Ehitusfoorum

Olen valimas majja(153 m3) küttesüsteemi. Tulemas esimesele korrusele põrandaküte ja teisele radikad. Lisaks pesuruumid mõlemal korrusel ja naisukese kinnisidee vann. Nüüd aga lahtine, kas valida õhk-vesi või maaküte. Kust läheb piir, millest alates on mõtekas eelistada maakütet õhk-veele? Viimast ju märgatavalt soodsam soetada-paigaldada.

Muide oskab keegi nende toodede kohta midagi kosta: http://www.kodumaailm.ee/e-shop/156-maasoojuspumbad nimekirjas viimane võimsam, kuid märgatavalt soodsam?

Soovitan maakütet. Teisele korrusele kui võimalik, soovitan ka põrandakütet. Maakütte paigaldus sõltub ka pinnasest. Kuiva liiva sisse seda paigutada pole erilist mõtet.
Kütteseadme võimsused selguvad projektist.

Väike remark: on ikka mõtet ka kuivemale pinnasele maakütet paigaldada. Tuleb lihtsalt paigaldada maatoru jooskvaid meetreid veidi rohkem, kui muude pinnaseliikide puhul. Sooja saab võtta igast pinnasest.
See, et ei tasu üldse liivapinnasesse paigaldada on paraku pullis.tt

Üldiselt võiks 150ruutu maja maaküttega soojendada küll.
Õhk-vesi pump sobib sellise suurusega majja ka küllalt hästi, peaasi, et oleks kvaliteettootja pump, mitte noname seadeldis.

Küttesüsteem on siiski pikaajaline investeering ning tuntud tootja veidi kallim pump on igal juhul lõppkokkuvõttes odavam ja muretum, kui soetamishetkel odavam tundmatu aparaat.

Edu otsustamisel.

Küsiks lisaks, et palju krundi pindala on? Kui kallis naisuke tahab ka aias peale muru midagi söödavat kasvatada, siis maakütte puhul saab see üsna probleemne olevat. Muidu aga jah korralik pump ning 150 ruutu pole kolossaalne pind. Ääremärkusena võiksid radikad pisut üledimensioneerida, et ei peaks sinna nii tulist vett laskma ja küttesüsteemist viimast võtma.

puljong kirjutas:Kui kallis naisuke tahab ka aias peale muru midagi söödavat kasvatada, siis maakütte puhul saab see üsna probleemne olevat.

Miks.
Kui "igikeltsa" liiga lühikese torustikuga ei tekitata siis....?

Võttes arvesse tänase elektrihinna, siis on maakütte ja pelleti küttekulud suht võrdsed, ainult, et maakütte väljaehitamine on üle poole kulukam. Ehk maakütte väljaehitamise puhul maksad mugavuse eest tublisti rohkem, mis majanduslikult pole põhjendatud. Mõtlemise koht

www kirjutas:Võttes arvesse tänase elektrihinna, siis on maakütte ja pelleti küttekulud suht võrdsed, ainult, et maakütte väljaehitamine on üle poole kulukam. Ehk maakütte väljaehitamise puhul maksad mugavuse eest tublisti rohkem, mis majanduslikult pole põhjendatud. Mõtlemise koht

Tänase elektrihinna järgi on pelletikütte kulud võrdsed sellise maapumba küttekuludega, mille COP on 2,3-2,5. Aga uute maasoojuspumpade COPiks on märgitud nii 3,9-5,5. Ma ei tea küll, mis nende reaalne COP on, seda pole just lihtne mõõta.

warlock kirjutas:

www kirjutas:Võttes arvesse tänase elektrihinna, siis on maakütte ja pelleti küttekulud suht võrdsed, ainult, et maakütte väljaehitamine on üle poole kulukam. Ehk maakütte väljaehitamise puhul maksad mugavuse eest tublisti rohkem, mis majanduslikult pole põhjendatud. Mõtlemise koht

Tänase elektrihinna järgi on pelletikütte kulud võrdsed sellise maapumba küttekuludega, mille COP on 2,3-2,5. Aga uute maasoojuspumpade COPiks on märgitud nii 3,9-5,5. Ma ei tea küll, mis nende reaalne COP on, seda pole just lihtne mõõta.

