Ehitusfoorum

mitu aastat on nauditud olukorda kus majas olemaolev sundventilatsioon ei pea töötama sest seinad ventileerivad isuga kohe. kunagi pole toas olnud olukorda kus aken oleks niiskeks tõmmanud vms. ka siis kui 2 potti suppi korrga tulel on. põhjus selles, et tuulise ilmaga pistikust tuul puhub. nüüd tahaks seda asja natuke parandada ehk, et ventileerimine alluks rohkem minu tahtele ja kontrollile mitte ei sõltuks tuule suunast.
ise seda ehitanud ei ole ja juures ei ole olnud aga ise tahaks parandada küll.

maja seest poolt siis tehtud ja viimistletud juba ehk sealt poolelt on raske midagi ette võtta aga vaataks siis õue poolt.

väljast on 2 erinevat viimistlust üks osa on poolpunn laudise all ja teine osa on krohvitud peno.
ehk siis maja on 2 korruseline ja peno ja krohvitud seinad vahelduvad vertikaalselt
Täpsemalt siis seestpoolt välja poole on - kips - vill (vist 50) - fibo - ja siis kas 100 peno või vill-tuuletõke ja laudis.

esimene küsimus oli kas üldse ja kus peab olema mingi aurutõke või mis iganes popi nimega asi seinas ?
teiseks kas peno on üldiselt alati ka ise tuuletõkke omadustega (juhul kui vahed korralikult kinni lastud)
kas peno ja fibo vahele jäänud vahe mis tekib ehk segupätsikestega paigaldustest peab olema kuskilt ka vaba s.t. alt vundamendi juurest või ülevalt tuulekasti juurest nn. hingav vms. või võib alumise serva ja ülemise serva kinni lasta vahuga kui seal peaks vahe olema.
tõenäoliselt on peno ja fibo vaheline vahe tuulele ligipääsetav ka sellest piirist kus kohtuvad peno sein ja laudis sein
ehk läbi 2 korruse vertikaalne joon. kas selle sulgemine vahuga on mõislik tegevus ?
milline oleks õige materjalide ehk kihtide järjekord väljapoole alustades fibost ? (fibo - selle vastu kohe vill - selle vastu kohe tuuletõke - kerge õhuvahe - laudis)
kui tuuletõkke plaati pole võimalik kinnitada kõigist 4 servast vastu või kahe lati vahele siis kas on mingi teip ?
kas võib tuuletõkke plaadi katta tuuletõkke kangaga ja selle vahed kõik teipida ?

küsige ja pakkuge ehk saab kevadeks targemaks - midagi teen kindlasti küsimus on mida ja kui targasti

Üks tihedamaid läbipuhumise põhjusti on tihendamata rüüsid. See tähendab, et kaabel on paigaldatud rüüsi mis omakorda on teise otsaga nt lae pea villa sees või koguni vabas õhus. Probleemi lahendusena tuleks rüüside otsad tihendada mastiksiga.

Väljast peab fibo olema kaetud tuuletiheda kihiga. Pätsidel vahtplast pole ei tuuletihe ega ka soojustus. Tegu on krohvi kandmiseks mõeldus illustratiivse elemendiga. Tuuletõkkeplaati pole mingit mõtet kangaga üle panna. Pigem tihenda vuugid ja vajadusel kasuta äärte ja üleminekute tihendamiseks kangast, mastikseid jne. Üldiselt jätkusuutlik tuuletõkke lahendus on plaat puitühendustega. Igasugu teibid ja kangad on minu loogika kohasel probleemi edasi lükkamine.
Fibo ise ongi läbipuhuv materjal, soodsas olukorras tuleb isegi vihm läbi. Fibo peaks olema krohvitud enne soojustuse paigaldamist.

Aurutõkke koht peaks olema kas otse viimistlusplaadi taga või villa ja fibo vahel mis elektri vedamise seisukohalt on igati targem. Üldiselt sellises olukorras lahendatakse konstruktsioon fibo krohvimisega seest.

