Kuidas algajad seina ehitasid (müraisolatsioon)
Postitatud: 22 Jaan 2013, 12:45
Seoses naabrilapse pideva ja kontrollimatu karjumisega (puudega laps) tekkis vajadus muuta ühetoalise korteri 2 seina helikindlamaks. Majaks on kolmekordne 70-ndate lõpu poole ehitatud tüüpiline paneelidest korrusmaja, viimane korrus. Seinad asetsevad nurkapidi koos L-kujuliselt, pikem sein on 5,6m ja lühem 3m pikk, seinte pindala kokku on 21,5m2, kõrgus on tavaline 2,5m.
Käesolev jutt sai kirja pandud eelkõige seepärast, et siin foorumis müra teemal väga palju just kirjutatud ei ole, ka võib mõni sarnase murega inimene, kel puudub samuti eelnev ehituskogemus, saada nii vähe rohkem aimu sellest, mida lihtsama mürasummutusseina ehitus endast tegelikult kujutab.
Eelnevalt sai uuritud erinevaid foorumeid ja kogutud mitu nädalat infot ning rahanumbrit silmas pidades sai lõpuks valitud suht tüüpiline konstruktsioon ehk metallkarkass 66mm koos sama mõõtu kivivillaga ning peale 1 kiht kipsplaati. Metallkarkass sai seinast eemale paigaldatud ca 15mm võrra õhuvahe tekitamiseks, see pidi tagama veidi parema helisummutuse. Villa on poes saada päris mitut mõõtu (paksus 42-150mm), villa paksusest sõltub karkassi valik ehk kas metallkarkass (42mm ja 66mm) või puitkarkass (50mm, 100mm ja 150mm). Valituks osutus 66mm vill ehk mitte kõige õhem, samas päris 100mm villa ka ei tahtnud paigaldada, kuna seina paksus oleks siis juba üle 100mm ehk 130mm kokku tulnud ning maksumus ka parasjagu suurem.
Esimeseks tööks oli karkassiliistude paigaldus, alustatud sai pikema seina otsast laeliistu paigaldusega ning sobiva õhuvahe jätmiseks laeliistu ja seina vahele sobis ideaalselt tikutops (paksus 15mm). Kuna kõik seinad, lagi ja põrand olid parajalt kõverad (erinevused ca 10-15mm), siis pidi tikutopsile leidma sobiva asukoha, et õhuvahe jääks enam-vähem normaalse suurusega terve laeliistu ulatuses. Liistu asukoht paigas, siis oli omajagu tegemist lööknaelte (kruvi+plasttüübel komplektis) aukude puurimisega lakke, kuna betoonipuur ei olnud päris õiget mõõtu ning ka mitte kõige teravam. Nagu ka selgus, siis oli laepaneeliks õõnespaneel ehk selles on torukujulised tühimikud terve paneeli pikkuses, mis tähendas, et pea kõik lakke puuritud augud olid tagant tühjad. Selle tulemusena läksid tühjades aukudes lööknaelte plasttüüblid kõik puruks ning pidi puidust ise tüüblid lõikama ja laeliistud tavaliste kipsikruvidega kinnitama. Põrandaliist läks väga lihtsalt samade kipsikruvidega parketi külge, eraldi auke ette polnud vaja puurida.
Järgmine suurem töö oli eraldi kruvide kinnitus karkassi vertikaalliistude tagumiste äärte külge nööri jaoks, mis pidi hakkama villaplaate tagantpoolt toetama, et vill vastu seina ei vajuks ja õhuvahe säiliks. Iga liistu külge läks 9 kruvi (osade esimeste liistude külge ka 10) silma järgi enam-vähem võrdsete vahedega. Liistu külge kinnitatud kruvidel sai pärast ketaslõikuriga teravikud 5-6mm ulatuses maha lõigatud (mõte oli, et villa on nii hiljem ehk tiba lihtsam liistude sisse paigaldada ja ei tee ka käsi nii kergelt katki), see töö polnud otseselt väga vajalik, aga sai korralikkuse ja käeharjutamise mõttes tehtud.
Vertikaalliistude paigaldus võttis parasjagu aega, õigemini nende asukoha täpne mõõtmine. Nagu hiljem selgus, sai siin tehtud ka 1 suurem viga, nimelt oleks pidanud enne liistude paigaldust kipsplaadi laiuse ära mõõtma, mis kirjade järgi pidi olema 1200mm, aga tegelikult oli 3mm väiksem. Kui liistu asukoht oli lakke ja põrandale märgitud, siis selle paigaldus käis suhteliselt lihtsalt - kummaski liistu otsas 1 kruvi (1 lae- ja 1 põrandaliistu külge), mille kinnitamiseks sai väikese metallipuuriga augud ette puuritud ning käsidrelliga kruvid kinni lastud.
Järgmised 2 tööd olid suhteliselt lihtsad ehk nööri paigaldus vertikaalliistude tagaküljele ning makroflexi patjade laskmine liistude ja seina vahele, et liistud jääksid kindlamini kandma. Makroflexi sai lastud ka el. pistikupesadesse heli summutamiseks, eelnevalt sai el. juhtmeid pikendatud klemmliistu abil. Enne elektritööde alustamist sai kaitsmed välja lülitatud ning testriga igaks juhuks juhtmed seinas üle kontrollitud, et need voolu all ei oleks. Kokku oli seinas 2 el. pistikupesa, mis jäid mõlemad vertikaalliistudega täpselt kohakuti, niiet pesadele tuli kipsseina sisse uued asukohad leida. Makroflexil sai lastud natuke taheneda ning seejärel läks vill seina, mis oli kindlasti kõige lihtsam ja mõnusam töö. Igasse vahesse läks 2 tervet tükki villa (tüki mõõtmed 600x1200mm) ning üles äärde 10-11cm tükk lisaks, mis sai suure terava noaga valmis lõigatud.
