Esimene roov

[Katusehuviline]

Kuidas pannakse paika esimene roov?
Käib see ju sarikate otstes olevale sarikale-distantsliistule, ent need pole ühtlasel kõrgusel. Kõikuvus on ca kuni 15 mm.
Seal ei saa Monieri roovi rihtimise kiile kasutada, kuna need jääksid räästalauale ette..
Sihuke asi valmistab muret-peamurdmist hetkel

[Külaline]

Rihid ära ja saed ülejäänud kiilu osa maha? Ise olen kasutanud rihtimisel 10mm vineeri ja SBS mati kombinatsiooni.
P.S. Räästaroovi paigaldusel jälgi tootja juhiseid, paljude katusekatete puhul tuleb see jätta kõrgemaks ülejäänud roovi tasapinnast.

[Katusehuviline]

Ahaa tänx, aga
kas rihtimine käib loodiga, või kuidas?

[Robi 1]

Nöörid tuleb vedada piki maja alumist sarikapoolt ja harjast ja lõpuks ka iga sarika pealt( ülemise ja alumise nööri pealt).

[Katusehuviline]

Robi1, kas seda nööride värki (rihtimist) kusagilt lugeda ka on vmt, mul jäi su mõte pisut segaseks.
Või viitsid ise puust ja punaseks teha, selgitada.

[rundll]

midagi saad siit, kui esimest korda katusel


huvi pärast vaatasin monieri kiilu hinda

Plastik Valge 25.20 kiilu kõrgus 20 mm, pakis 84 tk.
Plastik Punane 21.00 3-19 mm kõrge, pakis 140 tk.

ise tõenäoliselt ei ostaks

[Robi 1]

Tõmbad räästa sirgeks ja harja sirgeks, siis iga sarika eraldi harja ja räästa vahel. Kui asi silmale kena ei tundu, siis pead harja ja räästa nööri veel loodi ka panema muidugi.
Täpsemad selgitused saaks anda muidugi ainult kohapeal, aga talveti ma eriti ringi ei tõmba...

[rundll]

Tõmbad räästa sirgeks ja harja sirgeks, siis iga sarika eraldi harja ja räästa vahel. Kui asi silmale kena ei tundu, siis pead harja ja räästa nööri veel loodi ka panema muidugi.
Täpsemad selgitused saaks anda muidugi ainult kohapeal, aga talveti ma eriti ringi ei tõmba...

....ja isegi siis ei pruugi veel olla. Hari ja räästas peraksid jooksma paralleelselt

[Katusehuviline]

Mnjah, paras raketiteadus mulle.
Kas lihtsam ei oleks mõõta mõõdulindiga, et kui sarikad on ühepikkused siis ongi järelikult räästas ja hari paralleelsed.

[Robi 1]

Ega see asi päris nii lihtne ka ei ole, sest kui vana maja seinad on vajunud ja räästas sirgeks loodida, siis võib jääba tuulekast nii kiilu, et kole mõelda. Seepärast tuleb alati leida halvimatest võimalustest võimalikult parim ja mõistlikum teguviis.
Kui on aga hari ja räästas võimalik ka loodi ajada, siis jäävad iseenesest ka paralleelsed .

[vuuk]

Seepärast tuleb alati leida halvimatest võimalustest võimalikult parim ja mõistlikum teguviis.

Täpselt nii see on. Ja otsuse tegemiseks on vaja kogemusi.
Ma arvan, need robi õpetused sobivad mõne vana renoveeritava ja sirgeks aetava katuse kohta, mille sarikad väga kõverad ja sarikate samm suhteliselt suur.
Kui asi pole väga hull, siis mina kasutaksin mõnevõrra teisi töövõtteid.
Uus ehituse puhul aga on võimalik rihtimise etappi üldse vältida. Või kui, siis minimaalse töökuluga.
Asi saab tegelikult alguse juba vundamendist.

Ühtlasi tänud Rundl-le lingi eest. Sealt on kindlasti katuseehitajal midagi kõrva taha panna.
Mis silma hakkas, materjali tugevusklassid seal T24, T30.
Kellel aimu, võib neid ju enda jaoks tõlkida. Ma ei taha kritiseerida, lihtsalt eks see kõneleb mulle üht-teist.

[Katusehuviline]

Robi1, mul on tegemist uusehitisega, mille müürid on igatepidi sirged, ent fermidel on oma kõikuvus, mistõttu ongi rihtimist, freesimist tarvis.

[vuuk]

Mul oleks küsimus, mis ettevõte niisuguseid ebatäpseid ferme valmistab?
Kunagi ühe katuse tegin Soomest pärit fermidega. Olid küll nii täpsed, et oluliselt rihtimist ei vajanud.