Kui maja on mõlemalt poolt krohvimata, vahtplast istub segu junnide otsas, siis on läbipuhumine paratamatus. Kui sees puudub ka õhku takistav kiht, siis oleks soovitav teha välisfassaadi remont tehes fassad tuulekindlaks ning lisada soojustusele 100mm vahtplasti. Igasugu praod seina ja vahtplasti vahel tihenda ajutiselt vahuga. Pätsidega kinnituse korral on, aga paratamatus fassaadi maha võtmine.

juhtmed ei ole rüüsis/torus/kõris ja pööningult tuleb alla vaid mõni pistiku kaabel
puhub ka esimesel korrusel ja see ei tule pööningult

mul on mälestused et kui puurisime kubu tarvis auku siis ei näinud märgatvat vahet fibo ja peno vahel aga tõin selle pätsikestega peno paigalduse välja kui oma mõistes kõige probleemsema
ehk kuna mul on viimistlus tehtud ja hetkel on talv siis täpselt ei tea mis "karul kõhus on" aga uurin maad et oleks kõik võimalused selgeks tehtud kevadeks.

küsin vahele miks oleks pätsikestega peno mõtetu ehk kas see õhuvahe oleks probleemiks vms. näbin sellist paigaldust just suvel ühele ühiskondlikule majale ja polnud sellist enne näinud. alati teadsin et käib vahuga vastu seina.

miks mitte katta tuuletõkke plaati ka kangaga kui konstruktsiooniliselt pole kindel et mõlemat pidi (horis. ja vert.) vuugid plaatide vahel saab tihedalt
kuna hetkel on vertikaalne laudis siis on üldse tadmata kuidas seal taga on see lattidega mäng tehtud ja milline plaadivuuk on kindlal pinnal milline on lahti ja äärmisel juhul ehk vahtu lastud. kas see kangaga katmin tekitaks probleeme ?
olen pea 100% kidel et fibo on ilma krohvita - lihtsalt vill peale pandud ja tuuletõke ning laudis.

nüüd natuke täpsustamist mis teeb asja keerulisemaks ja minu olukorra mõistetavamaks
tegu on ridamajaga millest siis mul on üks vahepealne korter.
kõikidel korteritel on mõlemal pool maja üks osa seinast laudis ja üks osa krohvitud peno.
hetkel oleme põhimõttelise kokkuleppe saanud ühe naabriga, et teeme asja ühiselt ära sest tuul hakkab häirima.
ühe ühise laudisega seinaosa taga kohe on dussi nurk ja selle torud seina sees kipsi ja fibo vahel näiteks -10 ja külmema ilmaga ja otse tuulega külmuvad kinni

kuna ridamaja siis penole +100mm peale panna tähendaks kõikide naabrite kokkulepet ja kogu maja tegemist - seda me aga ei saavuta, vähemalt selleks kevad/suveks.
hetkel on põhiline mure just laudis seinaga.
selle oleme otsustanud suvel lahti kiskuda ja siit ka küsimus mis ja kuidas tagasi panna et see osa majsat saaks tuuletihedam. +50mm lisa paksust suudame ka sinna ära peita nii et teadmata seda ei märka.

kas kohe fibo peale nt. kollase isoveri või selle rohelise papist tuuletõkke liimimine vahuga on mõtekas või mitte.
ehk teha fibo - tuuletõke - vill - tuuletõke - laudis ? fibo katmine tuuletõkke kangaga ja selle peale siis vill vms. ?
samas kui tuul juba selle sisemise kihini jõuab pole villast mingit soojustust loota samas asendaks see kangas fibo peal ehk seda eelmainitud krohvi kihti ?

sain aru et igas nähtavas kohas kus on peno ja fibo serv võib ja peab selle kinni vahutama.

akna ümbrused peaks siis ära teipima ?
mida veel tähele panna - pööningul tuulekasti sees peab kah tuult tõkestama paremini tõenäoliselt.

mainin veel ära, et ega probleem pole väga suur s.t. päris puukuur ei ole ja küünla leek toas ei virvenda
110m2 küttekulu oli detsembris 120.- gaasile s.t. 218m3 aga prooviks parandada olukorda.

ehk kui ka teeme kaks korterit oma laudisega osad korda ja lisame sinna ka nt. +50mm soojustust siis pole see halb kui hiljem jõuame otsusele teha ka peno osa - vähemalt see osa oleks siis juba tehtud.

ehk veel mõtteid - nõu - tähelepanekuid.

