Ehitusfoorum

http://www.kachelofenverband.at/

Nagu lehelt näha, kell käib. Loodetavasti naaseme targematena ja oskame miskit mõistlikku sekka öelda siinsete tarkade enesereklaamikäras.

Ah et plaanid A. Schultsiga diskuteerima hakata järelekiitmise asemel.

Mida arvab Leevi sellisest tegemisest,oma uute teadmiste põhjal? http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=L10 ... =endscreen
Leevi tahaks kindlasti et ahjuehitus näeks välja tulevikus pigem selline : http://www.youtube.com/watch?v=SYC-KYOjT0k
mida ahjurobotid laduda mõistaks... Või selline http://www.youtube.com/watch?v=nzHbOZgTvKY

Robi 1 kirjutas: Leevi tahaks kindlasti et ahjuehitus näeks välja tulevikus pigem selline : http://www.youtube.com/watch?v=SYC-KYOjT0k
mida ahjurobotid laduda mõistaks... Või selline http://www.youtube.com/watch?v=nzHbOZgTvKY

Robi, tänan tähelepanu eest, aga võin öelda, et nii sina kui ka Meelis Vaiksaar ainult oletate, mis mulle meeldib või mida näha ja teha tahan. Kuna seate avalikult kahtluse alla mu käsitööoskusi (sina vähem, Meelis enam), siis oleksin meelsasti nõus aja ja kvaliteedi peale ahjusid arvutama, võistu potte raiuma ja paigaldama. Vaatame siis õige järele, kui tark ja osav keegi on?

Teemasse ka: püüan õhtu jooksul esmased messimuljed siia sõnas ja pildis üles seada.

rokikas kirjutas:Ah et plaanid A. Schultsiga diskuteerima hakata järelekiitmise asemel.

Andrus Schultsiga olen alati diskuteerinud ja teen seda ka edaspidi. See, et Raidkivi suudab tarnida mu tööde teatud valdkonna jaoks kvaliteetseid materjale, on kiiduväärt ja kuni nõnda on, ei häbene neile ka tunnustust avaldada.

[quote="Leevi"]
Robi, tänan tähelepanu eest, aga võin öelda, et nii sina kui ka Meelis Vaiksaar ainult oletate, mis mulle meeldib või mida näha ja teha tahan. Kuna seate avalikult kahtluse alla mu käsitööoskusi (sina vähem, Meelis enam), siis oleksin meelsasti nõus aja ja kvaliteedi peale ahjusid arvutama, võistu potte raiuma ja paigaldama. Vaatame siis õige järele, kui tark ja osav keegi on?
---------------------------------
Sa ise ütlesid, et masendus tuleb peale kui mõelda, et peab sedasi tööd tegema nagu seni koguaeg on tehtud. Jääb mulje, et meeldib rohkem uhkustada nende uute plaatide ja segudega jne. Arvan, et varsti on neid ka mujal Eestis saada,kes tahab kasutada.
Mina ei ole kellegi käsitööoskust kahtluse alla seadnud, aga sean kahtluse alla sakslaste umbkollete paremuse meil levima hakanud V tüüpi koldele.
Ja ei tea mis see Meelis sind maha tahaks teha...tal muud ka mõtetes.... Sa ära fantaseeri nii palju .

Robi,sa yldista vähem! Kui sina ja su paar söpra teevad nn.V koldeid,siis ei tähenda see veel seda,et need on parimad ja levinumad. Maailm tunneb koldetyype ikka tunduvalt rohkem, kui pelgalt umb- ja V kujuline kolle.

Tegelikult on vimastel aastatel asjad vaikselt liikuma ka hakanud.Liikudes ringi Eestimaa linnades ja külades,näeb aina rohkem just V põhjaga kolete levikut. Võimalik...et see on osaliselt selle foorumi teene... Ja loomulikult see ajab vanad ahjukommud marru . aga lehvitagu nad siin seda " umbkoldepunalippu" palju tahavad ja meelitagu ilusate plakatitega...asjad lähevad ikka oma soodu edasi.
Tänasel päeval ei ole ka saksa koldekivi enam üksinda Leevi uhkus ja au... Raivo ja Riina ka kasutavad seda ja ükspäev osteti kolm alust korraga...

