Arutleks pelletikatelde, põletite ja akupaakide üle
Postitatud: 31 Jaan 2013, 11:56
Tere!
Arutleks pelletikatelde, akupaakide vajalikkuse, suitsugaaside ja küttevee temperatuuride üle.
Olen foorumit jälginud ja mõtteid on siin väga erinevaid.
Kateldest – põhiväitlus käib selle üle, kas valida spetsiaalne pelletikatel või osta suvaline katel, millele lisada põleti. Palju kiidetakse varianti Viadrus katel pluss Pelltech põleti. Põhjenduseks see, et saab ka puudega kütta. Kasutusjuhendi järgi on U26 kasutegur nominaalvõimsusel 75%, samuti tuleb puiduga kütmiseks valida oluliselt suurema võimsusega katel, kui puhtalt pelletikatelt kasutades. Kindlasti vajab selline süsteem, kus soovitakse puid kasutada, ka akupaaki.
Mina isiklikult ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes on pärast Viadrusele pelletipõleti paigaldamist soovinud katelt veel puudega kütta. Asjal võib olla mõte sees, kui inimesel on oma mets, samuti tervist, tehnikat ja aega sealt ise puitu varuda, transportida, riita laduda, kuivatada, transportida ja siis katlas põletada. Arvan, et neid inimesi ei ole väga palju. Viadrusega pelletit põletades kaotame aga pelletikateldega võrreldes madalama kasuteguri tõttu igast tonnist 150 kg pelletit ja seda päevast päeva ja aastast aastasse. Nimelt on tänapäevastel pelletikateldel kasutegur üle 90%.
Akupaakidest – akupaak on kindlasti vajalik puiduga küttes, kuna me ei istu 24/7 katla kõrval, et sealt pidevalt vajalikku soojust saada, seega kütame kütmise ajal rohkem ja salvestame üleliigse soojuse akupaaki, kust me selle siis mittekütmise ajal ära kasutame. Akupaagi vajalikkus pelletikütte puhul on minu arvates väga küsitav ja sõltub eelkõige pelletipõleti valikust.
Näiteks „täielikult automatiseeritud“ Atmose põleti juhendist võib lugeda: Põletil on neli põhitöötsüklit ühe käivitamise ja väljalülimise vahel ja mille protsessi toimumise aeg ligilähedaselt on 25-30 min. Selle aja sisse ei tohi tekkida uut käivitamise käsku. Viimane töötsükkel ehk termokontrolleri STOPP – põletatakse põleti põlemisvannis põlemata pelletid ja puhastatakse vann tuha kergematest fraktsioonidest. See viimane töötsükkel kestab 15 min. Alles siis võib põletile anda taaskäivitamise käsk.
Pelltech PV20a - iga võimsusastme jaoks on eelseadistatud erinev ventilaatori pöörete kiirus (õhu tabel). Põleti valib vajaliku võimsusastme sisestatud min ja max võimsuse vahel. Kui põlemistsükkel kestab rohkem kui 30 min, siis järgmisel korral võtab põleti ühe astme kõrgemale ning kui põlemistsükkel kestab vähem kui 15 min võtab põleti järgmisel korral ühe võimsusastme madalamaks.
Ülaltoodust nähtuvalt töötavad mõlemad põletid tsükliliselt ja igal ajahetkel vajalikku täpset ja sujuvat soojushulka ilmselt tagada ei suuda. Siin võibki olla vajalik tsükleid optimeerida akupaagiga ehk nagu foorumist võib lugeda:“ Katel saab efektiivsemalt töötada (kasutegur suurem), läheb palju vähem energijat raisku.“
Ise kasutan OPOP Woody katelt Taani NBE põletiga. Köetav pind 200 m2, all põrandaküte, üleval radikad. 200-liitrine kahesüsteemne soojaveeboiler. Akupaaki ei ole ja mingit vajadust selleks ka ei näe. Katla sertifikaat ütleb: kasutegur põleti võimsusel 4kw on 91% ja võimsusel 24kw 93%. Põleti töötab antud võimsusvahemikus sujuvalt ja muudab oma võimsust reaalajas vastavalt seadistatud katla temperatuurile. Valisin katla veetemperatuuriks 62 kraadi, milline vesi liigub otse läbi boileri. Põrandakütte ja radikate vesi segatakse eraldi sõlmedes. Ja nii ta töötab, ei mingeid tsükleid ega temperatuurikõikumisi. Temperatuuri valisin selle järgi, et: „Kui temperatuur langeb boileris alla 55C, suureneb kiiresti bakterite tekke oht“ ja „katlakivi teke sõltub temperatuurist ja intensiivistub olulisel määral 65 kraadist kõrgemal temperatuuril“.
