Ehitusfoorum

Kuna Leevi teema läks selliseks läbuks, siis teen siia eraldi õienduse Koit'u ütlemise kohta. Kui ma selle sinna paneks, siis ei jõuaks ju Leevi manamisi ära kuulda.

Koit kirjutas:... Olen ka varem siin kirjutanud, et minu küsitluse põhjal, mis ma olen juba aastaid majas majja ja korterist korterisse käies teinud tarbivad need uued kiviahjud 2-3 korda rohkem kütet, kui vanad ja väsinud pott, või plekkahjud. Kahjuks jääb see väide samale tasemele, mis Robi kõige ökonoomsema kolde jutt, aga tähelepanek siiski. Selline kolle võib hea ja kõik olla, aga minule isiklikult ei meeldi, kui ilusast suurest klaasuksest vahivad mulle lõigatud šamotid vastu ja seestpoolt paistab kitsas kõrge kolle. Laske need kivid sirgelt ette välja ja kasutage kitsamat ust, oleks visuaalselt palju ilusam. Mõni julge võiks panna sellest koldest ja uksest ka pildi, kus seda juba talv otsa kasutatud, siis oleks näha tema paljukiidetud omadused.

Koit.

Kõigepealt täidan Koit'u palve.

Omanik väitis puude kulu kohta vastupidist, mida on kirjutatud eelnevas tsitaadis.
Ma võiks õelda Koit väitis, et puude kulu on võrreldes vanade ahjudega (ennem küttis sama ruumi kaks umbkoldega ahju) poole väiksem. Koit aag ütles, et puude kulu on 2-3 korda suurem.
Selgitan: Pildil oleva ahju omanik on ka KOIT. Vat kui kena kokkusattumine. Koit versus Koit.

Ausalt õeldes ma olin alguses üsna hämmastunud kui lugesin seda Koidu postitust. Aga võimalik,et Tartu kandis ongi asjad sedasi...aga lihtsalt sõnatuks võtab küll kui on...

Teele kirjutas: Ei maksa kergekäeliselt kutsuda, mõni võib ka tulla...

Koit kirjutas:... Tule Tartusse, ehita üks selline kolle, paneme andurid külge ja kui tulemused käes, siis on näha kui ökonoomne ja hea selline kolle on. Kui meie Teabekeskuse klassis ei sobi ehitada, siis võin organiseerida Maaülikooli katlalaborisse koha, ehita sinna, ülikooli teadurid teostavad mõõtmised ja siis on tulemused mustvalgel, või suisa värviliselt näha...

Ma võin selle asja ära korraldada. Kuna sina oled tellija, siis sina ka maksad. Parem on, kui asjasse mittepuutuvad teadurid mõõdavad. Muidu on nii, kes maksab, see tellib muusika.
Soovi korral pead võtma ühendust privaatselt. Selliste hurraa asjadega ma kaasa ei lähe.

Koit kirjutas:...Kui selline kolle oleks maailma parim, siis ei näeks kümned maailma laborid vaeva uute ja ökonoomsemate kollete katsetamisega. ...

Eks laboritel on ka muud põhjused vaeva näha. Seal on palju inimesi palgal ja teevad teadust, et edasi kuskile kõrgemale minna. Ja siis pakutakse igasugu tarku asju välja, et oma tegemisi õigustada ja raha edasi küsida...nagu see gaasipilu värk meil. Keegi ei teagi, kuidas/kas ta tegelikult töötabki.

Koit kirjutas:... Ehk leidub kusagil mõni julge, kes tahaks lasta oma ahju mõõdistada? ...

Tule ja mõõda mul kodus. Olemas kolm erinevat küttekeha. Päris korralikku V kollet kahjuks pole. Üks asi on see, kui lubame oma kodus mõõta - me ju asjaga seotud ja väheke kiiksuga selles suunas.
Kunded aga tuleb rahule jätta. Nemad on omale tellinud küttekeha, selle eest maksnud ja kasutavad rahumeeli. Meie tahtmised ei pea nende hingerahu rikkuma.