Eesti delegatsioon messil KOK Austria 2013 (vasakult paremale): Marek Valtna, Kristo Koppel, Mati Malm, Lauri Lõhmus, Annes Andresson, Mart Hovi (Foto: Niina Lõhmus).

Märkus: Kogu järgnev tekst koosneb siinkirjutaja tähelepanekutest ega esinda messi külastanud delegatsiooni või selle koosseisu kuulunud erialaorganisatsiooni liikmete seisukohti.

Kuna olen juba aastaid üritanud olla kursis Euroopa ahjuehituses toimuvaga, siis suuri üllatusi oli messil vähe. Küll aga pean väärtuslikuks kõige seni virtuaalselt kogetu nägemist/kompamist päriselus; kaaluda kive oma käega, libistada sõrmedega üle kvaliteetpliidi roostevabast metallist ääreraua, see oli omaette elamus.

Kuigi juba sellegi teema all on hakatud jõuliselt rääkima Eestimaa külades levivast V-koldest, siis selles osas püsitakse Euroopas muutusteta. See tähendab, et kui ei ole tegu sütt või söebriketti põletava koldega, siis ehitatakse kolle jätkuvalt restita, n.ö. umbse põhjaga koldena.

Kollete osas oli üheks nähtavaks ilminguks U-37 -kollete tuntav esilekerkimine ka tööstuslikku päritolu kollete seas. Oma UmweltPlus kolle oli RATH'il,

Ortner'il, Wolfshöher Tonwerkel jne. Eesti külades toimuvast hoolimata liigub euroopa tippahjundus oma teed ja olen kindel, et lähiaastatel karmistuvad normid toovad ilmselt muutusi ka Kapa-Kohilasse.

Kõnelemaks asjadest, mis üllatasid, siis alustaksin meie põhjanaabritest. Nimelt oli messil esindatud soomlaste Pisla. Tõsi, neid ei olnud esmases ametlikus nimekirjas, kuid oma Tshehhi sõprade kõrval asutstati pisikest boksi ja peeti vapralt lõpuni vastu. See, nagu kõik järgnevadki messiüllatused, oli ülimalt positiivne. Sõsarrahva väljapanek oli muidugi primitiivne ja nukker, aga küllap võeti ürituselt kaasa ajakohasemat vaatenurka, mis ka K-Rautakesko jne lettidel ühel päeval kajastamist leiab. Eestlase jaoks ainsa uudistootena oli neil kaasas kahekordse klaasiga ukse prototüüp, mis ehk kevadeks peaks jõudma poelettidele. Ülimalt algeline, aga siiski sammuke lähemale ahjuehituse tänasele päevale.

Suurimaks üllatuseks oli aga suitsuruumis ligi astunud meesterahvas, kes päris, et kas oleme eestlased. Tegu oli väga põneva üksiku "hundiga", kes pärast 11 aastat pottsepatööd Eestis pisukese ringiga sattunud nullist õppima ahjuehituskunsti Austrias. Praeguseks teinud ära selli eksamid ja paari-kolme aasta pärast omab võimalust saada meistri staatust. Vestlesime pikalt ja kindlasti edastan selle teema raames üht-teist ka tulevikus, aga eriti jäi meelde see, kuidas ta kirjeldas esimest praktikatundi. Omades pottsepatöö kogemust üle kümne aasta, arvas, et mida talle ikka näidata on. Oli valmis seda väljagi ütlema, aga hiljem tundis heameelt, et sõnasabast kinni sai. Mehel oli kohaliku ahjuehitustraditsiooni kohta omajagu kriitikat ka, aga sellest enam siiski rääkida õpitust.

Mulle on palju ette heidetud seda, et toonitan liigselt arvutuste osatähtsust ahju projekteerimisel. Arenenud Euroopas on ahju ehitamine põhjalikult kalkuleerimata mõeldamatu. Siinsetele pottseppadele-valemitevihkajatele lihtsalt üks tagasihoidlik näide selle kohta, et arvutamine ei ole mitte üksnes hädavajalik vaid ka õiglaselt tasustatud:


Järgneb...