Ülaltoodust tulenevalt ka mõned küsimused:
- Miks peaks olema efektiivsem lasta põletil kütta suure võimsusega tsükliliselt akupaaki, koos perioodiliste temperatuurikõikumistega ja andes põletile „aega puhkamiseks“, kui põletil tuleb nii ehk naa toota samal hulgal soojusenergiat? Akupaagi puhul ehk kadude arvel rohkemgi? Kõrge temperatuur põhjustab katlakivi? Süsteem on kallim? Kas auto kulub sama läbisõidu juures vähem, kui teda pideva ühtlase sõiduga võrreldes pidevalt käivitada, soojendada, kihutada ja „puhata lasta“?
- Katelde kasutegurist rääkides ei huvita siin foorumis kedagi katelde sertifikaadid? Kohe läheb jutt suitsugaaside temperatuuri peale. Tegelikult sõltub suitsugaaside temperatuur ju ka sellest, kui hõre on katel, ehk mitte ainult suitsugaaside temperatuurist vaid ka nende hulgast. Kui kõrge on näiteks lõkke suitsugaaside temperatuur?
Minu jutu taustaks: ma ei ole katlamüüja ja ma ei ole õppinud soojustehnikat. Olen kümme aastat kohalike meistrite põlve otsas tehtud leektorukatlaga puitu kütnud, puidu 3-meetrisena ostnud, saaginud, lõhkunud, kuivatanud, tassinud ja tassinud ning villased sokid jalas katelt kütnud.
Mälestused sellest ajast: 280m2, odav, töömahukas, palju puid, palju tuhka, külm.
Nüüd: 200m2, 5,5 tonni pelletit aastas, kord nädalas tuhapann tühjaks, üle kahe nädala katel harjaga läbi, soe, palju vaba aega.
Eelkirjutatut ei tohi võtta mingisuguse „püha tõena“ aga ehk on see kellelegi valikute tegemisel abiks või parimate kogemuste ja teadmiste vahetusel alustuseks.
Arutleks pelletikatelde, akupaakide vajalikkuse, suitsugaaside ja küttevee temperatuuride üle.
Olen foorumit jälginud ja mõtteid on siin väga erinevaid.
Kateldest – põhiväitlus käib selle üle, kas valida spetsiaalne pelletikatel või osta suvaline katel, millele lisada põleti. Palju kiidetakse varianti Viadrus katel pluss Pelltech põleti. Põhjenduseks see, et saab ka puudega kütta. Kasutusjuhendi järgi on U26 kasutegur nominaalvõimsusel 75%, samuti tuleb puiduga kütmiseks valida oluliselt suurema võimsusega katel, kui puhtalt pelletikatelt kasutades. Kindlasti vajab selline süsteem, kus soovitakse puid kasutada, ka akupaaki.
Mina isiklikult ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes on pärast Viadrusele pelletipõleti paigaldamist soovinud katelt veel puudega kütta. Asjal võib olla mõte sees, kui inimesel on oma mets, samuti tervist, tehnikat ja aega sealt ise puitu varuda, transportida, riita laduda, kuivatada, transportida ja siis katlas põletada. Arvan, et neid inimesi ei ole väga palju. Viadrusega pelletit põletades kaotame aga pelletikateldega võrreldes madalama kasuteguri tõttu igast tonnist 150 kg pelletit ja seda päevast päeva ja aastast aastasse. Nimelt on tänapäevastel pelletikateldel kasutegur üle 90%.
Akupaakidest – akupaak on kindlasti vajalik puiduga küttes, kuna me ei istu 24/7 katla kõrval, et sealt pidevalt vajalikku soojust saada, seega kütame kütmise ajal rohkem ja salvestame üleliigse soojuse akupaaki, kust me selle siis mittekütmise ajal ära kasutame. Akupaagi vajalikkus pelletikütte puhul on minu arvates väga küsitav ja sõltub eelkõige pelletipõleti valikust.