On muidugi võimalik, et kui osa ferme on mingil põhjusel vett saanud ja paisunud. Sellisel puhul need tõenäoliselt pärast kuivavad oma normaalsesse olekusse tagasi.
Kui nüüd niisuguses olukorras rihtida siis lõpptulemuse seisukohalt võib see olla suhteliselt tänamatu tegevus ja õigem oleks lasta märgadel, paisunud fermidel ära kuivada.
Põhimõtteliselt on võimalik ehitada ka selliselt, et enne paigaldamist fermid mõõdetakse üle ja sorteeritakse. Sama põhimõtet järgin mina näitaks ka prussidest sarikate korral.
Siis on võimalik paigaldamisel töö korraldada nii, et lähestikku ei satuks väga erinevaid detaile ja sellega saab rihtimise tööd välistada või oluliselt vähendada.

[Robi 1]

Mina paneks kõrgemad fermid maja keskele, sest keskelt vajuvad nagunii mitu cm alla pärast.

[Katusehuviline]

Mul on kelpkatus, lisaks veel müüri tagasiasted maja ees ja taga. Seega omavahel vahetatavaid ferme on ainult 5 tükki. Praeguseks on nad kõik paigas ja ankrunaeltega kinni ka.
Fermid tõenäoliselt ei vaju kuhugi, kuna neil on ju need vaheprussid/pulgad keskel toeks.

[Külaline]

Mul on kelpkatus, lisaks veel müüri tagasiasted maja ees ja taga. Seega omavahel vahetatavaid ferme on ainult 5 tükki. Praeguseks on nad kõik paigas ja ankrunaeltega kinni ka.
Fermid tõenäoliselt ei vaju kuhugi, kuna neil on ju need vaheprussid/pulgad keskel toeks.

Vajuvad ikka. Fermide koostamisel jäätakse neile tavaliselt vajumisvaru.


taastaja

[Robi 1]

Olen ise märganud, et vajuvad ja päris palju. Seinad kohad jäävad kõrgemad, keskelt võib vajuda üle 5 cm...

[Katusehuviline]

Kas nöörid tuleb katusele tõmmata ennem aluskile panekut või siis kui on roovi sättimise aeg?

[rundll]

Sain nüüd nii aru et ehitis uus ja fermid pole veel peale jõudnud. Siis ikka paned kohe fermid juba nööri järgi ja üldiselt võiks nii jäädagi. Vaevalt need fermid uuest peast nii tuksis on. Ise ferme pannud nii etjagan fermi täpselt maja peale ära. Mõlemast otsast jääb võrdselt üle müüri ja ega rohkem polegi. Fermid loodi ilusti. Siis saab kontrollida üle ja kui tahab natuke rihtimist saab seda teha rooviga, kui ikka väga tuksis siis sarikale n.ö. lisa pruss lapiti kõrvale. Igat millimeetrit pole üldse mõttet taga ajada.

[Robi 1]

Kas nöörid tuleb katusele tõmmata ennem aluskile panekut või siis kui on roovi sättimise aeg?

----------------
Loomulikult lihtsam oleks enne aluskatet see asi siledaks saada. Pärast võib ka muidugi mõnele lauale näiteks ruberoiditüki alla sättida kui vajadus tekib.

[vuuk]

Olen ise märganud, et vajuvad ja päris palju. Seinad kohad jäävad kõrgemad, keskelt võib vajuda üle 5 cm...

Kui ferm keskelt vajub 5 cm, siis mis ehitisega ja millise sildepikkusega peaks olema tegu, et vastaks normidele?
Ilmselt pole tegu siis tänapäevase elamuehitusega.

Igat millimeetrit...

Viimast millimeetrit punnitades ajad sarikate tasapinna pealt viimasepeale. Edasi kinnitad aluskilele tuulutusliistud ja kui roove hakkad paigaldama avastad, et jälle on asi vahepeal piiksu läinud.
Siis taipad kirudes, tuulutusliistude paksus erineb 2...3 mm.
Nii need närvid lõpuks läbi lähevad.
Aga jõud(l)u!

[rundll]

mille jaoks peab olema katus 2-3 mm täpsusega sirge?????

[Robi 1]

Ega tegelikult ei peagi...aga arvestades, et hiljem tekivad tahtmatult puidu kuivamisel vajumised...ja ega ta paremaks ei vaju...
Minuarust probleem ei ole üldse selles 2-3 mm roovivigades, vaid hoopis see on suur jäma, et ehitatakse talvel, läbi vettinud ja jäätanud materjalist... Suvel kuivab iga ühenduse vahele 2-3 mm pragu...mis hiljem tunda annab...

[Külaline]

mille jaoks peab olema katus 2-3 mm täpsusega sirge?????

Kui üks roov on näiteks 3mm katuse üldisest tasapinnast kõrgemal ja järgmine roov 3mm madalamal, võib asi koledaks minna kyll... Aga oleneb katusekattest. Ja eesmärkidest.

[Külaline]

mille jaoks peab olema katus 2-3 mm täpsusega sirge?????

Kui üks roov on näiteks 3mm katuse üldisest tasapinnast kõrgemal ja järgmine roov 3mm madalamal, võib asi koledaks minna kyll... Aga oleneb katusekattest. Ja eesmärkidest.

Ma arvan et siin oligi mõeldud kõikumist kogu katuse peale 2-3mm. Mitte üks 3mm kõrgem, järgmine madlam 3mm ja ülejärgmine veel omakorda 3mm madalam.