Vana teema aga haakub väga hästi.

fibo sein mõlemalt poolt ilma krohvi/pahtlita
toas puudub aurutõke nt. kile või paber vms.
toas fibo peal vill ja kips - kõik
õues 5x10 pruss vertikaalis
nende vahel 10cm villa
peal on roheline nn. tuuletõkke plaat
horisontaalsed liistud ja vertikaalne laudis

mure selles et tuul läbi puhub.
tuuletõkke vuugid on olnud kergelt vahutatud aga lahti
akende ümbruses on prussi ja akna vahel praod
leidub veel ebatihedusi siin ja seal

võimalus on samuti tõsta isloatsiooni paksust 5 cm aga kuidas lahendada
kas eemaldada see roheline plaat ja tõsta 5 cm villaga ning katta siis uue tuuletõkkega
aga millega ? kas plaat ? roheline või isover ? või pana kangas või panna mõlemad ?

või ei anna see lisa 5 cm villa nii kui nii mingit erilist effekti ja olemasolev roheline plaat kangaga üle tõmmata ?
akende ümbrused teipida ja olla rahul sellega mis on ?

Tihenda akna ümbriste praod samuti vahuga ära.

10 +5 cm on küll miinimum, mis juba sooja peab, aga nüüd on koolirahaks juba hilja ümber ehitada. Vaja oleks vaid 5 cm lisada (saad juba keskmise soojustuse) aga kaotad tuuletõkke hinna jagu. Samas vill +5 cm karkassi ei maksa veel midagi, risti panduna toimib ka külmasilla ja vigase paigalduse vähenemise efekt.

Et kergem otsustada oleks siis tagasisidet mis saanud olen:
Paljud tuttavad panid vabariigi alguses vaid 20 cm kivi ja 10 cm villa välja (sees ei miskit). Tollal pidasid nad 15 cm täielikuks raiskamiseks. Täna tahaksid panna igal juhul 5 cm juurde aga fassaadi uuesti tegemine on ebamõistlikult kallis, kiruvad ja vannuvad.
15 cm on täna miinimum. See on sul olemas. Tõenäoliselt kütte hindade tõusu jätkudes 10 aasta pärast võid eelmise grupiga samasse punti sattuda.
20 cm on mõistlik täna paigaldada. Üle selle läheb ehitamine ebamõistlikuks ja tasuvusaeg pole kulutatud rahaga enam normaalne.
50 cm on passiivmaja algus. Eesti kliimas peaks see olema veelgi paksem aga lõunas juba kärab. Passiivmaja on siis maja, kus inimene päikese aknast sissepaistmisega, plasmateleriga ja kehasoojusest suudab maja ära kütta.

sai "karu kõht" rohkem lahti võetud ja vaadatud mis sees on

rohelise viisnurga plaadi vuugid lahti nii horisontaalis kui verikaalis
murdunud distantsiistuga lõhutud plaat (ehituse käigus)
puuduva vertikaalliistu tõttu lokkivad servad, jne. jne.
plaadi alla on kohti kus vill on puudulikult paigaldatud s.t. on vahed sees või on 1m pikkuses paanis kasutatud 8-t tükikest jne.

otsus: roheline plaat maha, all olev vertikaalne vill 100mm korrastada vajadusel tükid vahetada, lisada 50mm horisontaalset villa see katta korralikult kangaga ja teipida korralikult kõik nurgad servad ja akna raamid ja ja ja

ehk roheline plaat asendub 5cm villaga + kangas mistõttu kasvab seina paksus ~40mm
lootus on soojapidavust tuulise ilmaga tõsta kordades

hetkel on lahtine mis villa kasutada selleks 5cm pealiskihiks

Kalvis kirjutas: 50 cm on passiivmaja algus. Eesti kliimas peaks see olema veelgi paksem aga lõunas juba kärab. Passiivmaja on siis maja, kus inimene päikese aknast sissepaistmisega, plasmateleriga ja kehasoojusest suudab maja ära kütta.

Loll jutt!!!

veel üks "leid"
fibo/kivi sein jooksis ülesse lõpuni
selle peal oli 5x15 pruss lapiti ja siis sarikad
fibo peal seinas siis vill sarikateni ja tuuletõke sarikateni
aga vill oli pealt lahtine s.t. tasa selle müürilatiga
kuna tuulekast on vahedega ja pööning on nn. läbipuhuv siis puhus kindlasti ka sinna villa sisse ülevalt alla
hetkel sai tuuletõkke kangas sarikaalusesse müürilatti kinnitatud ja see katab nüüd villa pealt poolt ära
kas sai tehtud "hästi" või "hästi suur viga" ? ise arvan, et vill ei peaks ülevalt lahtisena tuultele valla olema.

Hästi.