Tere
Kui seda teemat püüdsin enda jaoks lahti seletada, siis märkasin postitustest, et tegemist on kahe asjaga. Esiteks V-koldes põlemisprotsessi tõhusus,....kuni kütmise mugavuseni välja.Teiseks on visuaalne pool ehk pilt mis avaneb koldest läbi klaasukse. Ehk täpsemini väljendades, kas keskkütte katelt meenutav astmeline/ribiline ja koonuspõhjaga kolle on kena vaadata. Kui see häirib, tuleks leida kompromiss. Aga kuidas seda teha või kas üldse midagi teha ? Teeme ahjukartuleid sileda põhja peal edasi ja oleme jätkuvalt rahul, .....või mida teised asjast arvavad ?

Andres
53267676

ahjupealne kirjutas:...Teiseks on visuaalne pool ehk pilt mis avaneb koldest läbi klaasukse...

Ega "tule nautimisele" väga suurt rõhku ei maksa panna. See rohkem reklaamitrikk. Tuld näed ahjus tunnikese ööpäevas. Teistkordsest kütmisest ei taha foorumlased eriti kuulda.

ahjupealne kirjutas:...Teeme ahjukartuleid sileda põhja peal edasi ja oleme jätkuvalt rahul, .....või mida teised asjast arvavad ?

Ega V kolle ei sega ahjus küpsetamist.

ahjupealne kirjutas:Tere
Kui seda teemat püüdsin enda jaoks lahti seletada, siis märkasin postitustest, et tegemist on kahe asjaga. Esiteks V-koldes põlemisprotsessi tõhusus,....kuni kütmise mugavuseni välja.Teiseks on visuaalne pool ehk pilt mis avaneb koldest läbi klaasukse. Ehk täpsemini väljendades, kas keskkütte katelt meenutav astmeline/ribiline ja koonuspõhjaga kolle on kena vaadata. Kui see häirib, tuleks leida kompromiss. Aga kuidas seda teha või kas üldse midagi teha ? Teeme ahjukartuleid sileda põhja peal edasi ja oleme jätkuvalt rahul, .....või mida teised asjast arvavad ?

Andres
53267676

Olles ise mõned aastad kütnud umbkoldega plekk ja potiahju ja nüüd V kollet, siis mugavuse vahe on nagu öö ja päev. V kolde avan korra päeva, et täita puudega ja süüdata, rohkem sinna asja pole, ehk ajakulu ööpäevas paar minutit ja korra kuus võtan alt tuha välja. Umbkoldega on seda passimist, segamist ja tuha võtmist iga päev, mis muutub pikapeale parajalt tüütuks. Ja mis kolde ilusse puutub, siis see on vaataja silmades. Alguses harjumatu, nüüd juba täitsa tavaline. Head ja paremat küpsetan leivaahjus

See siin kõhutunde ja emotsioonide pealt vaidlemine ei vii vist peale kraaklemise kuhugi. Kasuteguri, kolde temperatuuri, õhu puhtuse jne teemadel oleks vaja mõõtmise numbreid, mille najal oleks õige võrdlusi edasi teha. Ma loodan, et EKUK "ahjulabori" tulemused saavad ka kunagi avalikuks ja on usaldusväärsed, see ehk lööks õhu vähe selgemaks

Ei mina usu ,et neid tulemusi selles ulatuses avaldatakse,mis pottseppasid peaks huvitama.
Seal mõõdeti otsiti ju naerugaasi ja veel midagi peenemat.

Tuletan veel kord meelde mis suunas Arenenud Euroopa liigub :

EVS-EN 15544 :
...........
Antud standard kehtib kahhelahjude ja krohvitud pinnaga ahjudele,millede küttekolletel on külgmine põlemisõhuvarustus ,mille sissevoolu kiirus on 2 - 4 m/s , samal ajal kui madalaima ava kõrgus on vähemalt 5 cm küttekolde põhjast.
............

Küsimus : Milline sõna või koht selles tekstis jääb foorumikülastajale arusaamatuks ? Et jahutakse siin umbkoldest

Mõnulemise kogemus otse vastupidine: Antud pildil on kahekordne küpsetusahi umbkoldega.Jätame välja söeluugi kolde esiservast 8 cm kaugusel )Pildil nähtavad ribid on selleks et teise korruse põrandat üleval hoida ja muuta seeläbi kolde lagi vahetatavaks.(Kui seda kunagi peaks vaja minema - liiga tõsine ehitus ,et hakata kunagi veel lahti lammutama - olen umbusklik minagi ja midagi ei tee pimesi ).Kõik kes on saanud nautida tuld selle küpsetusahju kolde ees, on öelnud ,et pole näinud nii rahulikult ja nii puhtalt põlevat tuld (klaas ei tahma mitte grammigi - õhu timmimine sepisukse ees olevatest avadest ,midagi tuleb kindlasti ka söeluugist.
Ja otse loomulikult on koldematerjaliks HBO+

