadi pealt tööle.

näiteks 2. korrusel nn. koridori või trepihalli ja vaata kuidas tubade temperatuur muutub või hoiab neid ehk mis vahe on näiteks selle ruumiga kus on puhur.

kui paned puhuri hoidma nt. 20...24C temp. siis mis on tubades ?
või mis temperatuuri peab hoidma köetavas ruumis et kõrval olevas toas oleks normaalne temp.
sama võid proovida ka 1. korrusel selle külaliste toaga - ehk jätad esik/köök/elutuba radikad tööle ja külaliste toa keerad kinni ja jälgid samamoodi - ehk mis temperatuur peab olema elutoas et külaliste toas oleks normaalne.

mis saab siis kui ka külaline on toas ja uks on kinni ?

Meil on Tulikivi ahi paigaldatud 2009, kaalub u 2,5 tonni, leivaküpsetusahjuga ja lubaduste järgi peax ära kütma 100 M2 ja soe seisma 36 tundi.
On mõnus kyll, aga mitte nii hea kui lubati. V-o asi selles, et leivaküpsetusahi võtab efektiivsust maha (see ju tühi koht ahjus, seal pole neid
salvestavaid kive). Soojustust on seina ja lakke omajagu aetud (25-35 ja kohati isegi rohkem sentimeetreid, aga ainult see ahi kyll 50 m2 tuba
tõeliselt külmal ajal ära ei küta. Nüüd meil õhk-vesi-pump suurte radikatega ja on täitsa OK. Kuigi pumbapaigaldajatega vaidleme mõnedel teemadel ikka edasi.

Barmalei kirjutas:Meil on Tulikivi ahi paigaldatud 2009, kaalub u 2,5 tonni, leivaküpsetusahjuga ja lubaduste järgi peax ära kütma 100 M2 ja soe seisma 36 tundi.
On mõnus kyll, aga mitte nii hea kui lubati. V-o asi selles, et leivaküpsetusahi võtab efektiivsust maha (see ju tühi koht ahjus, seal pole neid
salvestavaid kive). Soojustust on seina ja lakke omajagu aetud (25-35 ja kohati isegi rohkem sentimeetreid, aga ainult see ahi kyll 50 m2 tuba
tõeliselt külmal ajal ära ei küta. Nüüd meil õhk-vesi-pump suurte radikatega ja on täitsa OK. Kuigi pumbapaigaldajatega vaidleme mõnedel teemadel ikka edasi.

Kui see ahi 50 m2 ära ei küta siis on soojakaod suured majal.

Puust ja Punaseks,
ehk soovitusi kõigile Ahjude + ÕSP omanikele.....

Kütke kõiki koldeid/korstnalõõre regulaarselt kuni stabiilsete külmade saabumiseni, sest niiskus tuleb korstnast ennem külmade saabumist välja saada, ehk välja kütta!
Vastasel juhul laguneb korsten ruttu ära (kui pole just metall või keraamiline korsten nagu FIBO). Muuseas, mida suurem on miinus, seda madalam on ka õhuniiskus õues.
ÕSP võib 0 temp. ümber tasapisi "tiksuda", kuid küta korstnast ennem talve tulekut niiskus kindlasti välja!

Omal on ASYA12LECN paigaldatud maja keskel asuvasse koridori kus on 3 ust ja trepp läheb sealt ka ülakorrusele. See pump oli seinas ka -30C külmaga ja kõik on OK. Sooja selle mudeliga alla -20C eriti ei tule, kuid siis aitavad kaks 600W-st õliradiaatorit tempi hoida kui kedagi mitu päeva kodus pole.

Esimese korruse pindala on 70 m2, teisel 40m2.
Kui talvel kedagi II-korrusel ei ela tõmban sellele suvalise kardina ette, et soe üles ei läheks.
Veel, iga uks langetab tempi ca. 1-2 kraadi, nii-et kahe avatud ukse taga on temp. umbes 2-4 kraadi madalam kui ÕSP siseseadme asukohas.

Minu jaoks ei ole ÕSP kütteseade kui selline, vaid kui üks hea sõber, kes aitab mind hädast välja kui mind ennast päevade kaupa kodus pole.

