Ehitusfoorum

Elan vanas paneelmajas. Naabrid otsustasid ühel heal päeval, et soojustavad oma korterid ära. Nimelt neile kuulub kaks korterit üksteise peal. Ülejäänud majarahvaga midagi ei arutatud.
Nüüd aga kuulsin ehitusspetsialistilt, et nii ei tohigi soojustada. Et pidid mingisugused kahjustused tekkima kõrval olevates korterites. Mis ei ole soojustatud. Kuna meil jäi jutt pooleli ja hetkel ei tea kunas edasi vestleme. Mõtlesin, et pöördun teie poole. Äkki keegi oskab ja teab vastata.

Ei juhtu seal teistes korterites midagi, normaalne on ju kogu maja soojustada.

Muidugi peaks kogu maja soojustama korraga. Aga meil kolm aastat tagasi otsustati, et ei soojusta maja. Inimestel pole nii palju raha. Krohvime. Lasimegi krohvida. Kulutasime tühjalt raha. Krohvis juba praod sees, varsti hakkab pudenema. Aga inimene kes tookord ütles, et krohvime mitte ei soojusta. Soojustas oma korterid ära teistel pole raha.

Nüüd aga kuulsin ehitusspetsialistilt,...Aga inimene kes tookord ütles,...

Kooliharidusest võiks siin abi olla, kui inimesed tasuta asju hinnata oskaksid.
Kõik ütlejad ei ole alati targad või heasoovlikud.
PS
Majade soojustamise üheks oluliseks põhjuseks on rahaline sääst.
Aga ka soojustades võib petetud saada.

Veikko kirjutas:Ei juhtu seal teistes korterites midagi,

Võib ikka juhtuda küll. Loe lk. 75-76 http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Su ... _trukk.pdf
"Seened" võivad seetõttu ka naabrite lae nurgas kasvama hakata.

Soojustades kortermajas üht osa, energiasääst teoreetiliselt muidugi tuleb. Aga pole mõtet arvata, et sellest säästust saab osa ainult see konkreetne korteriomanik. Kasust osa jaotub naabrite ja veel kolmandate osapooltegi vahel.
Maja tervisele see samuti ei pruugi hea olla. Maja tuleb vaadata kui üht tervikut.
Kunagi sai kuulatud Ehituskeskuses (või oli see messil?) üht selleteemalist seminari. Sealsed insenerid seletasid põhjalikult asjad päris mitme tahu pealt lahti.
Mõne lausega pole võimalik mitmetunnilise seminari materjali kokkuvõtvalt, lihtsalt ja arusaadavalt edasi anda parimagi tahtmise korral.
Arvan, et kes suudab säästa, mõttekam oleks korter müüa ja raha paigutada päris oma eramu ehitusse.
Samas ega eramusse omanikuks ka jälle päris iga indiviid isikuomadustelt ei sobi.

rokikas kirjutas:Loe lk. 75-76 http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Su ... _trukk.pdf

Loodetavasti vähemalt seekord ei käi jutt paneelmajakorterite seespoolsest soojustamisest.
Aastavahetusel ikka loodetakse...

Ikka väljast on soojustatud.

Lihtsalt kahe korteri kohal on fassaadil "soojustusmügar" .
Uskumatu mida tehakse aga vähemalt selline lahendus ei tohiks midagi (peale väljanägemise) hullemaks teha.

Täpselt nii. Kahe korteri kohal on soojustusmügar. Pole neil projekt tehtud ega midagi.Isegi koosolekut ei tehtud, ega ei teavitatud teisi korteriomanike. Enamusel majaelanikest pole sellest sooja ega külma. Mis siis, kui soojustasid. Soojustaks ka kui raha oleks. Aastal 2012 on ka veel võimalus elada nagu nõuka ajal.Kortermajas teen mis ise tahan seadusi järgimata.
Pidi küll teistes kõrval olevates korterites tekkima kondens ja hallitus.

Suru kätt oma naabritel, tee pilti ja nad saavad vb veel aasta 2012 aastalõpu huumorisaatesse:D

Ei teki. Kui oleks seest soojustanud siis oleks see oht reaalne olnud.
Nõuka aega ei maksa nüüd küll sellises seadusetuses süüdistada. Siis oleks selline "isetegevuslane" ruttu paika pandud. Üheksakümnendate algus oli see "kauboide" aeg.

Lauri2012 kirjutas: Pidi küll teistes kõrval olevates korterites tekkima kondens ja hallitus.

See tekib kui nad oleks seest poolt , ainult, soojustanud. Teie aga võidate nyyd aint sellega, et neil temp vb tõuseb mõne kraadi ja seega on ka teie korterite laed seina dtsipa soojemad, mis on nede korteritega yhenduses.

Ei tahtnud kedagi solvata selle nõuka võrdlusega. Pigem oleks nagu kusagil metsas, kus seadustest ei pea kinni pidama.

...et siis on parem seadustest kinni pidada ja edasi külmetada? Kui soojustamisel on jälgitud õiget tehnoloogiat, siis pole ju põhjust muretseda(kadetseda), küll kosute ja jõuate endi poolega ka järele... Soojusenergia maksate praegu ju võrdselt kinni, kuigi soojustatud osas tarbitakse seda vast juba vähem ja makstakse rohkem. Tublid naabrid

taastaja

Kui soojustamisel on jälgitud õiget tehnoloogiat....

