Päikeseenergiast

[must]

Tere,

Mul on käepärast ühe Harjumaal asuva PV(photo voltage) paneelide käesoleva aasta toodetud energia andmed (Detsember on 2011 aastast). Püüan siis enda tehtud analüüsiga teistele abiks olla.
Asjade lihtsustamiseks pole oluline kui suure võimsusega on süsteem, kasutan suurust x (kW)

# Päikese intensiivsus ja paneelide kasutegur
Max (tunni) tootlus kogu süsteemil oli 0,942*X (kWh) ja max päeva tootlus 7,8*X (kWh) (20.06.2012; päris kena number minuarust). Graafikul 2 on ära toodud kuidas jaotuvad päevad aasta lõikes.

Näiteks: 70% kasuteguriga töötab süsteem 10% aastast, tootes neil päevadel 20% aasta tootlusest.

Graafik_2.JPG (38.48 KiB) Vaadatud 9300 korda

Tabelis 2 on ära toodud iga kuu suurim tunniline kasutegur ja parima päeva tootlikkus .

Tabel_2.JPG (36.07 KiB) Vaadatud 9300 korda

Maakeeli: See müügimeeste jutt, et "külmaga on kasutegur suurem" võib olla tõsi (mul ei ole alust väita vastupidist), aga tõsi on ka see, et talvel meil päikest ei ole. Suurim tootlusega tunnid ja päevad on ikkagi Mai ja Juuni kuus.

# Päikese jagunemine aasta lõikes
Aastal 2012 tootsid PV paneelid 947*X (kWh) energiat. Energia jaotumine aasta lõikes oli äärmiselt ebaütlane. Tabel 1 ja Graafik 1 kirjeldavad tootluse jaotumiste aastas (kuude lõikes).

Tabel_1.JPG (30.39 KiB) Vaadatud 9300 korda

ja

Graafik_1.JPG (48.35 KiB) Vaadatud 9300 korda

Maakeeli: kolme parima kuuga toodeti pool (49,6%) kogu aasta energiast, kolme kehvema kuuga ei toodetud pea mitte midagi(1,5%), kuue kuuga enamus (83,1%).

# Tootlikkus tundide ja päevade lõikes
Graafik 3 iseloomustab saadud energia jaotumist kuude ja tundide lõikes.

Graafik_3.JPG (89.87 KiB) Vaadatud 9300 korda

Maakeeli: kui sa seda elektrit võrku maha ei müü, siis pead hakkama nuputama, mida sa teed Mais, kell 11-15, kus toodetakse 10% kogu aasta mahust.
Graafik 4 iseloomustab saadud energia tarbimist päevade lõikes (valisin suvaliselt Septembri ja Mai)

Graafik_4.JPG (40.24 KiB) Vaadatud 9300 korda

Kui antud arvud ümber mõelda päikesekollektoritele, siis mina järeldaksin, et pool aastat saab "tasuta" sooja vett. Enamus päikese intensiivsusest langeb aega, kui kütta pole vaja(ajal mil on vaja kütta on päikest nii palju, et saad parimal juhul tarbevee). Üldine järeldus on see, et süsteemi suurusega ei tasu üle pingutada - päike talvel paistma ei hakka ja suvel pole üleliigse soojaga midagi teha).

Veel tasuvusest (minu isiklik arvamus).
Tegelikult peaks tasuvusajast rääkima ettevõttja. Mina, eraisikuna ei tee siin ilmas midagi tasuvat. Asjad tasuvad end ära siis, kui need tekitavad minus hea tunde. Me ostame päevast-päeva esemeid, mis ei "tasu" end iialgi ära. Vahetan oma vana väikese teleri suurema vastu, kui pikk on asuvusaeg? Ostan uue auto - võin kinnitada, mitte iialgi ei tasu ära! Kolin korterist majja - noo ei tasu ära!. Kui miski tekitab meis hea tunde, siis see ongi ära tasunud. Kui ma saan päikesekollektoritega pool aastat "tasuta" sooja vett, lähen peale tööd pesema ja mul on hea tunne nende pärast, siis ongi ära tasunud. Naabrimees ka vaatab, näe Must tubli mees, kollektorid katusele pannud.
Mina kavatsen küll paari aasta perspektiivis kollektorid katusele panna ja kui need tekitavad minus rahulolu, siis need ongi juba ära tasunud (esimesest pesemas käimisest).
Kui kellelgi häid mõtteid, mis graafikuid/tabeleid veel täha tahate, siis andge teada.