Leevi kirjutas:Kuigi juba sellegi teema all on hakatud jõuliselt rääkima Eestimaa külades levivast V-koldest, siis selles osas püsitakse Euroopas muutusteta.

Jaa, mõnes osas oleme ikka innovaatilised ja eesrindlikud tõesti. Seni kuni inglased lahtise kamina ääres oma esiisade kombel teed joovad ning ilma üle kurdavad naudime meie juba puhast, säästlikku ja mugavat koldesoojust.
Peaks vist projekti kirjutama ja euroliidult raha küsima vana euroopa harimiseks.

...mis,siis veel uut messil...?

Robi 1 kirjutas:...mis,siis veel uut messil...?

Üht-teist ikka oli. Mu jaoks. Sestap sai teemakohase postituse viimaseks reaks "Järgneb..."

Täna ei jaksa, aga homme kindlasti lisa.

Tere !

Härrased ....
Ennem kui siin jällegi umbkolde ja V- kolde vahel löömaks läheb,tuletan ehk meelde mille järgi tegutseb arenenud Euroopa:

Väljavõte :
EVS_EN 15544:2009

1 Käsitlusala
.....................
Antud standard on kehtiv kahhelahjudele / krohvitud pinnaga ahjudele ,mille küttekoldel on külgmine põlemisõhu varustus ja mille sissevoolu kiirus on 2 m/s kuni 4 m/s , samal ajal kui madalaima ava kõrgus on vähemalt 5 cm küttekolde põhjast.
...............

Nii et jutt pole mitte tradistsioonilisest umbkoldega ahjudest meie mõistes......
........Vahel on selleks et arengutes edasi jõuda, vaja teha kaks ehk kolm sammu korraga...
Ja aru ma ei saa ,miks meeldib meil alati distantsiga sabas sörkida , mõmiseda ja vaikselt kiita ( teadmatuses tellija vaiksel heakskiidul ) 30 - 50 aasta vanuseid ahjutehnikaid ..........mis kindlasti olid sel ajal eesrindlikud ja töökindlad.
Kuid maailm on muutunud ja energia tootmine oma hinna ja keskkonnahoiu seisikohalt hoopis teisele tasemel jõudnud.

Lugupidamisega

Nii see on ...ja see on igatahes väga suur kolde areng kui umbkolde seinades on õhukanalid, kus kuumenenud õhk seguneb kuumade puugaasidega ja toimuib järelpõlemine...jne. Siiski veel mõnusam on tuld teha koldes, kus ei pea roobiga tuha seest eraldi halgusid taga ajama. V põhi teeb lihtsalt kütmise palju mugavamaks ja selles on veendunud igaüks, kellel olnud võimalus võrrelda erinevaid koldeid. Lameda põhjaga koldes peab olema pidevalt ahjuvaht...sest tihtilugu kipuvad tukid eraldi jääma, põlemine aeglustub ja soojus lendab korstnasse ( seda ka tuharestiga koldes).

Tahaks kysida sinult Robi, mitut tyypi kollet sa oled ehitanud.Ma mötlen ahjukoldeid.

Robi 1 kirjutas:Tegelikult on vimastel aastatel asjad vaikselt liikuma ka hakanud.Liikudes ringi Eestimaa linnades ja külades,näeb aina rohkem just V põhjaga kolete levikut. Võimalik...et see on osaliselt selle foorumi teene... Ja loomulikult see ajab vanad ahjukommud marru . aga lehvitagu nad siin seda " umbkoldepunalippu" palju tahavad ja meelitagu ilusate plakatitega...asjad lähevad ikka oma soodu edasi.
Tänasel päeval ei ole ka saksa koldekivi enam üksinda Leevi uhkus ja au... Raivo ja Riina ka kasutavad seda ja ükspäev osteti kolm alust korraga...

Eks kõik me liigume Eestimaa linnades ja külades. Mina näiteks ei ole V-kolde levikut väga täheldanud.
Kas sulle endale ei tundu, et see sinu Raivo ülistamine läheb juba väheke naljakaks?