Jätkub ...
Käesolev jutt sai kirja pandud eelkõige seepärast, et siin foorumis müra teemal väga palju just kirjutatud ei ole, ka võib mõni sarnase murega inimene, kel puudub samuti eelnev ehituskogemus, saada nii vähe rohkem aimu sellest, mida lihtsama mürasummutusseina ehitus endast tegelikult kujutab.
Eelnevalt sai uuritud erinevaid foorumeid ja kogutud mitu nädalat infot ning rahanumbrit silmas pidades sai lõpuks valitud suht tüüpiline konstruktsioon ehk metallkarkass 66mm koos sama mõõtu kivivillaga ning peale 1 kiht kipsplaati. Metallkarkass sai seinast eemale paigaldatud ca 15mm võrra õhuvahe tekitamiseks, see pidi tagama veidi parema helisummutuse. Villa on poes saada päris mitut mõõtu (paksus 42-150mm), villa paksusest sõltub karkassi valik ehk kas metallkarkass (42mm ja 66mm) või puitkarkass (50mm, 100mm ja 150mm). Valituks osutus 66mm vill ehk mitte kõige õhem, samas päris 100mm villa ka ei tahtnud paigaldada, kuna seina paksus oleks siis juba üle 100mm ehk 130mm kokku tulnud ning maksumus ka parasjagu suurem.
Esimeseks tööks oli karkassiliistude paigaldus, alustatud sai pikema seina otsast laeliistu paigaldusega ning sobiva õhuvahe jätmiseks laeliistu ja seina vahele sobis ideaalselt tikutops (paksus 15mm). Kuna kõik seinad, lagi ja põrand olid parajalt kõverad (erinevused ca 10-15mm), siis pidi tikutopsile leidma sobiva asukoha, et õhuvahe jääks enam-vähem normaalse suurusega terve laeliistu ulatuses. Liistu asukoht paigas, siis oli omajagu tegemist lööknaelte (kruvi+plasttüübel komplektis) aukude puurimisega lakke, kuna betoonipuur ei olnud päris õiget mõõtu ning ka mitte kõige teravam. Nagu ka selgus, siis oli laepaneeliks õõnespaneel ehk selles on torukujulised tühimikud terve paneeli pikkuses, mis tähendas, et pea kõik lakke puuritud augud olid tagant tühjad. Selle tulemusena läksid tühjades aukudes lööknaelte plasttüüblid kõik puruks ning pidi puidust ise tüüblid lõikama ja laeliistud tavaliste kipsikruvidega kinnitama. Põrandaliist läks väga lihtsalt samade kipsikruvidega parketi külge, eraldi auke ette polnud vaja puurida.
Järgmine suurem töö oli eraldi kruvide kinnitus karkassi vertikaalliistude tagumiste äärte külge nööri jaoks, mis pidi hakkama villaplaate tagantpoolt toetama, et vill vastu seina ei vajuks ja õhuvahe säiliks. Iga liistu külge läks 9 kruvi (osade esimeste liistude külge ka 10) silma järgi enam-vähem võrdsete vahedega. Liistu külge kinnitatud kruvidel sai pärast ketaslõikuriga teravikud 5-6mm ulatuses maha lõigatud (mõte oli, et villa on nii hiljem ehk tiba lihtsam liistude sisse paigaldada ja ei tee ka käsi nii kergelt katki), see töö polnud otseselt väga vajalik, aga sai korralikkuse ja käeharjutamise mõttes tehtud.
Vertikaalliistude paigaldus võttis parasjagu aega, õigemini nende asukoha täpne mõõtmine. Nagu hiljem selgus, sai siin tehtud ka 1 suurem viga, nimelt oleks pidanud enne liistude paigaldust kipsplaadi laiuse ära mõõtma, mis kirjade järgi pidi olema 1200mm, aga tegelikult oli 3mm väiksem. Kui liistu asukoht oli lakke ja põrandale märgitud, siis selle paigaldus käis suhteliselt lihtsalt - kummaski liistu otsas 1 kruvi (1 lae- ja 1 põrandaliistu külge), mille kinnitamiseks sai väikese metallipuuriga augud ette puuritud ning käsidrelliga kruvid kinni lastud.
Järgmised 2 tööd olid suhteliselt lihtsad ehk nööri paigaldus vertikaalliistude tagaküljele ning makroflexi patjade laskmine liistude ja seina vahele, et liistud jääksid kindlamini kandma. Makroflexi sai lastud ka el. pistikupesadesse heli summutamiseks, eelnevalt sai el. juhtmeid pikendatud klemmliistu abil. Enne elektritööde alustamist sai kaitsmed välja lülitatud ning testriga igaks juhuks juhtmed seinas üle kontrollitud, et need voolu all ei oleks. Kokku oli seinas 2 el. pistikupesa, mis jäid mõlemad vertikaalliistudega täpselt kohakuti, niiet pesadele tuli kipsseina sisse uued asukohad leida. Makroflexil sai lastud natuke taheneda ning seejärel läks vill seina, mis oli kindlasti kõige lihtsam ja mõnusam töö. Igasse vahesse läks 2 tervet tükki villa (tüki mõõtmed 600x1200mm) ning üles äärde 10-11cm tükk lisaks, mis sai suure terava noaga valmis lõigatud.
Jätkub ...