[Külaline]

... Kui miski tekitab meis hea tunde, siis see ongi ära tasunud...

Nii-et Tallinn-Tartu mnt peaks hoopiski kuuerealine tulema, Kapa-Kohilas oma lennujaam olema jne...

[must]

... Kui miski tekitab meis hea tunde, siis see ongi ära tasunud...

Nii-et Tallinn-Tartu mnt peaks hoopiski kuuerealine tulema, Kapa-Kohilas oma lennujaam olema jne...

Ei rääkinud riigist. Ei rääkinud ettevõtetest. Kirjutasin eraisikust (ja lisaks enda isikliku arvamust).
Täiesti mõttetu utreeritud näide teemast päris mööda...

[Külaline]

to must
No aga maasoojuspumbaga saab terve aasta "tasuta" sooja vett ja toasooja. Paneel katusel paistab muidugi kaugemale ja "Naabrimees ka vaatab, näe Must tubli mees, kollektorid katusele pannud."

[dumbuser]

Külaline pole vist kaineks saanudki. Mingeid suvalisi jupikesi eelmisest jutust välja urgitsedes ei jõua kunagi mõistliku tulemuseni.

[Külaline]

Tubli analüüs. Aga kuidas on elektri tootmise tasuvusega tänaste hindade juures? Kas seal on emotsjooni vähem ja tasuvust rohkem?

[must]

Mina ei ole (õnneks) selle süsteemi omanik. Ma ei tea ka kui palju see konkreetne süsteem maksis ja ei oma siin mingied huve. Olen püüdnud päris emotsioonivaba olla.

Huvi pärast vaatasin Eestis pakutavate valmissüsteemide hindasid ja tegin väikese arvutuse. Elektrihinna võtsin http://www.elektrihind.ee (fikseeritud; 36 kuune periood; 5,94 senti / kWh).

Antud arvutus eeldab, et kasutad kogu toodetud energia ise ära (ja tarbid selle võrra vähem võrgust tulevat).

Tasuvus_1.JPG (85.8 KiB) Vaadatud 9118 korda

Maakeeli: see on see juht, et sa pead tarbima palju elektrit suvepäevadel. (lisaks ei ole siia sisse arvestatud võrgutasusid, mis jäävad endiselt alles - isegi kui võrgust üldse elektrit ei tarbi).

Müügimehed armastavad arvutustesse sisse panna elektrihinna (tuleviku) tõusu, näiteks 5%. See viiks tasuvust ca 1/3 võtta lühemaks. See on puhas müügitrikk, kuna inflatsioon ja hinnatõus on käsikäes käivad nähtused. (hind tõuseb, kuna raha väärtus on langenud)

Eelmine juht on ideaaljuht (tarbid ära kõik, mis toodad). Kui keegi peaks tahtma elektri võrku tagasi müüa, siis seda tasuvust ma ei tea. EE kodulehel on selline info:
Eesti Energia ostab igalt elektrienergia tootjalt elektrienergiat hinnaga, mis sõltub:
CO2 turuhinnast,
toodetava elektrienergia mahust,
toodetava elektri koguse prognoosimise täpsusest.
Lisaks maksab Elering vastavalt elektrituruseadusele tootjale järgmisi toetusi:
53,69 €/MWh, kui tootmiseks on kasutatud taastuvat energiaallikat,
31,96 €/MWh, kui elektrit on toodetud soojuse ja elektrienergia koostootmisseadmega.

Kui keegi oskab öelda, mis see €/kWh eest tähendab, siis olge lahke, aga olen kindel, et paremaks olukord ei muutu (EE ei osta elektrit kallimalt kui müüb).

