Ehitusfoorum

Tere!
vanainimene siin oma küsimisega: Mis jõud lõhub niimoodi šamotti :

Lisaks veel niipalju et kivi on neelu(peegli ) ülemine kivi .Soome tüüpi laskuvate lõõridega ahi. Ahju on kasutatud umbes 4 aastat.
Piltidelt on ka näha et tuli on käinud kaldepoolsesse külge.Pragu aga avaneb vastaskülge.
On äkki keegi füüsik kes asja mulle und teistele foorumikülastajatele ära seletab ilma et see endaga kaasa tooks liigset kisa ja lärmi.
Rahulikku emotsioonivaba diskusiooni paluks

ikka lugupidamisega

Kui juhuslikult samott laotud vetoniidi kumuskindla seguga siis rebib ilusti samotti pooleks,neil erinev paisumine,olen seda omalkäel tunda saanud.Seepärast kasutan nyyd samoti ladumiseks samottimõrti

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

Jah , Andrus !
Seda segu kasutan ma siis kui kergšamotti kasutan.
Aga praegust on jutt ju vene šamotist. Ja segu on täiestis tavaline tulekindel šamottmörtel.No 28 või 32.Ups,Eksisin ennist ,kui kirjutasin siinsamas et savimörtel.
Juhin veelkord tähelepanu sellele et kivi ei ole pooleks läinud. Kui selline kivi oleks koldes keset neelu siis meie seda pragu ei näeks.
Ise olen mõelnud ,et kivi on niipalju kuuma saanud,et on hakanud kuju muutma (klaasistuma ehk mõõtmetelt kokku tõmbuma ).
On ju nii ,et mida rohkem tellis põletamisel kuuma saab ,seda väiksemaks tema gabariidid lõpuks muutuvad (toortellis oma mõõtmetelt ju pea 2 cm pikem kui hiljem pärast põletust.

Vot, ja kuna tulepoolne külg on nõnda valusalt kuuma saanud siis kas on sama loogika põhjal võimalik siit järeldada sama protsessi.
Tulepoolne külg on hakanud kokku tõmbuma ja kivi mittetulepoolsest küljest irvitama kiskunud.
See irvitus koldest ei ole näha.Küll aga peaks olema koldest näha püstvuukides olevad praod(kas või imepeeenikesed - sest kivi on ju tulepoolsest küljest hakanud kahanema.
kui selline kolle nüüd lahti võtta siis peaksid kõik need kivid lahtivõtmisel pooleks minema.Ja seda nelja talvega( a 8 kuud )

See oli üks minu nägemus asjale( kontrollida saaks seda nii ,et peaks ühe sellise püstiste vuugipragudega kolde lahti võtma.

Teine võimalus on lihtsam : Et oli praakkivi..........aga kas siis leivaahjuga ahju nii vastutusrikkasse kohta pannakse selline kivi - kahtlen.....

Lugupidamine

ahjumees kirjutas:...neil erinev paisumine...

...ja paari millimeetrine segu kiht käristab paksu samoti puruks?
Pigem on tule käes oleval kivil suurem soojuspaisumine, kui tagumistel (peidetud) kividel ja Vetonit segu on nii heade liimomadustega, et ei anna järgi. Tavalise samottsaviseguga on kivid üksteise küljest lahti ja saavad liikuda erinevalt.
Kuigi meil on prao põhjustele erinevad vaatenurgad, on lõppjäreldus analoogne. Mõlemad süüdistame Vetonit segu.
Alternatiivsegul võivad olla jälle muud halvad tagajärjed
Lisan: Peetripoja postitusest hakkabki välja kooruma hoopis muu põhjus.

Neel on liiga kitsaks aetud, seetõttu ka kivi liigset pauku saanud.

Lihtsalt üks uitmõte: kas võib olla võimalik, et kasutatud on erineva kvaliteediga šamotte koos?

kerge šamott - tihedusega 1850...1900kg/m3 ja soojusjuhtivusega 0,65 W/(mK)
raske šamott - tihedusega kuni 2900 kg/m3, soojusjutivusega kuni 1,2 W/(mK)

ÖNORM EN 15544 ütleb: erineva kvaliteediga šamotte ei tohi kasutada koos.