... ja milline tehnoloogia näeb ette projektita ehitamise ja "soojustusmügarad"?
"Tubli olemine" on seadustele vilistamine ja kaasomanike vara rikkumine?
Kummaline ühiskond.

....ja-ja, kui riigihanke läbinud objektil avastad, et mingit projekti polegi, siis....... Kahjuks pole kummalist siin midagi. Ajapikku harjub eeskujudega juba ää

taastaja

"soojustusmügarad"?
kaasomanike vara rikkumine?

Mis "soojustusmügarad"?
Kui paneelid on väljastpoolt mingi jooneni soojustatud, siis soojustuse all on paneelide välispinna temperatuur külmaga mõnevõrra kõrgem.
Et soojus levib mööda paneeli natuke ka kõrvalolevale soojustuseta alale, ei tohiks midagi kuidagi rikkuda.
Või milles konks on?

Külaline kirjutas:Või milles konks on?

Maja välisilmes.

Kas selles majas ühistu ka on, mitmekordse majaga tegemist. Kus asub soojustatav fassaad võibolla ei jää see segamagi kui arhitektuuriliselt see sinna sobitada ja hajutada.

"Korteriomandiseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus kaasomandi eset kasutada üksnes selle sihtotstarbe järgi, samuti ei tohi korteriomanik muuta hoone välisilmet. Soojuspumba paigaldamisega muudab korteriomanik nii fassaadi sihtotstarvet kui välisilmet, mistõttu on selle paigaldamiseks vajalik saavutada kõikide korteriomanike ning ka KOV-i nõusolek, kes teostab vastavalt ehitusseadusele oma territooriumil ehitusjärelvalvet. Ehitusseaduse paragrahvid 60 ja 61 sätestavad KOV-i õigused ehitusjärelvalve teostamisel."
Allikas http://www.tarbija24.ee/1087680/lugeja- ... aldamiseks
Siin artiklis juttu küll õhksoojuspumba välisosadest, aga peaks üldjoones käima ka fassaadide kohta.

Eks minagi ole nüüd sellest kummalisest ühiskonnast oma osa saanud... nimelt hakkas ära tüütama, see pidev ruumide üürimise jama ja kui noorem laps seadis ka sammud pealinna õppima tuli otsus seal korter muretseda.

Ühistu esimehelt küsisin, et tahaks mõned augud fassaadi puurida ja et kas seda plaani pole, et ventilatsiooni peale üldisemalt mõelda...et saaks õhuavad fassaadile korrapäraselt rivvi. Siis sellest ei saadud alul üldse aru, et milleks...kõik pidavat omi niigi kitsa lengiga aknaid selleks kasutama, .....et need veel vähe külmad ja jääs vaja ikka külma läbi nende juurde lasta või üldse mitte seda teha.
Kui maja soojustamisest küsisin, siis juba lugupeetud kaasomaniku kehakeelest lugesin välja, et olin üle piiride läinud
Kui nüüd teemasse minna, siis maja osaline soojustamine on lugupeetud kaasomalikele halb siis, kui soojustate korralikult oma elamise sisepiirded ära(seinad- laed) ja kütate elektriga juurde. Siis ei neeldu teie kinnimakstud soojus lugupeetud kaasomanikele. Välispiiret ei tohi mingil juhul seest soojustada, selle taga ju lugupeetud kaasomanike pole ja väljast ka ei tohi...siis kahjustate lugupeetud kaasomanike vara

Tõesti on kummaline ühiskond!

taastaja

Tänud vastajatele! Sain ka ehitusspetsialistiga sel teemal veel räägitud. Ta ütles, et see pidi olema lihtne ehitus füüsika. Kui soojustatud sein soojustamata sein on erinevate temperatuuridega. Siis sinna soojustamata seina nurkadesse pidi tekkima hallitus. Tekib sarnane olukord nagu seest soojustamisel seinte temperatuuri erinevuse tõttu. Ma ei tea kas oskasin õieti seletada. Igatahes tänud veelkord kes leidsid aega vastata.

Lauri2012 kirjutas: Sain ka ehitusspetsialistiga sel teemal veel räägitud. Ta ütles, et see pidi olema lihtne ehitus füüsika.

See "lihtne ehitusfüüsika" käib igatahes sellele "spetsialistile" üle jõu.

see pidi olema lihtne ehitus füüsika.

Seda juttu tundub olevat raske ehitusfüüsika seisukohalt mõista... aga prooviks.
Paneelmaja seina väljastpoolt soojustades on kõige õigem soojustada kogu maja korraga.
Kui soojustuse piir jookseb mööda mingi toa seina, siis soojustamata seinaosa on jahedam - ja kondensaat tekib jahedale seinaosale - kui õhuniiskus selleks piisav.
Kui soojustuse piir nihutada veidi üle naabritevahelise vaheseina - on soojustajal toasein ühtlasema temperatuuriga - ja ka võimalik kondensaat tekib kogu seinale ühtlasemalt.
Naabril on aga soojustuse mõju alla sattunud toanurk soojem - ja võimalik kondensaat tõenäoliselt sellesse nurka ei teki.
Kas see on naabri suhtes sigadus?
See on - kuidas keegi tunneb.