Ehitusfoorum

Ehituse ABC müüb aluskattekilet NoviPro, antikondensaat, mittehingav, 130 gr/m2, talub +70 kraadi, Slovakkia toode.
On keegi seda kasutanud?
Kõlbab külma pööninguga katusele hästi?

Olen vist kasutand. Sellel on vildiriie all eksole?

Jah, on küll selline viltjas kiht.

Ma mäletan, et see oli päris hea asi ja rebenes väga visalt. Tuli paigaldamisel jätta kindlasti lohku veidike...nagu tegelikult peaks iga aluskattega käituma ( kui ei ole just eraldi mainitud teisiti).

Robi, ma vaatan, et sinu sõnavõtmised on asjalikud ja sind on kõvasti tänatud ka. Tule ehita mulle katus?! Kuidas sinuga kontakti saab?

Tere.

Ma tegelen tegelikult ainult valtskatustega. Kuigi rääkida võib kõigest... ( 56475312)
Neid tänamisi ära vaata...on piinlik juba nende pärast...

Robi 1 kirjutas:Tuli paigaldamisel jätta kindlasti lohku veidike...nagu tegelikult peaks iga aluskattega käituma ( kui ei ole just eraldi mainitud teisiti).

Selle lohku jätmisega peab arvestama ka paigaldustemperatuuri. Kui ikka -10 C paigaldusel siis + 30 C juures aluskatte lohust saanud lotendav kott.

Obaa, kas nii palju venib või?
Kui norm on jätta lohku 25 mm, kui palju ma siis -10 kraadiga tegelikult jätma peaksin?

Valtsplekiga on ka vist see pleki miinus, et vihmasadu tekitab müra eks?

to rokikas kirjutas:Kui norm on jätta lohku 25 mm, kui palju ma siis -10 kraadiga tegelikult jätma peaksin?

Sellele võiks vastata "Monier" või mõni muu "ametlikum" tegelane.

to Robi 1 kirjutas:Valtsplekiga on ka vist see pleki miinus, et vihmasadu tekitab müra eks?

--------------------------------
Ma olen jaganud paani 50 cm sektoriteks, siis seda müra suht vähem. Ise ma näiteks ei kuule oma katusega küll midagi.

to Robi 1 kirjutas:Valtsplekiga on ka vist see pleki miinus, et vihmasadu tekitab müra eks?

See ühtlane vihmasabin on tunduvalt uinutavam kui suvehommikul kell7 päike hakkab plekist katust kuumutama ja see paukuma kukub. Magada tahaks!

rokikas kirjutas:

to rokikas kirjutas:Kui norm on jätta lohku 25 mm, kui palju ma siis -10 kraadiga tegelikult jätma peaksin?

Sellele võiks vastata "Monier" või mõni muu "ametlikum" tegelane.

Üritan teemasse tagasi tulla ja vastata, kui on palutud. Olgugi et oodatud vastust siit vist ei tule.
Et kuidas ta just eelpool nimetatud tootega on, me ei peaks ja ei oska veel väga kommenteerida. Vastuse peaks saama siiski müüjalt või tootjalt. Meie anname garantii ja võtame vastutuse oma toodete eest: Divoroll (hingav) või Span-Flex Fleece (mittehingav, vildiga) jne. Ka reklamatsioonide tekkimisel. Kuna tootmistehnloogiaid on erinevaid, toormaterjale samuti, siis ei oska väga seisukohta võtta ja ühest vastust anda.
Üldine praktika on muidugi selline, et mitte üks tootja ega müüja ei kirjuta kirjalikult tootelehele või paigalduslehele, et -10ga tee nii ja +7ga naa. Ka meie mitte. Miks: seda on võimatu üheselt paika panna, sest ängivad ka konstruktsioonid jne.

Aga jah: nii on jah, et palavate ilmadega kipub olema lohk suurem, külmematega tõmbab justnagu pingule ja lohk kipub kaduma. Mängimisruumi jätmisel pidage seda lihtsalt meeles. Talvel vähem lohku, suvel suts rohkem. Veelkord: numbrilist väärtust ei anna sellele keegi. Ja kui annaks, kas siis keegi hakkaks seda reaalselt mõõtma? Vaevalt. Et muidu pane 2 cm lohku, nüüd pane 1 cm? Julgen arvata, et seda mõõta keeruline ja keegi seda tegema kah ei hakka.
Veel: hingav aluskate on omajagu "temperatuuristabiilsem", kui mittehingav. Ehk et hingav niipalju ei mängi.

Päris kole ja ümar vastus. Aga ehk oli abi

Monier kirjutas:Aga jah: nii on jah, et palavate ilmadega kipub olema lohk suurem, külmematega tõmbab justnagu pingule ja lohk kipub kaduma. Mängimisruumi jätmisel pidage seda lihtsalt meeles. Talvel vähem lohku, suvel suts rohkem. Veelkord: numbrilist väärtust ei anna sellele keegi. Ja kui annaks, kas siis keegi hakkaks seda reaalselt mõõtma? Vaevalt. Et muidu pane 2 cm lohku, nüüd pane 1 cm? Julgen arvata, et seda mõõta keeruline ja keegi seda tegema kah ei hakka...

... ehk kõik taandub katusepaigaldaja kogemustele, sisetundele ja "heale ehitustavale". Aga neid uusi materjale tuleb ju pidevalt juurde ja igaüks neist on tootja jutu järgi eelmisest kohe kindlasti tunduvalt etem. Oeh!
Umbes kui kaua neid "hingavaid ja mittehingavaid" materjale katuste alla, just Eestis, on paigaldatud?
Urmas

Mittehingavaid paigaldatud kaua. Esimesed bituumenid/rubertoidid umbes laudisele 70-ndatel.
90ndtel hakati kasutama esimesi papilaadseid tugevaid "aluskatteid", kus polüetüleenkile kihid vahel.
90ndate keskel armeeritud mittehingavad aluskatted.
Meie alustasime hingavate aluskatetega aastal 2001. Enne seda tegeleti asjaga siin turul paar aastat / või siis aasta varem. Saksamaal on aga veel suurem edu, kuna seal hakati kasutama veel varem. 2000 algusaastaid peetakse katuse aluskatete maailmas siiani märgilise tähtsusega läbimurdeaastaks.

Ajalootunni lõpp

Arusaadav et "ametlik" vastaja ei saa kõhutundele rajanevaid numbreid välja käia vaid saab vaid viidata soovitatavas suunas.

Monier kirjutas:Aga jah: nii on jah, et palavate ilmadega kipub olema lohk suurem, külmematega tõmbab justnagu pingule ja lohk kipub kaduma.

-10 C juures paigaldades mina igatahes mingit erilist lohku ei jätagi . Nii kui ilm soojemaks läheb ilmub sinna ka lohk.