Ja otse loomulikult puhastan kolde enne järgmist kütmist kui vaja.
Iga 100 kg normaalsel puude põlemisel tekib 1 kg tuhka ja see jääb koldesse mitte ei tirita tõmbega mööda lõõre ega atmosfääri laiali.
Mitte et ma V kolde vastane oleksin. See on vale sõna.
Aga kui õigesti ei kasutata siis on kahju rohkem kui kasu.Põhiline põlemisõhk antakse ju ikkagi külgedelt. Rest on seal tõesti vaid tuha jaoks (kui õigesti kasutada -pealt süütamine ) mida aga üldjuhul ei teki vaid see imetakse mööda lõõre laiali
Puude kogusest mis sellisest koldest vale kütmise korral(aga see võimalus on väga,väga suur) tellija poolt -( sageli pole tellija ja hilisem kasutaja isegi mitte üks ja sama isik ) - läbi vuristatakse ...... ei taha rääkidagi.Seda restkolde teemat vaadelgem ka voolukivi ahjudes ,on ju sinna kolderesti alla tekkinud veel üks siiber.Ega see sinna pole mitte ilmaasjata pandud.
Sajanditevanused kütmisharjumused on visad kaduma.

Lepime kokku et edaspidi nimetame umbkoldeks tõesti ainult umbkollet kus kogu põlemisõhk antakse koldesse koldeuksest.
Püüdkem vaadata asja selles valguses ja saagem lahti vanadest töö ja materjaliharjumustest koldeehituse juures.

Sest.............sellest kannatab otseselt(samas üldjuhul tagantjärgi tarkusena ) vaid ahju omanik - kaudselt aga kõik pottsepad - töötegijad

Ahi tervikuna = AHI + AHJU KÜTJA

On kaks suurt valet praeguses Eestis levivas ahjuehituses minu jaoks ,millega pottsepad kliendi ära räägivad.(Kui foorumikisa kõrvale jätta )
1. Teeme niimoodi nagu vanal heal ajal - Selle tulemusena tarbivad vanad ahjud kuni 2 korda rohkem kütust (umbkolded )+mittetäielikul põlemisel tekkinud tahm ja pigi.
2. Teeme uutmoodi -(netis levivate jooniste järgi ilma ahjuarvutusi tegematta ) - tulemus samuti suur küttekulu + täielikul põlemisel eraldunud energia raiskamine.

Ja see vale tuleb päevavalgele alles hiljem. Halvimal juhul kohe pärast esimesi kütmisi.........

Selles suhtes oleksid kohapealsed reaalsed ahjude mõõtmised teretulnud nähtus.
Aga kus sa lähed kliendi juurde ahju mõõtma.No võibolla isegi saab, aga mis siis kui midagi viltu läks,tahab ju klientki teada mille ta sai........
Sest iga tellija tahab ju saada maksimaalselt head ahju minimaalse raha eest.Kuidas sa siis ütled hiljem ,mõõtmistulemusi kommenteerides et sellise raha eest rohkem ei saagi.......

Sellepärast ongi minu arust arvutused ja valemid ja normid (Millest paremini võib alati )



Antagu mulle andeks ja parandatagu mind kui ma milleski eksisin

Lugupidamisega

Minuarust on pikemat aega probleem ja vaidlus olnud selles,et räägime korraga mitmetest asjadest. Üks räägib kolde põhja kaldest,teine erinevate lõõride paremusest või vastupidi...Kolmas õhukanalitest.
Läheneks ise asjale nii, et kaldus kolde põhi on kasuks igasuguse ahju põlemisele. Seda isegi tavalise umbkolde puhul ja kalle ei pea tingimata olema isegi 45% . Keegi ei sunni ka kasutama V kolde puhul klaasust kui see mõnele ei meeldi. Kaldus kolde põhi ei kohusta ka kasutama laskubvaid lõõre,kui osatakse ahi ehitada nii,et erinevalt kuumenevate ( paisuvate) lõõridega probleme ei teki. Sest isegi Veski raamat ütleb soomeka kohta lk 98: " Siin ei ole keskmise lõõri seinad ahju väliskestaga seotud .Seepärast ei saa see ahi kütmisel praguneda.Kuumad gaasid laskuvad ümber kogu ahju kulgevad ringlõõri kaudu tuharuumist madalamale ,kust suubuvad otse korstnasse".
See on muidugi minu erapooletu nägemus sellest teemast...ja parema selguse huvises võiks rääkida eraldi asjadest,mis meeldib ja mis on parem( mitte rääkida näiteks, et kellegile meeldib plekiga viimistletud ahi ja teisele kaldus põhjaga kolle - see on kole üldistav ) .