Suvistel vihmaperioodidel võib tubane õhuniiskus tõusta üle 70% (osta andur), mis muutub ohtlikuks eelkõige puitkonstruktsioonidele, sest alates sellest tasemest hakkavad arenema ka kõik hallitusseened. Lülitades aga ÕSP kuivatusresiimile langeb kõrgenenud õhuniiskus terves majas varsti tervisele ja puidule ohutu 50%-ni.

ÕSP korjab oma filtritesse kokku ka majas ringleva tolmu, mida on vaja korra kuus tolmuimejaga puhastada. Jahutusfunktsiooni olen suvel kasutanud kuni 5 päeval.

Üritage ÕSP välisosa paigaldada maapinnal asuvale raamile (mitte aga maja seinale) ja magamistubadest võimalikult kaugele. Leidke ÕSP-le õige koht ka siseruumis, hea kui maja keskel.

Kiidan oma investeeringut, samas pole ma ÕSP-äriga kuidagi ise seotud.

Mõned arvutused: HALUPUUD ja AHI
1 tm. puitu annab 1,2 - 1,5 MWh soojusenergiat.
Vaata: http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

Halupuudega köetava salvestava ahju kasutegur on 70 ja 90 % vahel - sõltub ahjust!
(mul omal tuleb peale ahju veel ka soemüür ning alles siis korsten, sama on puupliidiga)

1 tm. halupuid maksab RMK-s €43
1 MWh soojuse hind tuleb Kasega küttes €29,-, Haava ja Lepaga €35,-
Ahju kasuteguriga 90% = 1MWh / €33,-
Ahju kasuteguriga 70% = 1MWh / €39,-

Kui oma mets pole ahjust kaugel siis jääb ainult transa, saagimise, lõhkumise ja kütmise rõõm,
sest kuni 20 tm aastas on igal erametsaomanikul maksuvaba.

ÕHKSOOJUSPUMP
Kui ÕSP kasuteguriks miinuskraadidel võtta jämedalt COP=3,0 (arvestades ka sulatuseks kuluvat energiat ja aega) siis 2012 elektrienergia hindades tuli 1 MWh soojuse hind Ahju ja ÕSP-ga kütmisel suhteliselt sama.

Kus viga näed laita, siis tule ja aita!
;-)

õhk-õhk pumpa saab Marek1234 puhul edukalt panna. Muidugi vaikib oma õlikatla küttesüsteemist, mõningad nõksud on vajalikud omavaheliseks koostööks. Seega oskan vaid nii öelda, et temperatuurid sätitakse lahku, et õlikatlaga oleks natukene madalamad, see annab eelise soojuspumbale.

Papi kirjutas:Puust ja Punaseks,
ehk soovitusi kõigile Ahjude + ÕSP omanikele.....

Kütke kõiki koldeid/korstnalõõre regulaarselt kuni stabiilsete külmade saabumiseni, sest niiskus tuleb korstnast ennem külmade saabumist välja saada, ehk välja kütta!
Vastasel juhul laguneb korsten ruttu ära (kui pole just metall või keraamiline korsten nagu FIBO). Muuseas, mida suurem on miinus, seda madalam on ka õhuniiskus õues.
ÕSP võib 0 temp. ümber tasapisi "tiksuda", kuid küta korstnast ennem talve tulekut niiskus kindlasti välja!

Omal on ASYA12LECN paigaldatud maja keskel asuvasse koridori kus on 3 ust ja trepp läheb sealt ka ülakorrusele. See pump oli seinas ka -30C külmaga ja kõik on OK. Sooja selle mudeliga alla -20C eriti ei tule, kuid siis aitavad kaks 600W-st õliradiaatorit tempi hoida kui kedagi mitu päeva kodus pole.

Esimese korruse pindala on 70 m2, teisel 40m2.
Kui talvel kedagi II-korrusel ei ela tõmban sellele suvalise kardina ette, et soe üles ei läheks.
Veel, iga uks langetab tempi ca. 1-2 kraadi, nii-et kahe avatud ukse taga on temp. umbes 2-4 kraadi madalam kui ÕSP siseseadme asukohas.

Minu jaoks ei ole ÕSP kütteseade kui selline, vaid kui üks hea sõber, kes aitab mind hädast välja kui mind ennast päevade kaupa kodus pole.

Suvistel vihmaperioodidel võib tubane õhuniiskus tõusta üle 70% (osta andur), mis muutub ohtlikuks eelkõige puitkonstruktsioonidele, sest alates sellest tasemest hakkavad arenema ka kõik hallitusseened. Lülitades aga ÕSP kuivatusresiimile langeb kõrgenenud õhuniiskus terves majas varsti tervisele ja puidule ohutu 50%-ni.