Veel on võimalus energiat akumuleerida. See suurendab süsteemi maksumust, kuid arvutuskäik jääb ikka samaks, mis esimene. (päris autonoomse süsteemi puhul ei pea arvestama võrgutasusid)

Kredex jagas vahepeal 70% toetust päikseenergiale, siis jäävad "tasuvus" ajad 7+ aasta juurde (küllalt mõistlik).

(Püüan enda tarbeveeboileri elektritarbimise ka lähikuudel ära mõõta ja sellekohast arvutust teha (päikesekollektoritele).)

[Külaline]

(Püüan enda tarbeveeboileri elektritarbimise ka lähikuudel ära mõõta ja sellekohast arvutust teha (päikesekollektoritele).)

Endal kulub vee soojendamiseks 180 kuni 220 kWh kuus.

[Kalvis]

Eelmine nädal sai oldud ühel loengul kus TTÜ esineja (A.R.) näitas elektritootmise tasuvusaega päikesepaneelidel. Ilma igasuguse toetuseta oli tasuvusaeg ca 60 aastat ja koos riigipoolse rohelise energia toetusega vaid 20 aastat.
Sama asi tuulega koos rohelise energia toetusega vaid 9 aastat. Päikeseelektri tootmisel on üks tugev varjatud pluss - isegi suvel toodetakse teda ju kõige magusamal ajal kui on just maksimum tarbimine ja kui tarbimum on miinimum siis pole toodangut. nn. tipuelekter.

[trebla]

-€/MWh eest tähendab €/1000kWh eest.
-Kui see 53 € on toetus, siis tähendab, et müüd elektri börsihinnaga maha ja siis saad veel selle raha toetuseks juurde(5,3 senti kWh).
-Samas - Partsil oli ju idee, et toetus saab olema 9,6(?) senti/kWh miinus börsihind. Ka see mikrotootjatele kah laieneb?
-Kas võiks arvata, et paigaldatud PV süsteemi hind langeb veel sel kümnendil tasemeni 1€/Wp kohta?, 0,5€/Wp kohta?
-Kunagi oli uudis, et septembris elektri hind langes, sest koostootmisjaamad pandi tööle - seega suvine elektri hind ei pruugi olla aasta madalaim? PV elekter on igal juhul keskpäevane (st kallim elekter). Seega esialgu saaks seda müüa küll. Tunniarvestus ju tulemas.

Võrgutasudest ülekandetasu sõltub samuti tarbimisest - kui ei tarbi, siis seda ei maksa. samamoodi ei maksa ka aktsiisimaksu ja taastuvenergiatasu, kui võrgust voolu ei võta. Püsitasud on vaid ampritasu ja mõõtesüsteemi tasu. Kuidas sa seda tasuvust arvestasid?

Maksimaaloptimism on ikka see, et energiatootmine läheb sinnasamma, kus on aurumasinad(sisepõlemismootorid) ja arvutid.
Kunagi olid need vaid riikidele jõukohased (rongid ja ENIAC), Tänapäeval aga igal mehel õuepeal mitu autot ja taskus nutitelefon (mida vahetatakse välja vastavalt moele - mitte vajadusele) mis 99,999 % ajast seisavad jõude.


Toodetud ülearuse sooja veega ei ole jah muud peale hakata, kui see maa alla ajada - selleks peab olema maasoojuspump, siis on aastaringselt miski kasu COP-i paranemisest. Mingisse pütti talveks valmisvarumiseks tuleks hind liig kallis. Aga miski soolaga katsetatakse ka seda võimalust.

Kui soojaveesüsteem juba väga võimas, siis kas ei oleks äkki kasulikum maakontuur sügavamale paigutada ? Et talvine õhu jahtumine vähem mõjutaks? Seega kogu talvel väljapumbatav soojus tulekski tegelikult suvel kollektori poolt maa alla aetust?

[Külaline]

Vist rumal küsimus aga kas elektrit toota ja vett soojendad saaks ühe paneeliga nn süsteemiga, nii et prioriteet oleks soe vesi ja ülejääv osa elektrer?

[Veikko]

Vist rumal küsimus aga kas elektrit toota ja vett soojendad saaks ühe paneeliga nn süsteemiga, nii et prioriteet oleks soe vesi ja ülejääv osa elektrer?

ja saab küll kuid odavam on tarbida börsielektrit kui ise seda teha.