Eeldan, et väga erinevat tüüpi šamottkivil on ka erinev soojuspaisumine. Kui need tõhusa liimiga koldeks liimida, siis pole ime, et tugevamad ja suuremat soojuspaisumist omavad kivid paisudes nõrgemad lõhki käristavad.

Seda šamotti on paigaldatud vasaraga. Vanal heal ajal, kui iga mees võis omale ise ahju ehitada, käis kogenud potsepp aeg-ajalt mu ahjuehitust vaatamas. Šamotist kolde ladumisel lubas vaid kummihaamrit kasutada. Et metallhaamri kõksud jätvat šamott mällu. Pildil olev tuletabki võib-olla omal ajal saadud obadust meelde.
Kõrgemal temperatuuril hakkab vähemalt tavatellis uuesti paisuma. Nii juhtus mõnikord, kui tellisevirn põletusahjus otse masuudipihustite alla jäi. Kerkisid ebamääraseks nagu vormileib.

tuhatjatuline kirjutas:... Šamotist kolde ladumisel lubas vaid kummihaamrit kasutada. Et metallhaamri kõksud jätvat šamott mällu. Pildil olev tuletabki võib-olla omal ajal saadud obadust meelde...

See on nüüd küll vastupidine jutt mõnele foorumis postitatule. Teadja ütles, et kive tuleb just paika panna metallhaamriga ja kõksud ütlevad kivi kohta palju. Ta aga unustas mainimata, et kivi ütleb ka midagi. Keegi aga pakkus, et lõikeketas teeb kivisse mikropragusid ... no mida veel.
Vasara osas toetan mina igastahes Tuhatjatulist.

motamees kirjutas:

tuhatjatuline kirjutas:... Šamotist kolde ladumisel lubas vaid kummihaamrit kasutada. Et metallhaamri kõksud jätvat šamott mällu. Pildil olev tuletabki võib-olla omal ajal saadud obadust meelde...

See on nüüd küll vastupidine jutt mõnele foorumis postitatule. Teadja ütles, et kive tuleb just paika panna metallhaamriga ja kõksud ütlevad kivi kohta palju. Ta aga unustas mainimata, et kivi ütleb ka midagi. Keegi aga pakkus, et lõikeketas teeb kivisse mikropragusid ... no mida veel.
Vasara osas toetan mina igastahes Tuhatjatulist.

Kule motamees, näitta see koht, kus ma räägin samotist. Jutt ikka oli punasest kivist, see on savist ju
pöletatud. Ära vääna juttu!

Peetripoeg kirjutas:Piltidelt on ka näha et tuli on käinud kaldepoolsesse külge.Pragu aga avaneb vastaskülge.
On äkki keegi füüsik kes asja mulle und teistele foorumikülastajatele ära seletab ilma et see endaga kaasa tooks liigset kisa ja lärmi.

Rahulikku emotsioonivaba diskusiooni paluks

Eeldame, et shamott paisub 100 kraadi kohta umbes 1 mm per meeter.
Seega kivi paisub umbes 0.2 mm 100 kraadi kohta per kivi.
Oletame, et neelus saab kivi kuuma 900 C.
Kuna shamott on üsna kehvasoojusjuhtivusega siis eeldame, et see 900 C ongi meil temperatuurierinevuseks tule käes oleva faasitud serva ja tagumise serva vahel.

9x0.2=1,8 mm ehk teisisõnu on tule käes olev faasitud külg umbes 2 mm pikem kui tagumine külg. Ja nii igal kütmiskorral.

Sealt tulenebki see emotsioonivaba jõud mis tagumisse lühemasse külge prao käristab.

teadja kirjutas:...Kule motamees, näitta see koht, kus ma räägin samotist. Jutt ikka oli punasest kivist, see on savist ju
pöletatud. Ära vääna juttu!

OK. Kui nüüd foorumis kirjutatud juttude põhjal teha kokkuvõte, siis...
Samottkivi jätab löögid meelde ja puruneb hiljem sellepärast.
Punane kivi on loll ja midagi meelde ei jäta.
Savi, aga millest punane kivi tehakse on veel tark. Jätab kõik meelde ja sellepärast peab teda vormi viskama ühe löögiga.
Kui loll või tark on samoti segu ennem põletamist, pole veel selgunud.

