Ehitusfoorum

Tere

Mul oleks hästi tavaline ja lihtne küsimus, kus võiksid osaleda enamus maaküttega maja omanikud. Mitu tundi teeb teil maakütte pump ühes ööpäevas tööd ? Mul on kahtlus et mul teeb liiga palju, võtab palju elektrit .

Perioodiks näiteks oktoober-november ja nüüdsete juba veidi külmemate ilmade puhul.

v2ikejoss kirjutas:Tere

Mul oleks hästi tavaline ja lihtne küsimus, kus võiksid osaleda enamus maaküttega maja omanikud. Mitu tundi teeb teil maakütte pump ühes ööpäevas tööd ? Mul on kahtlus et mul teeb liiga palju, võtab palju elektrit .

Perioodiks näiteks oktoober-november ja nüüdsete juba veidi külmemate ilmade puhul.

Täielik sogane küsimus, kas saad oma küsimuse konkreetseks teha ja seadmete tehnilised andmed lisada.

Kuidas ta siis nii sogane on. Mitu tundi töötab teie maakütte pump ööpäevas ? Ööpäevas on 24tundi, minul töötab sellest pump ligikaudu 15h. Küsimus on teistele maakütte süsteemi omanikele. Perioodiks oktoober-november, et ehk keegi on jälginud oma katlasüsteemi ja oskab öelda, ning ka praeguste ilmade ehk detsembri puhul. Kas nüüd on arusaadavam?

v2ikejoss kirjutas:Kuidas ta siis nii sogane on. Mitu tundi töötab teie maakütte pump ööpäevas ? Ööpäevas on 24tundi, minul töötab sellest pump ligikaudu 15h. Küsimus on teistele maakütte süsteemi omanikele. Perioodiks oktoober-november, et ehk keegi on jälginud oma katlasüsteemi ja oskab öelda, ning ka praeguste ilmade ehk detsembri puhul. Kas nüüd on arusaadavam?

Loe oma esimest postitust kus on kirjas 15 tundi!!. Mis pump sul on, mis võimsusega, kui pikk on maakütte kontuur, kui suurt pinda kütad. Palju oli eelmine kuu elektriarve pumbal. Loodame et oskad nendele küsimustele vastata, siis ka abi kiiremini tulemas.

Okei. Arvasin, et mainisin juba esimeses postituses tundide arvu. Seega täiesti minu viga, vabandan rumala info eest. Nüüd aga peaks olema info täiuslik. Pump on
BWA-SS-10
10KW maasoojuspump. Täisautomaatne juhtimine, kasutegur COP kuni 4,4. R410A Tsirkulatsioonipumbad" WILO",kompressor "Sanyo", 3T "Honeywell", elektroonika "ABB" jne. Tarbeveeboiler max 120l . Hind ilma paigalduseta.

Mida üldse sellest kogu süsteemist arvata ? on kellegil selline ? Õigustab ennast ?

Ja teistele küsimustele vastates, siis köetavat pinda on ca 140m2 .Majal 2 korrust. All korrusel põrandaküte , üleval radikad. Tavaline puumaja ja võib veel mainida, et ehituskvaliteet ei ole just kõige parem (soojustus jne) Maakütte kontuuri peaks olema umbes 300-350meetrit, ehk kohe kindlasti liiga vähe, tean et peaks olema rohkem. Pumba jaoks eraldi mul arvestist ei ole, ei oska arvestada, et mitu kw võtab pump ja mitu kw võtab see, kui ta neid elektri tenne kasutab. Muidu on küttepakett, ainult 2inimest elab majas. Nov elektri arve oli vist 120eurot, ja kulu kokku 1200kw.

Loodan, et nüüd avaldasin piisavalt infot ja oleksin igasuguse abi-nõuannete-vastuste eest tänulik

Kui nüüd 1200 kw lahutada ca 400 kw tarbeelektri siis pumbale 800 kw elektrit kulunud. Pole seal hullu midagi selliste näitajate juures - vähe maakontuuri, keskmise soojapidamisega maja. Mis temperatuure lased põrandasse, radiaatorisse ja soojaveeboilerisse.

Veikko kirjutas:800 kw elektrit kulunud

Ma ikka ei väsi, lolli järjekindlusega, mitte kw vaid kWh. On see siis tõesti nii keeruline?

Küülaline kirjutas:

Veikko kirjutas:800 kw elektrit kulunud

Ma ikka ei väsi, lolli järjekindlusega, mitte kw vaid kWh. On see siis tõesti nii keeruline?

Lihtsalt vana harjumus mis ei taha minust lahkuda.

v2ikejoss kirjutas: Ööpäevas on 24tundi, minul töötab sellest pump ligikaudu 15h. ...... Perioodiks oktoober-november

v2ikejoss kirjutas: 10KW maasoojuspump......All korrusel põrandaküte , üleval radikad...... ehituskvaliteet ei ole just kõige parem (soojustus jne) .........Maakütte kontuuri peaks olema umbes 300-350meetrit, ehk kohe kindlasti liiga vähe

Veebruari lõpuks kui maapind on maakontuuri ümber jahtunud ja väljas korralikud külmad siis peab ta ilmselt 25/8 "rabama" et maja soojana hoida.
Miks vaid 300 - 350 meetrit ja kas sa ise päris kindlalt ei teagi palju pandi?