[must]

Tasuvust arvutasin nii: esimesed kolm tulpa on müüjate kodulektedelt võetud andmed/hinnad. Aastane toodang on arvutatud vastavalt minu esimeses postituses välja toodud andmetele (X * 947 (kWHh); X siis süsteemi võimsus (kW)). Sääst on toodetud elektri maksumus (hinnaks 5,94 s/kWh). Tasuvus on süsteemi hind jagatud (aastase)säästuga (minu aastat kulub jõudmaks nulli).

Süsteemide hinnad on tõesti robinal langenud.

Kuue aastaga kaks korda

Graafik_5.JPG (55.98 KiB) Vaadatud 9035 korda

Võib päris kindel olla, et lõputult see hind ikka ei lange (ei jõua lõpuks nulli ). Selle kümnendi lõpuks tuleb ilmselt alla 1€/W siiski ära. Selle kohta võib netist päris laialt lugemist leida, kel huvi.
Kui maksumus 1€/W, siis on tänase hinna juures tasuvus 18 aastat.
Kui maksumus 0,5€/W, siis on tänase hinna juures tasuvus 9 aastat.

Arvan, et sooja vett pole mõtet ülearu toota, see maa alla laskmine on raiskamine. Päikeselt saadud sooja vee ja maja kütteperiood ei lange lihtsalt kokku (see mõni nädal ei tasu vaeva). Lisaks on see küllalt keeruline: avatud süsteem, kus vesi vahetub (sellised süsteemid ei ole reeglina avatud ja veega).

Veel võib soojadel päevadel saadud elektriga konditsioneere töös hoida (maja jahutada).

Vett ja elektrit ühe süsteemiga toota ei saa. Kui tahad või elektriga otse sooja vett toota (üldvõrgu väliselt), aga see ei tasu ära. Põhjus selles, et sooja vee paneelide kasutegur on suurem kui PV paneelidel. Päikesevalgus neeldub tumedas pinnases ca 70-80% ja kuna süsteem on vaakumis, siis soojakaod väga väikesed. PV paneelide kasutegur jääb sinna 15% kanti.

[trebla]

Tasuvust arvutasin nii: esimesed kolm tulpa on müüjate kodulektedelt võetud andmed/hinnad. Aastane toodang on arvutatud vastavalt minu esimeses postituses välja toodud andmetele (X * 947 (kWHh); X siis süsteemi võimsus (kW)). Sääst on toodetud elektri maksumus (hinnaks 5,94 s/kWh). Tasuvus on süsteemi hind jagatud (aastase)säästuga (minu aastat kulub jõudmaks nulli).

....

Ma ei viitsi väsinud peaga süveneda(pühade hommik ikkagi )- aga nii saad tasuvust arvutada, kui eesmärk on kogu toodang müüa.
arvesta sedapidi, et tänu omatootmisele ei pea ise sisse ostma - tuleval aastal vast 12 senti kWh?

Veel mõtlemiseks.

Täna kasutab maja aastas 15 000 kWh energiat (kütteks ja elektriks), Auto kasutab aastas samuti 15 000 kWh fossiilenergiat (20 000 km, 9 kWh/liiter)

Ühendad need kaks süsteemi -> elektriauto, mida suvel laed päikesepaneelidega ja talvel kombigaasikatlakesega (Wiessmann Vitotwin näiteks) toodetud elektriga (kombikatla soojus läheb maja kütteks).

PS
Tollest PV paneelide toodangu jaotusest järeldub, et paneelidelt lumepühkimisega ei tasu end vaevata - talvekuudel ei tooda niikuinii miskit?

[Külaline]

Vett ja elektrit ühe süsteemiga toota ei saa. Kui tahad või elektriga otse sooja vett toota (üldvõrgu väliselt), aga see ei tasu ära. Põhjus selles, et sooja vee paneelide kasutegur on suurem kui PV paneelidel. Päikesevalgus neeldub tumedas pinnases ca 70-80% ja kuna süsteem on vaakumis, siis soojakaod väga väikesed. PV paneelide kasutegur jääb sinna 15% kanti.