Erinevate kollete ehitamine on muidugi eraldi rõõm...aga tuleb pärast neid ka kasutada ...see on eraldi tähtis teema. Mina lähenen asjale rohkem kasutamise mugavuse ja parema kasuteguri seisukohast. Kasutanud olen ise väga erinevaid koldied, nii raud kui kiviahjudel. Kõige kehvem on lai ja madal kolle...parem juba kitsam umbkolle...aga olin meeldivalt hämmastunud kui proovisin V põhjaga kaminahjus tuld teha. See on nagu öö ja päev... vaadates veel seda mis( puhast) suitsu tuleb korstnast. Muidugi põlemist parandab tunduvalt ka kuuma õhu tõusmine kolde seinte ribidest, mis pole ka üldsegi vähetähtsad vidinad.

No Robi, ma ei kysinud ju kas ahjud olid rauast vöi kivist. Ei kysinud ju sinu
koldeehitus röömudest. Ei kysinud ka kolde laiusest ega körgusest. Ei kysinud korstnast
väljuva suitsu värvi. Ma ei kysinud milliseid koldeid oled kasutanud, ma kysisin kolde
tyypidest, mida oled ehitanud! Ja ega vastamine polegi kohustuslik, ma lihtsalt huvi
pärast.

Robi, on Sul ka kusagil paberil sellise kolde mõõtmistulemusi näidata? Aegajalt meile tundub igasugu kummalisi asju, kuid niikaua, kui ei ole mõõtmistulemusi ei maksa Sinu tunded midagi. Tule Tartusse, ehita üks selline kolle, paneme andurid külge ja kui tulemused käes, siis on näha kui ökonoomne ja hea selline kolle on. Kui meie Teabekeskuse klassis ei sobi ehitada, siis võin organiseerida Maaülikooli katlalaborisse koha, ehita sinna, ülikooli teadurid teostavad mõõtmised ja siis on tulemused mustvalgel, või suisa värviliselt näha. Kui selline kolle oleks maailma parim, siis ei näeks kümned maailma laborid vaeva uute ja ökonoomsemate kollete katsetamisega. Mina olen lasknud Maaülikooli meestel oma umbkoldeid mõõta ja kasutegur on olnud isegi üle 80%, suitsugaasides co sisaldus normis. Kahjuks ei ole siiani julgenud ükski vastuvoolu ahju tegija oma ahju mõõta lasta. Seni, kui jutt on selle tüübi kiitmisest ja ülistamisest ei jõua häid omadusi ära kuulata, nagu teed ettepaneku, et läheme paneme andurid külge ja vaatame siis mis need näitavad muutub jutt kardinaalselt. Leitakse miljon põhjust sellest keeldumiseks, lõppuks tunnistatakse, et kõige rohkem kardetakse seda, et tulemused ei vasta lubadustele ja mis näoga siis kliendile otsa vaatad. Ehk leidub kusagil mõni julge, kes tahaks lasta oma ahju mõõdistada? Olen ka varem siin kirjutanud, et minu küsitluse põhjal, mis ma olen juba aastaid majas majja ja korterist korterisse käies teinud tarbivad need uued kiviahjud 2-3 korda rohkem kütet, kui vanad ja väsinud pott, või plekkahjud. Kahjuks jääb see väide samale tasemele, mis Robi kõige ökonoomsema kolde jutt, aga tähelepanek siiski. Selline kolle võib hea ja kõik olla, aga minule isiklikult ei meeldi, kui ilusast suurest klaasuksest vahivad mulle lõigatud šamotid vastu ja seestpoolt paistab kitsas kõrge kolle. Laske need kivid sirgelt ette välja ja kasutage kitsamat ust, oleks visuaalselt palju ilusam. Mõni julge võiks panna sellest koldest ja uksest ka pildi, kus seda juba talv otsa kasutatud, siis oleks näha tema paljukiidetud omadused.

Koit.

Koit kirjutas: Olen ka varem siin kirjutanud, et minu küsitluse põhjal, mis ma olen juba aastaid majas majja ja korterist korterisse käies teinud tarbivad need uued kiviahjud 2-3 korda rohkem kütet, kui vanad ja väsinud pott, või plekkahjud.