Üks poiss ütles kunagi õppealajuhatajale: "Üks meist on loll, aga mina ei ole!"

motamees kirjutas:

teadja kirjutas:...Kule motamees, näitta see koht, kus ma räägin samotist. Jutt ikka oli punasest kivist, see on savist ju
pöletatud. Ära vääna juttu!

OK. Kui nüüd foorumis kirjutatud juttude põhjal teha kokkuvõte, siis...
Samottkivi jätab löögid meelde ja puruneb hiljem sellepärast.
Punane kivi on loll ja midagi meelde ei jäta.
Savi, aga millest punane kivi tehakse on veel tark. Jätab kõik meelde ja sellepärast peab teda vormi viskama ühe löögiga.
Kui loll või tark on samoti segu ennem põletamist, pole veel selgunud.

Üks poiss ütles kunagi õppealajuhatajale: "Üks meist on loll, aga mina ei ole!"

Motamees, su tähelepanek on omajagu terane ja humoorikas, aga pelgan, et räägite Teadjaga erinevatest asjadest. Punast ahjukivi on läbi aegade nö läbi koputatud, et selle kvaliteeti hinnata ja vastavalt sellele leida kivile õige koht müüritises. Müüritisse paigaldatava kivi vasaraga paika kolkimine on hoopis teine teema. Esiteks on see halb, kuna iga tugevam löök tekitab kindlasti mikropragusid, mis hiljem kivi lagunemisele kaasa aitavad. Teiseks pekstakse nõnda vesi segust välja ja kivi võib jääda seguga nõrgalt seotuks. Mind on õpetatud, et kivi peab käega vajutades paika minema, mis ei tähenda, et ma aegaajalt ei patustaks ja nt vasara varrega kergelt kivile ei koputaks. Vene samoti puhul on seda paratamatult ette tulnud, kuna viimase mõõdud kõiguvad päris tublisti. Enamasti on nii, et pärast kerget koputamist tuleb kivi siiski müüritise sellest osast eemaldada ja leida talle uus koht nt teiste sama paksude sekka. Kolde segu jaoks nõutud 2-3mm vuuki on teisiti võimatu saavutada. Saksa samott on loomulikult hoopis ühtlasema kvaliteediga.

motamees kirjutas:

teadja kirjutas:...Kule motamees, näitta see koht, kus ma räägin samotist. Jutt ikka oli punasest kivist, see on savist ju
pöletatud. Ära vääna juttu!

OK. Kui nüüd foorumis kirjutatud juttude põhjal teha kokkuvõte, siis...
Samottkivi jätab löögid meelde ja puruneb hiljem sellepärast.
Punane kivi on loll ja midagi meelde ei jäta.
Savi, aga millest punane kivi tehakse on veel tark. Jätab kõik meelde ja sellepärast peab teda vormi viskama ühe löögiga.
Kui loll või tark on samoti segu ennem põletamist, pole veel selgunud.

Üks poiss ütles kunagi õppealajuhatajale: "Üks meist on loll, aga mina ei ole!"

No minumeelest on siin asi huumorist kaugel. Aga las kövamehed ilguvad, möne aasta pärast tunnevad ise, et rahakotile hakkab möjuma!

Miks plaadi segu pannakse kammiga mitte kelluga ??Seda peaks teadma isegi müürsepp
Miks peaks kive paika peksma ????

Selles koldes ei ole kasutatud erinevaid samotte (HBO+ polnud siis veel Eesti turul ega vist maaletoojate plaanideski mitte ) ja kive paika pole ma kunagi peksnud.Kasutan kummihaamrit ja pigem tullakse vaatama ,et kas töö ikka käib ,miks koksimist ei ole kuulda.
Seletan siis et kus see vanainimene selle jõu võtab et päevläbi kive paika pekstab.........
See on neelukivi ja vaevalt esi ja tagakülje temp erinevuseks saab võtta 900 *C. Kahesajast kraadist saan veel aru.Kütmise alguses võibolla siis..........et esiots saab kuuma ja tagumine (sisemine külg pole järgi jõudnud)......võimalik

Seda peaks teadma isegi müürsepp

Millises kontekstis on kasutatud siin sõna "müürsepp"
Kas pottseppade uus viis enesele reklaami teha?