ÕSP korjab oma filtritesse kokku ka majas ringleva tolmu, mida on vaja korra kuus tolmuimejaga puhastada. Jahutusfunktsiooni olen suvel kasutanud kuni 5 päeval.

Üritage ÕSP välisosa paigaldada maapinnal asuvale raamile (mitte aga maja seinale) ja magamistubadest võimalikult kaugele. Leidke ÕSP-le õige koht ka siseruumis, hea kui maja keskel.

Kiidan oma investeeringut, samas pole ma ÕSP-äriga kuidagi ise seotud.

Mõned arvutused: HALUPUUD ja AHI
1 tm. puitu annab 1,2 - 1,5 MWh soojusenergiat.
Vaata: http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

Halupuudega köetava salvestava ahju kasutegur on 70 ja 90 % vahel - sõltub ahjust!
(mul omal tuleb peale ahju veel ka soemüür ning alles siis korsten, sama on puupliidiga)

1 tm. halupuid maksab RMK-s €43
1 MWh soojuse hind tuleb Kasega küttes €29,-, Haava ja Lepaga €35,-
Ahju kasuteguriga 90% = 1MWh / €33,-
Ahju kasuteguriga 70% = 1MWh / €39,-

Kui oma mets pole ahjust kaugel siis jääb ainult transa, saagimise, lõhkumise ja kütmise rõõm,
sest kuni 20 tm aastas on igal erametsaomanikul maksuvaba.

ÕHKSOOJUSPUMP
Kui ÕSP kasuteguriks miinuskraadidel võtta jämedalt COP=3,0 (arvestades ka sulatuseks kuluvat energiat ja aega) siis 2012 elektrienergia hindades tuli 1 MWh soojuse hind Ahju ja ÕSP-ga kütmisel suhteliselt sama.

Kus viga näed laita, siis tule ja aita!
;-)

Kui ÕSP talve reaalne kasutregur jääb 2 kanti on hästi. Halupuu maksab kevadeti reaalselt 30euro ringis. Nende numbrite valguses muutub kogu muu arvutus ka.

kaasaegsete pumpade talvine kasutegur Eestis on üle 2.
Puiduga tasub kütta kui oma mets olemas.

Külaline kirjutas: Halupuu maksab kevadeti reaalselt 30euro ringis.

Kust saab osta halupuid (mitte palke) õuele toodult 30 €/tm. kevadel? Isegi pakutud 43 €/tm. on tiba kahtlane saada vähemalt tallinna ümbruses.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas: Halupuu maksab kevadeti reaalselt 30euro ringis.

Kust saab osta halupuid (mitte palke) õuele toodult 30 €/tm. kevadel? Isegi pakutud 43 €/tm. on tiba kahtlane saada vähemalt tallinna ümbruses.

Iga kevad on saanud, oota veel paar kuud.

Kui sul on koos kohaletoomisega pakkuda halupuid (mitte palke) hinnaga 20 €/rm. siis anna aga teada.

rokikas kirjutas:Kui sul on koos kohaletoomisega pakkude halupuid (mitte palke) hinnaga 20 €/rm. siis anna aga teada.

Kui sellise raha eest soov halge saada, siis peab vist vargile minema

Nii tundub mullegi aga ometigi siin jutustatakse et kevadel saab.

Külaline kirjutas 30 euro ringis rm, aga Rokikas tahab 20 euro eest rm saada.

Papi kirjutas:1 tm. halupuid maksab RMK-s €43

Külaline kirjutas: Halupuu maksab kevadeti reaalselt 30euro ringis. Nende numbrite valguses muutub kogu muu arvutus ka.

rokikas kirjutas:Kust saab osta halupuid (mitte palke) õuele toodult 30 €/tm. kevadel? Isegi pakutud 43 €/tm. on tiba kahtlane saada vähemalt tallinna ümbruses.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:Kust saab osta halupuid (mitte palke) õuele toodult 30 €/tm. kevadel? Isegi pakutud 43 €/tm. on tiba kahtlane saada vähemalt tallinna ümbruses.

Iga kevad on saanud, oota veel paar kuud.

Rohkem tähelepanu härrased "külalised"!
1 tm. = ~1,5 rm.