motamees kirjutas:puude kulu on võrreldes vanade ahjudega (ennem küttis sama ruumi kaks umbkoldega ahju) poole väiksem.

Sellise ahju küttevõimsusest ettekujutuse saamiseks küsin, kui suur (ka mahult) see ruum seal on, ja millised seinad-laed, st kas on korralikult soojustatud maja?

rein113 kirjutas:... kui suur (ka mahult) see ruum seal on, ja millised seinad-laed, st kas on korralikult soojustatud maja?

Kogu ahju poolt köetav pind on kuskil 40 ruutu (ennem oli kolm eraldi tuba). Vene aegne barakk - paksud tellisseinad.
Ennem oli seespoolt villaga kenasti soojustatud. Kogu soojustuse viskas välja, kuna läks hallitama. Nüüd on seinad nii, nagu sõja ajal sõdurid lappisid.
Sellest majaosat väljas (koridor) on õhksoojuspump. See aga oli ka vanade ahjude ajal. Avaldasin arvamist, et see pump aitab ahjule kaasa. Peremees väitis, et uksed on lahti ja ahi aitab vahest ka teist majaosa, niipalju kui soe sealt väiksest avast liigub. Õhkpumba õhusuund ei ole vaheukse poole. Pump asub just ukse kohal ja puhub eemale.
Elati ikke vene ajal See 40 ruutu oli kaks ereldi korterit. Kummaski köök ja tuba.

Panen siia teemasse võrdluseks Wolfshöher Tonwerke kahe tehasekolde tehnilised andmed.
HGO-V Grundofenfeuerraum Variosystem sarja tehasekoldeid pakutakse võimsusest 2,0kW-5,5kW

Kolde mudel „3000“
Kolde mudel „3001“
Tehnilised andmed;
Nominaalne võimsus 5,5kW
Puudekogus 10-20kg
Suitsugaaside temperatuur 530°C
Soovitatav lõõripikkus 5,6 jm
Nõutav vaba põlemisõhu juurdevool 195cm²
Välimised mõõdud 726/500/1400
Kolde sisemised mõõdud 606/380/700

Pottsepad kes kasutavad umbkollete ehitamiseks HBO+ ahjušamotte saavad kindlasti nende tehasekollete jooniseid ja juba välja arvutatud võimsusi oma töös ära kasutada.

Kõike paremat

Andrus Schults

Tundus messil igati sümpaatsena.

Robi 1 kirjutab: Läheneks ise asjale nii, et kaldus kolde põhi on kasuks igasuguse ahju põlemisele. Seda isegi tavalise umbkolde puhul ja kalle ei pea tingimata olema isegi 45% .
Seda lugedes tahtsin küsida: Kui mööda kallet veerevad söed restile kus nad lõplikult ära põlevad ning tuhakambrisse pudenevad, siis milline kasu on põhjakaldest umbkolde puhul ?
Küsin seetõttu et omal sellist pole.

ahjupealne kirjutas: Kui mööda kallet veerevad söed restile kus nad lõplikult ära põlevad ning tuhakambrisse pudenevad, siis milline kasu on põhjakaldest umbkolde puhul ?

Pigem põlevad lõpuni ju 3 notti koos mitte eraldi eri kolde nurkades.

ahjupealne kirjutas:Robi 1 kirjutab: Läheneks ise asjale nii, et kaldus kolde põhi on kasuks igasuguse ahju põlemisele. Seda isegi tavalise umbkolde puhul ja kalle ei pea tingimata olema isegi 45% .
Seda lugedes tahtsin küsida: Kui mööda kallet veerevad söed restile kus nad lõplikult ära põlevad ning tuhakambrisse pudenevad, siis milline kasu on põhjakaldest umbkolde puhul ?
Küsin seetõttu et omal sellist pole.

Põhilütteahju kolde puhul on areng olnud risti vastupidine...