Arenguruumi on siis paneelide hinnalangusel ja elektri hinnatõusul, aga kas PV paneelide 15% kasuteguril on ka arenguruumi, tundub suht väike number olevat?

[trebla]

.....

Arenguruumi on siis paneelide hinnalangusel ja elektri hinnatõusul, aga kas PV paneelide 15% kasuteguril on ka arenguruumi, tundub suht väike number olevat?

Saada on ka paneele , mille kasutegur tiba üle 20%
Laboris on elemendi kasutegurirekord praegu vististi 43,5%.
Keegi vist aretab tõsimeeli 30% paaneelide tööstuslikku tootmist.

Traditional single-junction cells have a maximum theoretical efficiency of 34%, ... in concentrated photovoltaics (CPV) with operating plants all over the world. ..... Three-layer cells are fundamentally limited to 63%, but existing commercial .... "Solar Junction Breaks Concentrated Solar World Record with 43.5% Efficiency".

(http://en.wikipedia.org/wiki/Multijunct ... ltaic_cell)

Kuna tasuvus sõltub otseselt investeeringu suurusest, siis on paneelide kasuteguri suurendamine süsteemi üldise hinna kujundamise juures üha olulisemaks muutumas, sest madalama kasuteguriga paneelid vajavad rohkem pinda - seega ka rohkem tavamaterjale:- klaasi, alumiiniumi, tugikonstruktsioone ja kaableid. Nende materjalide hinnad (erinevalt pooljuhtelementidest) oluliselt tulevikus langeda ei saa.....

[Solex Energia]

Soodsaim Saksamaal toodetud kvaliteetne PV elektripaneel 235-245.
0.98 eur/ WP.
Kvaliteetne hiinas toodetud 250 päikesepaneel 0.85 eur Wp.
Hind Eestis ja koos KM-ga.
Maaletooja: Solex OÜ
http://www.solex.ee

[r x]

http://www.ev-power.eu/Solar-Panels/Pac ... html?cur=1
seal hiinakas umbes 0.60 eur/Wp koos käibega. lisandub muidugi transport, mis nende pakutavalt umb 600 eur, arvatavasti saab ise odavamalt. tegu tšehhi müüjatega, teine leht neil veel - http://www.i4wifi.cz
hiinast väiksem kogus tellides alla 0.40 eur/Wp, transa ja maksud otsa.
eks need hinnad kukuvad igal pool.
aga kuskohast saaks inverteri vähe soodsamalt?

[JyriPaike]

PV paneelide hinnad on saadava enrgia kohta veel siiski kõrge - soodsam on sooja vee paneel -
sai nüüd märtsis mõõdetud, õues -5-10 C külma, 20 toruga paneel annab kuni +50 C vett, vee temperatuur võib ka olla kõrgem kui vähendada soojuskandja mahtkiirust), akumuleerunud soojuse kogus päevas kuni 12 kWh soojusmõõtja järgi. Võrdluseks 100 liitri vee soojendamiseks 4->65 kraadini läheb 100 x 61 x 4 200 / 3 600 000 = 7.1 kWh. Kui paigaldada
näiteks 4 tk 280 w paneeli siis eespool oli sellise süsteemi tootlikus kuni
--------------------------------------------
# Päikese intensiivsus ja paneelide kasutegur
Max (tunni) tootlus kogu süsteemil oli 0,942*X (kWh) ja max päeva tootlus 7,8*X (kWh) (20.06.2012; päris kena number minuarust). Graafikul 2 on ära toodud kuidas jaotuvad päevad aasta lõikes.
-------------------------------------------

märtsis 5,8kWh. Soojavee paneeli aktiivne pindala on 2,63 m2

http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... ekute.html
aga PV paneelide pindala on ca 8m2 (4x1,9m2). Kui võrrelda investeeringu maksumust siis
üks 20 toruline paneel oleks ca 500 eur, 4 PV paneeli siis soodsalt ca 600 eur pluss transport.

