Ehitusfoorum

Tere.

Tegu siis täis keldriga majaga kus kevadeti ja suurte sadudega(see sügis kui sadas mingi 2? nädalat) oli pinna vesi nii kõrge et vesi keldris. Märg aeg saab mööda, siis kaob ka vesi keldrist. Vundament ise paekivist, keldrilagi betoonist, pool keldri seinast on maa all. keldri põrandad betoonist
Kas sellist vundamenti saab üldse soojustada? Maja tellis osale tuleb krohvivill.
Eluruume keldri ei tule, sinna jääb ainult soojavee boiler ja tema torustik. võimalik et moosi kah hoiaks seal.
Vundamendi soojustuse küsimus tekkis kuna põrand 1 korrusel on päris külm, toas 1,5m kõrgusel on näiteks 24c siis põrandal 15c. Eriti on külma tunda seinte ääres
Majas ahjuküte ja õhksoojus pump.

Pilt väljast

Kui soojustad keldri lae siis saad ka toa põranda tiba soojemaks. Keldri aga külmemaks! Vahelae betoon võib ulatuda kuni pea õue ning selle külmasilla tõttu ka toas seina ääred külmemad kui keskel.
Külmasilla mõju vähendaks, ja tõstaks ehk tiba ka keldri temperatuuri, väljast soojustamine. Maa alla EPS või veel parem finnfoam aga soklile vill + tuuletõke (klaas või kivivilla põhine)+ tuulutusvahe + viimistlusplaat.

Eelmise omaniku poolt on maa aluse osale pandud kunagi EPS plaadid, kuna vesi külmus all käreda pakasega ära ja seinad maaaluses osas olid härmas. Peale EPS'i panekut pole vesi ära külmund. Vähemalt nii eelmine omanik rääkis. Ise olen maja peremees olnud alla poole aasta.

rokikas kirjutas:Külmasilla mõju vähendaks, ja tõstaks ehk tiba ka keldri temperatuuri, väljast soojustamine. Maa alla EPS või veel parem finnfoam aga soklile vill + tuuletõke (klaas või kivivilla põhine)+ tuulutusvahe + viimistlusplaat.

Küsiks vahele, et miks soklile vill? Miks ei võiks kogu see kompott EPS'i all olla?

Kuna vundamendist tõusev niiskus peab kuskilt välja pääsema ja villa aurujuhtivus omadused tunduvalt paremad kui EPSil. Samal põhjusel ka tuulutusvahe seal enne viimistlusplaati vägagi soovitatav.

Aga ongi nii. Vahtpolüstüreeni auruerijuhtivus on 1,2…7 δp 10*(-12) kg/(m*s*Pa) ja mineraalvillal 85…125

Kurat ma siis enda majale EPS'i panin!!!!

Kas peaksin selle vana pakun ca 6 aasta taguse maasisse eps'i välja vahetama, praegu on lumi peal aga see lõppeb mulla piiril.
Või kaevan lahti panen uue Epsi ja siis metall? karkassiga ja villaga sokli osa. Kuna pae pind on ebatasane siis seina ja Eps'i vahe tuleks täita millega?

Kahtlen kas on mõtet seda EPSi seal maa sees vahetama hakata. Pigem soklile vill + met./immutatud puidust karkass + ....
Kas keldri lae soojustamist ei kaalu?

Ühes kõige külmemas toas panin keldrilakke 5cm eps aga erilist efekti ei olnud, ju külmasild nullib seda

tere

kõik põhimõtteliselt sama nagu teemaalgatajal. ainult, et majal 1 sein kivist ja ülejäänud puidust ja soojustatud 300 mm villaga. vahelaed enamuses ka betoon. sokli osa soojustatud siis eps 120-ga ühe plaadi laiuses ehk siis maapeal 50-60 cm ja maa all samapalju.
keldris katlamaja ja katlaruumis pluss 10 koguaeg ja ka tesistes ruumides enam-vähem sama. tehtud sai see 2 aastat tagasi ja ühtegi probleemi pole täheldanud.
aga ma ei näe ju eps-i taha, mis sokliga toimub ja samuti ka puitfassaadi taha.
kas asi võib hull olla ja peaksin muret tundma.

Eks kõige haavatam osa ole siin puitseina sokli pealne piirkond. Liigniiskus on seda osa vanematel hoonetel ka enamasti kahjustanud. Mõnel vähem, mõnel rohkem. Ei ole aidanud siin ka hea niiskuse läbivusega pinnased maja all.
Nüüd on tekkinud veel uus maania: soklipinna väline sulgemine vahtplastiga vanamatel hoonetel. Seda tehakse päris massiliselt, nii eraviisiliselt, kui ka ametlikel objektidel ja järelvalve silmade all
Siin mõned pildid riigi raha paigutamisest sellisesse soojustusse.....

taastaja

Paluks ka mõni kommenteeriv sõna juurde.
Pildilt ei saa hästi aru. Kas paigaldus või mingi aeg tegutsenud konstruktsiooni avamine?

äsja lahti võetud sokkel. kivist ja puha. maapinnas ca 1 meeter. allpool maapinda 2 meetrit. mingit hüdrot pole. vot sellise keldriga asi. aastal 2004 paigaldati sokliosale eps100. kelder soe kuna seal sansõlmed, katlamaja jne. keskmine temp15`. tegemist palkmajaga. MITTE MINGEID kahjustusi. KOMMENTEERIGE

Tere. Eks püüaks kommenteerida. Inseneril ja "inseneril" on palju erinevusi. Üks neist on see, et insener kaalub läbi kõik kättesaadvad andmed, kalkuleerib situatsiooni halvimale võimalikule tasemele ning annab püsiva lahenduse ka äärmuslike tingimuste (Eesti insener siis Eesti olude kohta) kohta. Insener peab arvestama kümnete ja kümnete tegurite koosmõjuga, millede ulatus ja määr on ligikaudsed suurused, mistõttu täppisteadust teha on riskantne. Seetõttu antakse sisse ka Tambovi konstant. Seega insener tegelikult dimensioneerib oma lahendused üle, aga lahendused peavad veatult töötama ka äärmuslikes tingimustes ja alati ja kõikidel (kes usaldavad inseneri). Targemad insenerid kalkuleerivad sisse ka "loomulikud" ehitusvead. "Insenerid" tegelevad foorumite lugemisega ja nende alusel lahendusi projekteerima - see ongi "ehitustava", mis on seadusandluse tasemel kahjuks kõigiti lubatud tegevus. Ainult kõik "inseneride" lahendused ei tööta, sest "insenerid" ei oska hinnata kõike riske (nad ei teagi neid) ja kõikides tingimustes. Insenerid siis käivad "inseneride" lahendeid ümber tegemas, vastupidiseid olukordi ei ole kohanud. Kui antud vundament töötab veatult , siis on lihtsalt vedanud ehk kulli kirja viskamisel sai valitud õige mündi pool - see ei ole insenerlik teadmine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Paluks ka mõni kommenteeriv sõna juurde.
Pildilt ei saa hästi aru. Kas paigaldus või mingi aeg tegutsenud konstruktsiooni avamine?

Renoveerimine pooleli... ma vist ise tõmbasin selle plaadi korraks eest ära. Peno paigaldati sokli äärsele mullale ja krohv selga. Isegi sokli ääres vedelevaid kive ei tõstetud eest ära. Väljanägemine jäi nägusam, ikkagi riigihange

taastaja