Saksas levinud söesõbralik kolle:


Üks varajane RATHi kolle halupuu tarvis:

Näha on ümarad kaldseinad, põlemisõhuavad on suuremõõdulised ja harvad.

RATHi kolde edasiarendus:

Muutunud on nii koldepõhja- kui ka põlemisõhulahendus.

Vahetatava, vermikuliidist lisalae ilmumine RATHi koldesse:


RATHi viimane kolle:

ahjupealne kirjutas:Robi 1 kirjutab: Läheneks ise asjale nii, et kaldus kolde põhi on kasuks igasuguse ahju põlemisele. Seda isegi tavalise umbkolde puhul ja kalle ei pea tingimata olema isegi 45% .
Seda lugedes tahtsin küsida: Kui mööda kallet veerevad söed restile kus nad lõplikult ära põlevad ning tuhakambrisse pudenevad, siis milline kasu on põhjakaldest umbkolde puhul ?
Küsin seetõttu et omal sellist pole.

--------------------------------------
Kasu on selles,et kaldus põhi hoiab tule koos paremini. Seal ei ole lihtsalt võimalik,et üks tukk jääb teise serva ja teine teise vinduma.
( vabandust,ei märganud kohe,et Rokikas juba vastas sama...)

Tänan.
Vastus on minu jaoks piisavalt argumenteeritud.

Andres

Tänud Leevile,et on vaevaks võtnud uue materjali jagamise... Siin on näha,et põõratakse suurt tähelepanu puugaaside põletamisele ja vähem kütuse lagundamisele, sest ta laguneb nagunii ka restita koldes, eriti kui roobiga abiks olla .Ootan alati ka sinu oma töödest pilte ja ehk ka kolletes...
Kolletest tuligi meelde, et täna helistati, et tuleksin vaatama eelmine aasta ehitatud ahju...Jäma olevat selles, et kui siiber sulgeda ja ( V) kolle veel süsisid täis, siis ajab vingu tuppa ( ???) aga vana ahi ei ajanud...? Miks süsisid ära ei lasta põleda...imestan... Tegelikult asi selles,et vanal ahjul siiber ei olnud kuigi tihe ja ei saanudki vingu tuppa tulla kunagi. Ise ma panen siibri koomale kui sõed restil põlevad ja sulgen alles siis kui juba rest puhas...siis ei saa eales vingu tulla kuskilt.

Aitähh ja olen ülimalt liigutatud, et minu tagasihoidliku isiku jaoks suisa eraldi teema tehti.
Motamees, see ju hoopis teise ehitusega, kui see, mis Robi pakub, Sinu omal on kolle uksega ühelaiune ja nii näeb see kolle päris kena välja. Kui aga Robi reklaamitud koldele suur uks ette panna, siis jäävad need lõigatud šamotid ja kitsas kolle uksest vaadates koledad. Jah, maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Mind ei häiri mitte see V kolle, aga see soigumine selle ümber, et ülejäänud kolded on igand, seal toimub mittetäielik põlemine jne. Tuleb meelde, kui hakati soome tüüpi ahju siin promoma, et vot see on kõrgem tase, üleval järelpõlemiskamber ja puha, mis aga lõpuks selgus? See puhas reklaamitrikk, et oma toodet müüa, ei toimu seal ülemises kambris midagi ja niikaua, kui ei ole laboratoorselt tõestatud V kolde omadusi on see mingite vennikeste reklaamitrikk, et omale tööd saada.
Motamees, miks siis omale V kollet ei ehitanud?
Robi, sinusugused on mulle väga tuttav pilt, tulevad kursustele ja hakkavad siis mind õpetama, ise paar kaminat valmis teinud ja arvavad, et on maailma nabad. Mina olen selle alaga 34 a. tegelenud, iga aasta ennast täiendanud ja uusi asju juurde õppinud, praktiliselt euroopa läbi käinud ja ameerikassegi korra jõudnud. Minu lemmikütlemine on: enne, kui pottsepaks hakkad tööta vähemalt viis aastat kutselise korstnapühkijana, siis näed lugematul hulgal pottseppade poolt kokku keeratud küttekoldeid ja nutvaid inimesi, kui pead neile ütlema, et see monstrum ei hakka kunagi sinu elamist kütma ja tuleb ära lammutada, sest on pealekauba ka tuleohtlik. Seda ei ole kuigi meeldiv inimesele öelda, aga see on korstnapühkija kohustus, mis on seadusega paika pandud ja seaduse mittetäitmine toob teadagi kaasa karistuse. Pottsepatööd hakkasin juurde õppima 1991a ja tegelen nendega siiamaani ja kahjuks käin ka üle vabariigi õnnetuid inimesi veel õnnetumaks tegemas, kui ütlen, et selline pliit, kamin, või ahi ei hakka kunagi tööle. Teadjale Sa vastata ei taha, ehk vastad siis minule oma õpingutest ja kogemustest.