Peetripoeg kirjutas:Selles koldes ei ole kasutatud erinevaid samotte (HBO+ polnud siis veel Eesti turul ega vist maaletoojate plaanideski mitte ) ja kive paika pole ma kunagi peksnud.Kasutan kummihaamrit ja pigem tullakse vaatama ,et kas töö ikka käib ,miks koksimist ei ole kuulda.
Seletan siis et kus see vanainimene selle jõu võtab et päevläbi kive paika pekstab.........
See on neelukivi ja vaevalt esi ja tagakülje temp erinevuseks saab võtta 900 *C. Kahesajast kraadist saan veel aru.Kütmise alguses võibolla siis..........et esiots saab kuuma ja tagumine (sisemine külg pole järgi jõudnud)......võimalik

Siis ilmselt tegu praak partiiga.
Kasutaja "Stupiduseri" seletus on hea ja loogiline.
Temperatuuride erinevust eri koldekivi pooltel erinevatel ajahetkedel on raske hinnata, aga see kõigub nullist mitme saja kraadini ja pinged kivides tekivad. Kusagilt lükatakse, teisest kohast tõmmatakse. Kivimaterjali survetugevus on suur, aga tõmbetugevus, mitte eriti. Kui erinevate soojuspaisumiste tagajärjel tekivad suured tõmbepinged, ületades kivi tõmbetugevust, tekivadki praod.
Kolde kivi peab olema võimeline temperatuuripaisumistest tulevate pingetega toime tulema. Praakpartii puhul, mille kivide omadused: tihedus, boorsus, temperatuuripaisumine, soojusjuhtivus, tõmbetugevus (mikropragude tõttu)... liiga suures ulatuses erineb, siis pragude tekke tõenäosus on olemas.

Teemas on väga rohkelt huvitavaid tähelepanekuid. Ma olen ise ka sama asja korduvalt uurinud ja mõtisklenud. Ise lähtun sellest, et kolle on nagu terviklik kivist kast ja kui ühed küljed rohkem kuumust saavad, siis ka need osad paisuvad rohkem. Kahjuks ei tule jahedamad osad selega kohe kaasa ja praod kivides teinekord vältimatud. Siiski see väikene pragu ei pruugi mingit erilist ohtu ju endast kujutada( kui tegu pole väga kandva osaga).

Kas oleks kividel rahulikum koldemüüris olla, kui neid mitte otstelt segutada? Nagu vanasti jäeti presssoja avad, aga paneks kivid kuivalt ots-otsaga.
Ja miks mulle ikka järjest rohkem tundub, et Novomoskovski kivi on parema vastupidavusega, kui Burovetsi oma? Jätame välisilme praegu vaatluse alt välja.

Eelpool on mainitud mitmeid loogilisi ja igati usutavaid põhjendusi selle kohta, miks need kivid keskelt pooleks minema kipuvad. Omadest kogemustest ei oska rääkida rohkem kui, et paar korda on tulnud lahti võtta vähem kui kümme aastat vana ahi, mille pea kõik kivid nii koldes kui ka tõusulõõris olid keskelt pooleks. Mõlemal ahjul olid kivid paigaldatud Vetoniti koldeseguga. Segu oli ühe kivi küljes kõvasti kinni ja vastaskivi küljest end lahti rebinud, võttes kaasa õhukese kihi samotipinda. Lahtine kivi oli täpselt sellise kareda ja ebaühtlase pinnaga nagu siis, kui kivi müürihaamriga mõõtu raiutakse. Need olid minu juhtumid ja kuigi olen jätkuvalt seda meelt, et vene samoti paigaldamiseks sobib nende endi segu paremini kui Vetoniti koldesegu, ei arva sugugi, et Vetoniti segu üksi kive keskelt poolitaks. Vene samoti võime taluda temperatuuride erinevusi on lihtsalt kehv. Lisaks on vene samoti kvaliteet äärmiselt kõikuv ja seda üsna olenemata sellest, millisest tehasest kaup tuleb. Motamehe tähelepanek tehaste osas siiski omajagu tõepõhjane. Las vene samotid võistlevad omavahel, mu jaoks üks vene värk puha. Kui võrdlen, siis Wolfshöher Tonwerke HBO+ samotiga, mis venelaste omast selgelt parem ja usaldusväärsem. Aga vene samoti kohta veel niipalju, et kui seda veel igapäevaselt kasutasin, siis püstvuugid jätsin tühjaks ning ei asetanud kive ka tihkelt üksteise vastu.