[Giersch license]

Veel tasuvusest (minu isiklik arvamus).
Tegelikult peaks tasuvusajast rääkima ettevõttja. Mina, eraisikuna ei tee siin ilmas midagi tasuvat. Asjad tasuvad end ära siis, kui need tekitavad minus hea tunde. Me ostame päevast-päeva esemeid, mis ei "tasu" end iialgi ära. Vahetan oma vana väikese teleri suurema vastu, kui pikk on asuvusaeg? Ostan uue auto - võin kinnitada, mitte iialgi ei tasu ära! Kolin korterist majja - noo ei tasu ära!. Kui miski tekitab meis hea tunde, siis see ongi ära tasunud. Kui ma saan päikesekollektoritega pool aastat "tasuta" sooja vett, lähen peale tööd pesema ja mul on hea tunne nende pärast, siis ongi ära tasunud. Naabrimees ka vaatab, näe Must tubli mees, kollektorid katusele pannud.
Mina kavatsen küll paari aasta perspektiivis kollektorid katusele panna ja kui need tekitavad minus rahulolu, siis need ongi juba ära tasunud (esimesest pesemas käimisest).
Kui kellelgi häid mõtteid, mis graafikuid/tabeleid veel täha tahate, siis andge teada.

seda arvamust olen siin foorumis mitmeid aastaid tagasi püüdnud avaldada ja sain suure hukkamõistu osaliseks
mõtlesin et nende probleem, kes kirjutavad..ja paigaldasin päikesekütte
nüüd töötan juba üle 1,5 a saksa-soome firmas, lendan Tallinnast lennukiga üle ja vaatan alla, vaene maasturiomanike riik

mul on 75-toruga kollektor süsteem juba ligi 2 a töötanud, andnud mu majale üle 10 000 kWh energiat, kõik andmed on dokumenteeritud iga 5 min tagant Resol dataloggeriga
maksis ca €4000, mõned aastad veel ja varsti ongi end ära tasunud, sest elekter ei jää selle taseme juurde mis nüüd kehtestati ja suvel soe vesi tuleb ikka elektriboilerist
nii et on asju mis end ära tasuvad
mõttetu on nendel väita, et sama raha kusagil pensionifondis või aktsiana rohkem toodab
risk raha kaotada sellise hoidmisviisiga on ülimalt suur, aga katusele päiksekollektorisse paigaldatuna on riskitase ülimalt madal, pealegi saab kollektori kindlustuskatte alla panna nagu mul, nii et rahe, tromb või vee mingisugune eriline loodusnähtus ei hirmuta
kollektor aga toodab rahulikult iga aasta, sest päike ei kustu niipea

[Sonnenschein]

Toodetud ülearuse sooja veega ei ole jah muud peale hakata, kui see maa alla ajada - selleks peab olema maasoojuspump, siis on aastaringselt miski kasu COP-i paranemisest. Mingisse pütti talveks valmisvarumiseks tuleks hind liig kallis. Aga miski soolaga katsetatakse ka seda võimalust.

saksas on olemas juba aineid, mille soojusenergia mahutavus on 3-4 korda, isegi 6 korda enam kui kui veel
kasutatakse nn. aine faasimuutusel ehk siis sulatamine-külmumine või aurustamine-kondenseerimine toimuvat oluliselt suuremat energiavoogu
ka nn.silikageelit ehk niiskuse imajad on hea energiamahutavusega
nii et maja alla tasub juba kelder jätta tuleviku energiasalvesti jaoks
sest talvel lihtsalt seda soojust taevast ei tule nagu selle aasta jaan-veebr näitas ja kusagilt on see vaja saada, kas katlaga, pumbaga..
igatahes küttevahend peab selleks olema

[trebla]

see ruum võiks olla mitte niivõrd maja all, kus kaod läheksid maasse, kui maja keskel..OK pool korrust allpool - säilituskaod oleks sel juhul sügisene küte.

Samas peab maja olema väikese soojavajadusega. Ühes saksa näites suutsid nad eramaja jaos salvestada pütti vist miski 4500(?) kWh energiat.