See muudab vähe asja, aga kus neid täna osta saab ja mis maksavad? Tõenäoliselt on nad veel kallimad, kui vanad pumbad. 15 kuni 20 aasta pärast on nad nii füüsiliselt, kui moraalselt väsinud ja tuleb niiehknaa välja vahetada, sama ka pelletiahju puhul. Arvutamise koht Elektrihinna tõusu vastu pole võimalik ennast kindlustada, samas pelletid võib ladustamise ruumi olemasolul osta näiteks viie aasta varu. Ja kuulu järgi saab pelletit kaubelda ja ilma km osta.

Pelletite kütteväärtus sõltub niiskuse protsendist nendes. Kui just mingis hermeetilises ruumis ei hoia, siis lisaks kütteväärtuse langusele paisuvad nad suve jooksul niiskuse tõttu lisaks veel poole suuremaks ja muutuvad pudedaks.

Mingid maasoojuspumpade hinnad on ntx siin kirjas: http://www.gsa.ee/maasoojus.html

M&M kirjutas:Olen valimas majja(153 m3) küttesüsteemi. Tulemas esimesele korrusele põrandaküte ja teisele radikad. Lisaks pesuruumid mõlemal korrusel ja naisukese kinnisidee vann. Nüüd aga lahtine, kas valida õhk-vesi või maaküte. Kust läheb piir, millest alates on mõtekas eelistada maakütet õhk-veele? Viimast ju märgatavalt soodsam soetada-paigaldada.

Muide oskab keegi nende toodede kohta midagi kosta: http://www.kodumaailm.ee/e-shop/156-maasoojuspumbad nimekirjas viimane võimsam, kuid märgatavalt soodsam?

Soovitan sul suhelda kasutajaga Laurit tema maja aastane maakütte süsteem 240 m2 majale oli ca 6800 kwh mis on väga hea tulemus viewtopic.php?f=9&t=32883&p=216928#p216928 . Tema kasutab 10kW Nibe 1245 pumpa. Tähtis on ka teada palju sul on maja aastane soojakoormus projekteeritud.

Krunt ise ~2000m2 ehk ruumi piisavalt ja Tartu küljealune pinnas pigem selline mulla-niiske ja maasoojuse jaoks paras. Pelletidd eeldavad vist ka suuremat akupaaki ning sellegi (hinna)tuleviku kohta ei oska ju midagi arvata.
Naisukene-tublikene sooviks vast mõne marjapõõsa või kirsipuu istutada...

Aga ikkagi kust võiks minna õhk-vesi versus maakütte eelistus?

Tartu kant on nii mõnelgi talvel pikalt -20 näidanud. Mõtleksin küll mitu korda enne kui õhk-X pumba endale ainsaks kütteviisiks valiks. Lisamiinus - välisseadme müra (müüjad räägivad kindlasti muud aga fakt on, et müra need seadmed teevad).
Pellet ei vaja (suurt) akupaaki. Siin ühes teemas juba räägiti erinevate põletite omadustest. Pmst - kui põleti suudab võimsust piisavalt suures vahemikus kiirelt reguleerida, siis pole üldse akupaaki vaja. Lisaboonus - pelleti COP ei sõltu niipalju soojuskandja temperatuurist. Soojuspumba puhul on oluline küttevee temp võimalikult madalaks saada. See siis radikate puhul oluline.

puljong kirjutas:Küsiks lisaks, et palju krundi pindala on? Kui kallis naisuke tahab ka aias peale muru midagi söödavat kasvatada, siis maakütte puhul saab see üsna probleemne olevat. Muidu aga jah korralik pump ning 150 ruutu pole kolossaalne pind. Ääremärkusena võiksid radikad pisut üledimensioneerida, et ei peaks sinna nii tulist vett laskma ja küttesüsteemist viimast võtma.

Söödava kasvatamine ei ole kindlasti probleem. Mul kogu naise potipõllundus soojuspumba voolikute peal. Tõsi on see, et kevad saabub sinna 1-2 nädalat hiljem (muru järgi on kohe näha!), aga mind see ei sega.
Radikad ei tule mitte üle dimensioneerida vaid dimensioneerida maasoojuspumba järgi. Tulevad umbes 1,5 - 2 korda suurema pinnaga.
Mul on pandud paksemad (kolme kihilised). Lisaks on tõstetud natuke väljuva küttevee temperatuuri (see ei mõju kasutegurile hästi!), aga teatud piirides ka mitte katastroofiliselt (sõltub pumbast). Soojem väljundvesi vajab jälle lisa segamissõlme põrandaküttele.
Eks see radikate ja põrandakütte segamini kasutamine teeb süsteemi keerulisemaks. Kui uuesti oleks vaja teha, paneks vist ka II korrusele põrandakütte. Maakütte paneks aga igaljuhul

puljong kirjutas:Küsiks lisaks, et palju krundi pindala on? Kui kallis naisuke tahab ka aias peale muru midagi söödavat kasvatada, siis maakütte puhul saab see üsna probleemne olevat. Muidu aga jah korralik pump ning 150 ruutu pole kolossaalne pind. Ääremärkusena võiksid radikad pisut üledimensioneerida, et ei peaks sinna nii tulist vett laskma ja küttesüsteemist viimast võtma.