Näiteks „täielikult automatiseeritud“ Atmose põleti juhendist võib lugeda: Põletil on neli põhitöötsüklit ühe käivitamise ja väljalülimise vahel ja mille protsessi toimumise aeg ligilähedaselt on 25-30 min. Selle aja sisse ei tohi tekkida uut käivitamise käsku. Viimane töötsükkel ehk termokontrolleri STOPP – põletatakse põleti põlemisvannis põlemata pelletid ja puhastatakse vann tuha kergematest fraktsioonidest. See viimane töötsükkel kestab 15 min. Alles siis võib põletile anda taaskäivitamise käsk.
Pelltech PV20a - iga võimsusastme jaoks on eelseadistatud erinev ventilaatori pöörete kiirus (õhu tabel). Põleti valib vajaliku võimsusastme sisestatud min ja max võimsuse vahel. Kui põlemistsükkel kestab rohkem kui 30 min, siis järgmisel korral võtab põleti ühe astme kõrgemale ning kui põlemistsükkel kestab vähem kui 15 min võtab põleti järgmisel korral ühe võimsusastme madalamaks.
Ülaltoodust nähtuvalt töötavad mõlemad põletid tsükliliselt ja igal ajahetkel vajalikku täpset ja sujuvat soojushulka ilmselt tagada ei suuda. Siin võibki olla vajalik tsükleid optimeerida akupaagiga ehk nagu foorumist võib lugeda:“ Katel saab efektiivsemalt töötada (kasutegur suurem), läheb palju vähem energijat raisku.“
Ise kasutan OPOP Woody katelt Taani NBE põletiga. Köetav pind 200 m2, all põrandaküte, üleval radikad. 200-liitrine kahesüsteemne soojaveeboiler. Akupaaki ei ole ja mingit vajadust selleks ka ei näe. Katla sertifikaat ütleb: kasutegur põleti võimsusel 4kw on 91% ja võimsusel 24kw 93%. Põleti töötab antud võimsusvahemikus sujuvalt ja muudab oma võimsust reaalajas vastavalt seadistatud katla temperatuurile. Valisin katla veetemperatuuriks 62 kraadi, milline vesi liigub otse läbi boileri. Põrandakütte ja radikate vesi segatakse eraldi sõlmedes. Ja nii ta töötab, ei mingeid tsükleid ega temperatuurikõikumisi. Temperatuuri valisin selle järgi, et: „Kui temperatuur langeb boileris alla 55C, suureneb kiiresti bakterite tekke oht“ ja „katlakivi teke sõltub temperatuurist ja intensiivistub olulisel määral 65 kraadist kõrgemal temperatuuril“.
Ülaltoodust tulenevalt ka mõned küsimused:
- Miks peaks olema efektiivsem lasta põletil kütta suure võimsusega tsükliliselt akupaaki, koos perioodiliste temperatuurikõikumistega ja andes põletile „aega puhkamiseks“, kui põletil tuleb nii ehk naa toota samal hulgal soojusenergiat? Akupaagi puhul ehk kadude arvel rohkemgi? Kõrge temperatuur põhjustab katlakivi? Süsteem on kallim? Kas auto kulub sama läbisõidu juures vähem, kui teda pideva ühtlase sõiduga võrreldes pidevalt käivitada, soojendada, kihutada ja „puhata lasta“?
- Katelde kasutegurist rääkides ei huvita siin foorumis kedagi katelde sertifikaadid? Kohe läheb jutt suitsugaaside temperatuuri peale. Tegelikult sõltub suitsugaaside temperatuur ju ka sellest, kui hõre on katel, ehk mitte ainult suitsugaaside temperatuurist vaid ka nende hulgast. Kui kõrge on näiteks lõkke suitsugaaside temperatuur?
Minu jutu taustaks: ma ei ole katlamüüja ja ma ei ole õppinud soojustehnikat. Olen kümme aastat kohalike meistrite põlve otsas tehtud leektorukatlaga puitu kütnud, puidu 3-meetrisena ostnud, saaginud, lõhkunud, kuivatanud, tassinud ja tassinud ning villased sokid jalas katelt kütnud.
Mälestused sellest ajast: 280m2, odav, töömahukas, palju puid, palju tuhka, külm.
Nüüd: 200m2, 5,5 tonni pelletit aastas, kord nädalas tuhapann tühjaks, üle kahe nädala katel harjaga läbi, soe, palju vaba aega.
Eelkirjutatut ei tohi võtta mingisuguse „püha tõena“ aga ehk on see kellelegi valikute tegemisel abiks või parimate kogemuste ja teadmiste vahetusel alustuseks.