[fanatic]

Märtsikuu oli 52 aasta kõige päikesepaistelisem.
http://ilm.delfi.ee/news/uudised/martsi ... d=65905160

Märtsikuu keskmine õhutemperatuur väljas oli pea sama, kui detsembris või jaanuaris, samas enda maja küttekulu oli märtsis üle poole väiksem, kui detsembris või jaanuaris ja toatemperatuur märtsis keskmiselt paar kraadi kõrgem. Maja enamus klaaspinnad asuvad lõunas ja ida lõuna lääne suund on kõik avatud ilma takistusteta päikesele. Samas nüüd käib päike juba nii kõrgelt, et 120cm tuulekast teisel korrusel ja rõdu piire esimesel korrusel varjavad enamuse lõunast paistvast päikesest ära, seega pole ülekuumenemise ohtu.
Tahan sellega öelda seda, et ainult maja ja ruumide planeeringuga ja krundi avatusega lõunasse on võimalik sügisel ja eriti kevadel (alates veebruari algusest) päris arvestatav kogus päikeseenergiat läbi klaaspindade kinni püüda. Paneelide ja akupaagi olemasolul oleks märtsis tõenäoliselt kogu küttevajaduse päikeselt saanud..
Huvitav oleks teada, palju kokkuhoidu said märtsis paneeli omanikud, kes kasutavad päikesepaneele põhikütte toeks?

[JyriPaike]

Märtsikuu oli 52 aasta kõige päikesepaistelisem.
http://ilm.delfi.ee/news/uudised/martsi ... d=65905160

Märtsikuu keskmine õhutemperatuur väljas oli pea sama, kui detsembris või jaanuaris, samas enda maja küttekulu oli märtsis üle poole väiksem, kui detsembris või jaanuaris ja toatemperatuur märtsis keskmiselt paar kraadi kõrgem. Maja enamus klaaspinnad asuvad lõunas ja ida lõuna lääne suund on kõik avatud ilma takistusteta päikesele. Samas nüüd käib päike juba nii kõrgelt, et 120cm tuulekast teisel korrusel ja rõdu piire esimesel korrusel varjavad enamuse lõunast paistvast päikesest ära, seega pole ülekuumenemise ohtu.
Tahan sellega öelda seda, et ainult maja ja ruumide planeeringuga ja krundi avatusega lõunasse on võimalik sügisel ja eriti kevadel (alates veebruari algusest) päris arvestatav kogus päikeseenergiat läbi klaaspindade kinni püüda. Paneelide ja akupaagi olemasolul oleks märtsis tõenäoliselt kogu küttevajaduse päikeselt saanud..
Huvitav oleks teada, palju kokkuhoidu said märtsis paneeli omanikud, kes kasutavad päikesepaneele põhikütte toeks?

++++++++++++++++++++++++++++++++++++
Meie paigaldatud 20 toruga kollektor
http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... ekute.html
hakkas tootma 1 m3 akupaaki sooja 15.03.2013. Kogutoodang soojamõõtja järgi 14 päevaga 141kWh, minimaalne toodang oli pilves ilmaga 20.03 2 kWh ja maksimaalne toodang päikselise ilmaga oli 27.03 17 kW. Minimaalne välistemperatuur päevasel perioodil oli -10C, paneelist väljuva vee maksimaalne temperatuur oli soojuskandja mahtkiirusel 84 L/t +49 C kell 13.
Paneelide tootlikust vähendab lumi ja härmatis eriti hommikusel ajal. Sai ka võrreldud lume ja härmatise sulamise aega lamepaneelil ja torupaneelil. Reeglina sulab lumi ja härmatis lamepaneelilt hiljem kuigi võiks arvata vastupidist. JP

[rokikas]

"Katkendliku taastuvenergia kasutamisest tekkivad kogukulud kannab paratamatult majandus tervikuna, peamiselt tarbijad.

Riikides, kus kehtivad ennetavad toetusmehhanismid katkendlikule taastuvenergiale, näiteks Saksamaal ja Taanis, on kodumajapidamiste elektrihinnad juba praegu 40–60% kõrgemad ELi keskmisest.

Seega tuleb tõdeda, et päikese ja tuule suurem kasutamine viib muutusteni, mis tarbijatele teeks kodumajapidamiste elektri hinnanguliselt 100–200% kallimaks."
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=66091814