3214 tundi (sellest soe vesi 475 (alates veebruar 2012)) seisuga 11. dets 2012
Pump käivitati 12. sept 2011.

Paigaldaja ütles, et aastas võiks u 3500 töötundi kompressoril olla.

Kuidas see täpselt päevadeks jaguneb, pole aimugi. Logida saaks, aga stabiilset lahendust pole veel leidnud, mis soodne oleks.

Pump Nibe 1245 10kW.

Elektrikulu:
september 449 kWh
oktoober 549 kWh
november 721 kWh
detsember 829 kWh
jaanuar 1099 kWh Köetavat pinda 240m2 (sh garaaž, mis on küll jahedam), kõik on põrandaküte. Toru on maa all 700m. Pinnas niiske.

27.02.2011 oli seis, et oli töötanud 4914h ja tänaseks 7895h. Seega siis justkui ca 650päevaga on töötanud ~3000h ehk ~4,6h/öp.
Pump Buderus 9kw, 180m2 pinda (100% põrandaküte), 800m maakontuuri (savikas pinnas), aastane kogu maja elektrikulu ~9700kwh (maasoojuspumbal veel eraldi voolumõõtjat pole).

PS: kui eelmine või üleelmine talv oli pikalt -20 või jahedam, siis vist töötas ~16h ööpäevas.

Pump sai käima pandud 21.12.2004
Eraldi voolumõõtja läks vahele 18.02.2005
Selle ajaga on siis toimunud järgmist:
Elektrikulu 70213 (eraldi voolumõõtja järgi, alates 18.02.2005)
HeatPump time 19251h (pumba käivitamisest, alates 21.12.2004)
AddHeat time 86h (lisaküte pumba käivitamisest, alates 21.12.2004)
Warm water time 10302h (mul köetakse niiskeid ruume tarbeveega - et suvel ka soojad põrandad oleks)
Maja on viilkatusega. Alumine korrus põrandaküte ja 100m2; ülemine korrus radikad ja ~80m2.
Talvel teen aegajalt ka kaminasse tuld (lisaküte), aga mida aasta edasi, seda vähem (laisem).
Pumbaks on Thermia Diplomat 10 (9,5 KW)
Palju täpselt toru maha sai ei mäleta, aga vist oli 600 - 700 m.

Maakütte kontuuri ongi mul vähe sellepärast, et ostsin nö "valmis maja" Ise paigalduse juures ei olnud. Kui kunagi rikkaks peaksin saama, siis järgmise majaga ja maakütte oskaksin juba targem olla ja paigalduse peale rohkem panustada Tean jah, et kontuuri on vähe. Mingi valem on vist et köetav pind võiks korrutada 3mega ja niipalju kontuuri võikski olla ?! Minul läheb alguses põrandasse teisele korrusele vist umbes 35-40kraadi , sealt tuleb alla põrandasse ja põrandasse läheb 0kraadi juures ca 34-35 kraadi , kui juba veidi külmem väljas (-4 -10) siis läheb põrandasse isegi 45-47kraadi. Seda vist on kindlasti ülemäära palju, kuid asi ongi juba maja soojapidavuses, kui oleks korralikult soojustatud maja, siis ei peaks vist 40kraadi põrandasse laskma. Soe vesi on pandud koguaeg 48kraadi peale. St et sellist temp peab ta hoidma sooja vee jaoks. Üks huvitav küsimus oleks mul veel. Nimelt on katlal 2 temp andurit, väline ja ruumi sisene. Väline on ilusti pandud maja põhjapoolse külje peale ca 2m kõrgusele nagu õpikus kirjas. Küll aga, vedeleb ruumisisene andur katla küljes ning katel asub kohe garaaži kõrval. Seega katel ju arvestab koguaeg mis temp on katla-ruumis ja kuna maja pole kõige paremini soojustatud, siis läbi garaaži tuleb ka sinna rohkem külma sisse, eriti veel autot garaaži ajades. Seega tänu sellele teeb ka pump "mõtetult" rohkem tööd ? Kas mu arusaam on õige, et see andur peaks kindlasti toas sees olema, või ei mõjuta see suurt midagi?

küsid miks pump palju voolu tarbib ja räägid kehvast soojustusest
paneks 1+1 kokku ja soojustaks maja paremini ära
tulemus on positiivne igal juhul sest siis on tuba soojem ja elektrikulu väiksem samuti pumba koormus madalam ja nii edasi

ehk tegelikult kulutab pump täpselt nii palju nagu sa temalt soovid saada ja kui palju on selleks sooviks vajalik
lihtne ja loogiline

45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

Külaline kirjutas:45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

45 kraadi põrandesse minev vesi teeb põranda temperatuuriks läbi parketi kusagil 26 c, mõnusalt soe, kõndida väga mõnus.

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

45 kraadi põrandesse minev vesi teeb põranda temperatuuriks läbi parketi kusagil 26 c, mõnusalt soe, kõndida väga mõnus.