Söödava kasvatamine ei ole kindlasti probleem. Mul kogu naise potipõllundus soojuspumba voolikute peal. Tõsi on see, et kevad saabub sinna 1-2 nädalat hiljem (muru järgi on kohe näha!), aga mind see ei sega.
Radikad ei tule mitte üle dimensioneerida vaid dimensioneerida maasoojuspumba järgi. Tulevad umbes 1,5 - 2 korda suurema pinnaga.
Mul on pandud paksemad (kolme kihilised). Lisaks on tõstetud natuke väljuva küttevee temperatuuri (see ei mõju kasutegurile hästi!), aga teatud piirides ka mitte katastroofiliselt (sõltub pumbast). Soojem väljundvesi vajab jälle lisa segamissõlme põrandaküttele.
Eks see radikate ja põrandakütte segamini kasutamine teeb süsteemi keerulisemaks. Kui uuesti oleks vaja teha, paneks vist ka II korrusele põrandakütte. Maakütte paneks aga igaljuhul

www kirjutas: Ehk maakütte väljaehitamise puhul maksad mugavuse eest tublisti rohkem, mis majanduslikult pole põhjendatud. Mõtlemise koht

Kas sa telekat vaatad taburetil istudes, sest diivan maksab oma 10 X (kui mitte 100!!) rohkem?

M&M kirjutas:Krunt ise ~2000m2 ehk ruumi piisavalt ja Tartu küljealune pinnas pigem selline mulla-niiske ja maasoojuse jaoks paras. Pelletidd eeldavad vist ka suuremat akupaaki ning sellegi (hinna)tuleviku kohta ei oska ju midagi arvata.
Naisukene-tublikene sooviks vast mõne marjapõõsa või kirsipuu istutada...

Aga ikkagi kust võiks minna õhk-vesi versus maakütte eelistus?

Minu kulud on jah sellised nagu eelpool viidati.
Maakütte pluss on kindlasti see, et puudub välisosa, mis omab liikuvaid osi ning võib minna katki. Lisaks seadmete varguse oht. Maaküttel ühe korra kerid torustiku maha ja kui kopaga hoolimatult hiljem kaevama ei hakka, siis katki ta ei lähe. Mutid vast läbi ei näri. Väljas pole kuulda ka müra. Pumba käimise ajal on torustikus ilmselt pisike vibratsioon, kuid ise seda ei tunne. Puud ja põõsad ilmselt kasvavad ka rõõmsalt edasi. Võimalik, et väike viide tekib kevadel. Ise seda veel kogenud pole, kuna haljastus tegemata, samas malts kasvas kenasti suvel. Muru hiljem "vohama hakkamine" säästab loogiliselt võttes paar nädalat niitmist

siimsusi kirjutas:

www kirjutas: Ehk maakütte väljaehitamise puhul maksad mugavuse eest tublisti rohkem, mis majanduslikult pole põhjendatud. Mõtlemise koht

Kas sa telekat vaatad taburetil istudes, sest diivan maksab oma 10 X (kui mitte 100!!) rohkem?

Kui raha ei ole vaja lugeda ja on piiramatu eelarve, siis pole vaja ka siin arutada, ei soetamis ega ülalpidamis kulusi.

Aitäh laurit oma info eest!
Nüüd siis peaks valima hakkama, kuid kas on mingeid kindlaid hoiatusi või soovitusi nii toodete kui pakkujate hulgast?
Vennas ise tegeleb san- tehnikag aja pakkus välja, et miks mitte torud ise maasse kaevata vastavalt pumba müüja ettekirjutustele ning säästaks jällegi korraliku kopika

laurit, kas sul sellele pumbal on ka ventilatsioon külge integreeritud?