2-3 korda rohkem Nii et kui vana pottahjuga pidi ööpäevas kütma 20 kg. puid siis uue kiviahjuga 60 kg.
No mitte kohe ei usu! Kas väidad et kõik need kes on omale tellinud/ise ladunud selle sinupoolt vihatud kiviahju on nii häbistatud oma valikust et nohisevad vaikselt nurgas selle asemel et siin kõlava ja selge häälega oma arvamust sellest rahakulutajast kuulutada!
Ei maksa ikka inimesi nii äpudeks ka pidada.

Koit kirjutas:Seni, kui jutt on selle tüübi kiitmisest ja ülistamisest ei jõua häid omadusi ära kuulata, nagu teed ettepaneku, et läheme paneme andurid külge ja vaatame siis mis need näitavad muutub jutt kardinaalselt.

Kellele konkreetselt oled pakkunud ja sellise reaktsooni saanud?

Selles nagu polegi midagi kahelda, et lisaõhuga umbkoldes ei tekiks piisavat temperatuuri suitsugaaside puhtaks põlemiseks. Siiski ma pidasin silmas seda, et väga tülikas on pidev tukkide kohendamine roobiga...
Kolde V põhi ei kohutsa kedagi laiemat või kitsamat ust kasutamast ja neid asju ei saa omavahel seostada. Ka see tundub koomiline väide, et laskuvate lõõridega ahjus läheb 2...3 korda rohkem puid, nagu oleneks see lõõridest...
Mina lähtun sellest, mis on hea ja kasulik lihtinimesele...ja ei tegele mingite kollete...või muude ahjutoodete reklaamiga, seega ei pea ka midagi tõestama paberil. Räägin seda, mis omale õige tundub. Kaminahjusid kindlasti juba mõõdetud palju ja ka siin foorumis vastavad teemad.

Koit kirjutas: Mina olen lasknud Maaülikooli meestel oma umbkoldeid mõõta ja kasutegur on olnud isegi üle 80%, suitsugaasides co sisaldus normis..

Kas neid andmeid saab ka kuskil avalikus kohas näha? Või mõnda sinu selliste omadustega ahju?
Kas sa "kaminahjult" oled ligipääsu nende mõõteriistadega mõnele ta ahjule küsinud? Ühe tegi ta ju täitsa avaliku ligipääsuga kohas ja ka mõõtmised pandi seal toime. Kas oled nende tulemustega kursis? Ilmselt annaks organiseerida ka sinu ligipääsu sellele ahjule.

Ei kaalu tegelikult ju keegi puid ahju pannes, mitu kg sinna paned. Võrdlus on talvepuude koguses, kui endises ahjus kulus 5-8 rm. Siis uutes 10-15 rm. Ei ole ma uurinud, kas nad kütsid tihedamalt, või pandi korraga rohkem alla, jään vastusse võlgu.
Ei hakka Sulle nimeliselt välja tooma, kellele on pakutud, aga need pakkumised jäävad siia lõuna osariikidesse. Sellise üleskutse panin siia esmakordselt ja loodan väga, et Sina rokikas oled esimene, kes väljakutse vastu võtab.

Koit.

rokikas kirjutas:Ühe tegi ta ju täitsa avaliku ligipääsuga kohas ja ka mõõtmised pandi seal toime. Kas oled nende tulemustega kursis? Ilmselt annaks organiseerida ka sinu ligipääsu sellele ahjule.

Kui viitad EKUK "ahjulaborile", siis ole mees ja organiseeri need tulemused kättesaadavaks kõigile foorumilugejatele, muidu jääb su jutule praalimise maik man .

Selle labori askelduste (uuringud, tegevuskavad, tulemused) kohta pole veebis mtte mingisuguseid andmeid leida.

Jah rokikas, olen küll, aga ei ole minu asi neid siin avaldada, kui märtsi lõpus testperiood läbi saab, küll siis avaldatakse tulemused ja ka see, mida seal mõõdeti, seniks kaks kuud kannatust.

Koit.