Lisaks, nimelt on meie pottseppadel kombeks öelda, et servikivist nemad kollet ei ehita. Usun, et enamik peab siiski silmas koldeseina paksust, sest isiklikult arvan, et mitu servikivist laotud kihti on parem kui üks lappi laotud kiht. Olen teinud paksemaseinalisi koldeid isegi nii, et servi samott, servi punane ja siis pott. Ehitanud küll traditsiooniliselt, ehk väljastpoolt sissepoole. Ka saksa samotist ehitades eelistan mitmekihilist ehitusviisi. Erinevad kihid paigaldan nii, et vuugid ei kattuks. Usun, et selline ehitusviis säästab kive ja tagab müüritisele suurema vastupidavuse.

Ma hakkaks selle teema käsitlusel harjumuspäratult kaugelt pihta. Näiteks meie jaoks Raidkivis on väga oluline mismoodi on toode juba tootja poolt pakendatud, sest sellest oleneb väga palju. Tähtis on, et pakend hoiaks transportimise ajal telliseid ja plaate kindlalt koos! Väga tähtis on, et näiteks õues ladustatuna ei saaks šamotid märjaks ja hiljem neid külm laoplatsil ei lõhuks. Samuti on liigne vesi probleemne suvel, sest mida vähem ehitamisel ahju vett satub seda parem. Kui aga šamott-tellised on juba kaupluse laoplatsil vettinud, siis liigse vee ahju sattumist on pottsepal ju võimatu vältida. Vaadates näiteks ringi erinevates müügikohtades Tallinnas, siis on vene päritolu šamotid ikka väga halvasti ladustatud. Ütleme nii, et kui mul neid peaks vaja olema siis üks sobivamaid ostukohti oleks Bauhausi Drive In, sest seal kivid ilusti kuivas hoitud. Mis tingimustes on nad aga enne sinna jõudmist hoitud paraku ma ei tea ja ütleme nii, et mulle pole see ka tähtis, sest kastame täna Kaminakojas jah vaid Wolfshöher Tonwerke toodangut.
NB! Kauplusest objektile šamotte transportides tuleks samuti vältida nende vigastamist! Väga tihti seda soovitust eiratakse.
Šamottide töötlemisel soovitan küll kasutada sobivat giljotiini aga kui ei ole tahtmist sellist tööriista soetada, siis ketaslõikurit või vesilõikurit. Kivide vasaraga peksmine vaid halvendab nende kvaliteeti, sest tekivad mikropraod, mis hiljem ahjus soojuspaisumise ja veearu mõjul silmaga nähtavateks pragudeks muutuvad.

Parimate soovidega
Andrus Schults
e-post andrus@raidkivi.ee
tel + 372 56 479 515

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

Keegi ütles siin tabavalt, et kui Leevi käest ükskõik mida küsida, läheb jutt ikka ahju arvutamise peale.
Andruse jutt läheb alati reklaami peale. Kui ma su laste käekäigu kohta küsiks, ka siis läheks jutt HBO+ peale. Mismoodu see seotud on, teab vaid Andrus ise.
Aga ehk suudan kuidagi ära kannatad, sest ega sina ei jäta ajupesu järgi.
Isegi giljotiin on ainult HBO lõikamiseks. Oi, + jäi panemata.

Mina isiklikult pooldan ka käsitööd ja pigem kodumaist toodangut( kui seda olemas on), aga samas on ju huvitav teada,et mida maailmas olemas on ja vahel tore ka teadmisi juurde saada. Saan Motamehe seisukohast ka igati aru...aga küll Andrusel need reklaamilingid ükskord otsa ka saavad .
Mina küsiks Andruselt hoopis seda, et kas paksemast plaadist tehtud koldelaele kannataks midagi peale ka istutada? Näiteks jupike lõõri sinna toetada? Ise kaldun arvama, et mõistlikum ikkagi plaat vabaks jätta, et ka vahetada saaks.