1. soovitaks 2.korrusele samuti põrandakütet s.t. madalamat veetemperatuuri mis sobib igasugustele pumpadele paremini kui radikate kõrgem temp.
2. on maapumba ja õhkvesi pumba liikvate osade erinevus vaid välisosa ventilaatoris kuid maapumbal lisandub sinna suhteliselt õrn maakontuur/torustik

siinsamas foorumis on mitmeid ja mitmeid teemasid lekkivatest süsteemidest - mõttekoht
ehk kas üks liikuv osa ventilaatorina või toru maasees mis võib lekkima hakata.

jah cop jms.on eraldi teema.

Kui on professionaalselt ja kvaliteettoruga paigaldatud maaküttekontuur, siis see tühja koha pealt küll lekkima ei hakka.
(Olen paigaldanud mitu aastat ja ei ole ühtegi kontuuri parandama pidanud va. siis kui klient hiljem on ise torustiku katki kaevanud vms.)

Asjalikult paigaldatud kontuuri lekkimine on küll nüüd väga, väga harva esinev probleem, nii et pole mõtet sellega inimesi hirmutada ning õigesti dimensioneeritud kontuuri pikkus ei sega mingil juhul taimede või puude kasvamist.

Külaline kirjutas:laurit, kas sul sellele pumbal on ka ventilatsioon külge integreeritud?

Ei ole. Sundvent on eraldi. SunAir 500 või midagi sarnast.

Külaline kirjutas:Kui on professionaalselt ja kvaliteettoruga paigaldatud maaküttekontuur, siis see tühja koha pealt küll lekkima ei hakka.
(Olen paigaldanud mitu aastat ja ei ole ühtegi kontuuri parandama pidanud va. siis kui klient hiljem on ise torustiku katki kaevanud vms.)

Asjalikult paigaldatud kontuuri lekkimine on küll nüüd väga, väga harva esinev probleem, nii et pole mõtet sellega inimesi hirmutada ning õigesti dimensioneeritud kontuuri pikkus ei sega mingil juhul taimede või puude kasvamist.

aga siin oli inimesel hirm et õhk-vesi pumbal on rohkem liikuvaid osasid mis saavd katki minna ja laähevad kah tema jutu järgi
see on täpselt sama mõtetu hirm sest lisaks on liikuv osa vaid ventilaator ja pole seal miskit katki minemas nii palju tihti jms.

ehk pigem on foorumis rohkem arutatud käpardite paigaldatud torude lekkimist kui "tehases toodetud tüki" lagunemist

ja ma ei ole paigaldaja ei maaküttele ega õhk vesi pumpadele jah õhk-õhk on küll teemaks

Tere, Olen Pärnu elanik ja nüüd ka Nibe 1245-10 omanik. Olen ülirahul. Vanas majas oli Buderuse malmkatel. Puu on väga soode aga ettevalmistusi vääääga palju, seega eriti ei soovita seda sulle.
Sõbral on pellet - ta on rahul, aga sisuliselt 1 ton kuus talvel läheb ära.
Mul on uusehitis, 190 m2, Fibo5 250 mm,EPS60 150mm. Ühekordne maja, paneelid peal, ja 300 mm katuse soojustamine EPS 60ga, 3-kordsed aknad, vundamendi all ka 200mm soojustust. Ühesõnaga peno peale läks päris palju (umbes 6000 eur) aga nüüd kõige huvitavam on see, et elektri kulu on väga väike. September, Oktoober, November 2012 oli 500 KW, Detsember 700 kW ja alatest Jaanuarist elame püsivalt ja elektri kulu on 800 KW (pesumasin, nõudepesumasin, pliiit, ahi ja maasojuspump jne).

Kokkuvõttes, kui krunt võimaldab, siis soovitan sulle maaküttet ja võtta kindlasti NIBE pump, üli kasutajasõbralik. Arvesta sellega, et kui sa ehitad põleva küttesüsteemi, siis sulle vaja korsten, katlamaja seinad peavad olema tulekindlad, katlamaja uks peab vastama EI30-le. See on kõik kulu, millega tuleb arvestada. kui see kõik liita, siis lõpphind põleva küttesüsteemi ja maakütte korral on võrdne. Põleva süsteemi korral tekkib lisa risk - tuleohutus. Kui on huvi, siis kirjuta, anna rohkem nõu.

PS. Mina ei tee reklaami, olen lihtsalt tarbija, kes juba proovis nii ja naa

Sa oota mõni -20 kraadine vähemalt 4-nädalane talv ära, siis vaatame, mitu KWh su maaküte pigistama hakkab. Tänavune talveilm on rohkem naljanumber ja vesi selliste süsteemide veskile.