Mure elektrikuluga
Postitatud: 16 Jaan 2013, 18:51
Juba tegelikult mitmendat aastat on mure elektrikuluga, seda just talvel. Kuna arved siiamaani on veel sellised ütleme talutavad, ning konkreetselt
mingit võrdlusmomenti pole nagu võtta mis ütleks et jah, tõesti midagi on aia taga, siis pole ka ette võtnud miskit.
Detsembri elektriarve aga pani natukene piltlikult öeldes "jalaga makku".
Tegu on muidu eramuga, kus elab kokku 3 peret. 2 peret elavad koos põhimõtteliselt ühes maja pooles, teises maja pooles elab üks inimene.
Suuremas maja pooles on ruute kuskil 300 kandis, kodumasinatest selline tavaline komplekt - 2 telekat, 2 arvutit, 2 pesumasinat, köögimasinad (pliit, mikrolaine ahi jne).
Maja köetakse peamiselt maaküttega, millel on minu arusaamist mööda ka mingil kujul elektri pealt küte olemas kui maaküte nö. ära ei vea. Vett soojendatakse
suure boileriga (ma ei oskagi mahtu öelda kuna ei ole siin ühtegi asja ise ehitanud ega ostnud, mingi selline suurem ikka, pooleteise meetrine maast).
Teises maja osas on 1 korter, kuskil 40 ruutu, köetakse õhksoojuspumbaga.
Elektrikulud oli siis see Detsember 6000 kWh, summas 540 eurot.
Elektripaketiks on Elektrienergia ajatariifide ja ampritasuga (EN3)
Võrgupaketiks on Võrguteenus ajatariifide ja püsitasudega kuni 63A (V4)
Laias laastus moodusas sellest arvest 190 elekter, 350 võrgutasud.
Tariifide osas jagunes tarbimine - 2700 päeval, 3300 öösel.
Võrdluseks et Novembri tarbimine oli 4600 kWh ja augustis oli tarbimine 1400 kWh.
Seega ise kahtlustan et tegu on siiski küttega - tarbimine suur talvel ja just öösiti.
Ise küll spetsialist ei ole aga olen nagu aru saanud, et maaküte siiski ei tohiks nii palju elektrit tarbida, isegi kui ta ei suuda vajalikus mahus ära kütta maja.
Kui just äkki ei ole automaatikas midagi nihu. Oskab keegi ehk anda nõu ja võibolla ka soovitada et kelle või mis firma poole võiks pöörduda, et see kütte asi üle kontrollida.
Või kas peaks üldse enne üritama selgemaks teha, et kust see kulu täpselt tuleb - kas ÕS pump võib ka nii meeletuid numbreid teha?
mingit võrdlusmomenti pole nagu võtta mis ütleks et jah, tõesti midagi on aia taga, siis pole ka ette võtnud miskit.
Detsembri elektriarve aga pani natukene piltlikult öeldes "jalaga makku".
Tegu on muidu eramuga, kus elab kokku 3 peret. 2 peret elavad koos põhimõtteliselt ühes maja pooles, teises maja pooles elab üks inimene.
Suuremas maja pooles on ruute kuskil 300 kandis, kodumasinatest selline tavaline komplekt - 2 telekat, 2 arvutit, 2 pesumasinat, köögimasinad (pliit, mikrolaine ahi jne).
Maja köetakse peamiselt maaküttega, millel on minu arusaamist mööda ka mingil kujul elektri pealt küte olemas kui maaküte nö. ära ei vea. Vett soojendatakse
suure boileriga (ma ei oskagi mahtu öelda kuna ei ole siin ühtegi asja ise ehitanud ega ostnud, mingi selline suurem ikka, pooleteise meetrine maast).
Teises maja osas on 1 korter, kuskil 40 ruutu, köetakse õhksoojuspumbaga.
Elektrikulud oli siis see Detsember 6000 kWh, summas 540 eurot.
Elektripaketiks on Elektrienergia ajatariifide ja ampritasuga (EN3)
Võrgupaketiks on Võrguteenus ajatariifide ja püsitasudega kuni 63A (V4)
Laias laastus moodusas sellest arvest 190 elekter, 350 võrgutasud.
Tariifide osas jagunes tarbimine - 2700 päeval, 3300 öösel.
Võrdluseks et Novembri tarbimine oli 4600 kWh ja augustis oli tarbimine 1400 kWh.
Seega ise kahtlustan et tegu on siiski küttega - tarbimine suur talvel ja just öösiti.
Ise küll spetsialist ei ole aga olen nagu aru saanud, et maaküte siiski ei tohiks nii palju elektrit tarbida, isegi kui ta ei suuda vajalikus mahus ära kütta maja.
Kui just äkki ei ole automaatikas midagi nihu. Oskab keegi ehk anda nõu ja võibolla ka soovitada et kelle või mis firma poole võiks pöörduda, et see kütte asi üle kontrollida.
Või kas peaks üldse enne üritama selgemaks teha, et kust see kulu täpselt tuleb - kas ÕS pump võib ka nii meeletuid numbreid teha?