Lugupidamisega

Koit Koppel

Selles see asi just on,et kive saab mitut moodi lõigata ja uksi ette panna jne. Ma rääkisin ainult sellest, et kaldusel pinnal põlevad puud tunduvalt paremini....kui,aga sellest aru ei saada,siis pole muust üldse mõtet rääkida...

Koit kirjutas:...Motamees, see ju hoopis teise ehitusega, kui see, mis Robi pakub, Sinu omal on kolle uksega ühelaiune ja nii näeb see kolle päris kena välja. Kui aga Robi reklaamitud koldele suur uks ette panna...

Egas ukse laius muuda kolde ehitust. Ja miks see pilt pidi olema just ühe kütteperioodi möödudes tehtud?
Robi teeb ahjusi vanast materjalis ehk remondib neid, koos ümberehitusega. Tavaliselt on neil aga suured uksed ees ja siis peab hakkama saama sellega.
Mina aga ostan poest kolde mõõtudele sobiva ukse. Ka mina olen teinud mõned kolded, kus koldeotsad paistavad. Siis oli ka mängus etteantud uks.

Koit kirjutas:...Motamees, miks siis omale V kollet ei ehitanud? ...

http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=1008
See on jalus ja kuidagi ei taha ära laguda. Ma olen talle andud "piitsa", isegi ukseklaas on hakanud sulama.
Eks seal on katsetatud mitmeid versioone ja mingi V mõte seal praegu ka on. See pole aga hoopiski nii hää, kui algupäraselt V koldena projekteeritud.

Robi 1 kirjutas:Selles see asi just on,et kive saab mitut moodi lõigata ja uksi ette panna jne. Ma rääkisin ainult sellest, et kaldusel pinnal põlevad puud tunduvalt paremini....kui,aga sellest aru ei saada,siis pole muust üldse mõtet rääkida...

Robi, kas tõesti on veidi korrektsema sõnastuse jaoks aega nii raske leida? Saan su mõttest üldjoones aru, aga kirjutada, et "kaldusel pinnal põlevad puud paremini" on pea samahea kui kirjutada, et veerev puu põleb paremini. Mida öelda soovid, on vast see, et kaldseintega kitsapõhjaline kolle soodustab põletatavate halgude püsimist üksteisele vajalikult lähedal kogu põlemisprotsessi vältel? Kui nii, siis omajagu tõtt selles on, aga niisamuti ei jookse ka laiapõhjalisse koldesse asetatud puud iseenesest laiali. Kolde täitmisel on oluline jälgida, et põletatavad, lähestikku asetsevad halud oleksid sarnaste mõõtmetega ja sarnase niiskusesisaldusega. Kui koldesse asetada teiste halgude sekka üks oluliselt jämedam (nt rohkelt okslik, mida ei olnud lihtne lõhkuda), siis jääb see ka kitsaimale kolderestile üksinda vinduma pikaks ajaks pärast seda kui ülejäänud halud ammu tuhaks põlenud.

http://www.youtube.com/watch?v=nJenxq3OTEo

Robi, kui pikad, kui kandilised, treitud või hööveldatud, okslikud, või oksavabad peavad siis halud olema?
Aga küsimusele ootan ikka vastust ja seda ootavad ka miljonid foorumikülastajad.

Koit

Leevi kirjutas:...Robi, kas tõesti on veidi korrektsema sõnastuse jaoks aega nii raske leida? ...

Robi redaktor on puhkusel.
Ja leevi on meil ju kõikse korrektsem postitaja. Ma olen ikka Leevi "sulest" näinud selliseid rõvedusi, et mode on jooksnud kohe kustutama. Nüüd ta noomib siin teisi.
Kits kärneriks...

Koit, sinu ametiga mehel ei ole sobiv niimoodi tänitada.
Küsimust nagu polegi. Kõik ju teavad selle vastust. Miljonid