"kaasaegse ehitusettevõtja" säästusoperdiste tulemusena ei kannatagi sinna väga alla selle 45 kraadi lasta,sest vastasel juhul ei jõua ruumi ära kütta,kuna ühe maja ettenähtud põrandakütte toru kogusega on tehtud 1,5-2 maja.See on reaalne olukord tänaseks päevaks ja kõik tänu sellele,et meil puuduvad seadused,kutsumaks korrale taolisi"ärmehi".Teispool lahte sellist võimalust ei saa isegi mitte tekkida,isaeasi muidugi,kui ettevõtja tegevuskeeldu ei taha saada.

lisaks kirjutas:

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

45 kraadi põrandesse minev vesi teeb põranda temperatuuriks läbi parketi kusagil 26 c, mõnusalt soe, kõndida väga mõnus.

"kaasaegse ehitusettevõtja" säästusoperdiste tulemusena ei kannatagi sinna väga alla selle 45 kraadi lasta,sest vastasel juhul ei jõua ruumi ära kütta,kuna ühe maja ettenähtud põrandakütte toru kogusega on tehtud 1,5-2 maja.See on reaalne olukord tänaseks päevaks ja kõik tänu sellele,et meil puuduvad seadused,kutsumaks korrale taolisi"ärmehi".Teispool lahte sellist võimalust ei saa isegi mitte tekkida,isaeasi muidugi,kui ettevõtja tegevuskeeldu ei taha saada.

45-48 c põrandakollektrisse pole mingi soperdis, vaid väga tunnustatud projekteerimisfirma töö, Wirsbo projekeerimisprogramm ja torustid 20x2mm. Töötab 10 aastat gaasiküte. Madalamad kraadid on mõeldud ikka soojuspumpade jaoks kuna seal temperatuuri tõustes kaob effektiivsus.

Suured tänud kõigile vastajatele. Mina sain igatahes oma küsimustele vastused ja palju targemaks. Küll aga , jäi mul üks küsimus veel vastuseta. Kas võib ta siiasamma teemasse jätta, või teen päris uuse teema ?

"Nimelt on katlal 2 temp andurit, väline ja ruumi sisene. Väline on ilusti pandud maja põhjapoolse külje peale ca 2m kõrgusele nagu õpikus kirjas. Küll aga, vedeleb ruumisisene andur katla küljes ning katel asub kohe garaaži kõrval. Seega katel ju arvestab koguaeg mis temp on katla-ruumis ja kuna maja pole kõige paremini soojustatud, siis läbi garaaži tuleb ka sinna rohkem külma sisse, eriti veel autot garaaži ajades. Seega tänu sellele teeb ka pump "mõtetult" rohkem tööd ? Kas mu arusaam on õige, et see andur peaks kindlasti toas sees olema, või ei mõjuta see suurt midagi?"

Veikko kirjutas:

lisaks kirjutas:

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

45 kraadi põrandesse minev vesi teeb põranda temperatuuriks läbi parketi kusagil 26 c, mõnusalt soe, kõndida väga mõnus.

"kaasaegse ehitusettevõtja" säästusoperdiste tulemusena ei kannatagi sinna väga alla selle 45 kraadi lasta,sest vastasel juhul ei jõua ruumi ära kütta,kuna ühe maja ettenähtud põrandakütte toru kogusega on tehtud 1,5-2 maja.See on reaalne olukord tänaseks päevaks ja kõik tänu sellele,et meil puuduvad seadused,kutsumaks korrale taolisi"ärmehi".Teispool lahte sellist võimalust ei saa isegi mitte tekkida,isaeasi muidugi,kui ettevõtja tegevuskeeldu ei taha saada.

45-48 c põrandakollektrisse pole mingi soperdis, vaid väga tunnustatud projekteerimisfirma töö, Wirsbo projekeerimisprogramm ja torustid 20x2mm. Töötab 10 aastat gaasiküte. Madalamad kraadid on mõeldud ikka soojuspumpade jaoks kuna seal temperatuuri tõustes kaob effektiivsus.

Naturaalne parket üle 27c ei tohi saada,seega ,mis mõtet oleks normaalse koguse ja õigesse kõrgusse betoonivalusse paigaldatud toru juures sellisel juhul sinna 45-48c toitest? 35-37c täiesti piisab,kui põrand õigesti ehitatud ja küttetoru kogused õiged,küll jääb aga väheks,kui voolikut vähem pandud ,kui peaks ja siis vaja tõepoolest ,tõsta sisendvee temperatuuri,kuigi naturaalsele parketile taoline"triibuline" põrand kasuks ei tule,aga ruum on vaja ära kütta,see ka selge.

Kõik on naturaalse parketiga ja ei mingisugust probleemi juba 10 aastat. Kui paned säästuparketi siis kindlasti probleemid võivad tekkida. Pole vahet kas lased 45 c või 35 c gaasikütte puhul, soojuspumpade puhul on mida madalam temperatuur seda poarem. Soojuspumpade puhul pead põrandaküttetoru panema rohkem põrandasse kui vaja. Pole mõtet selle süsteemi kohta targutada kuna kõik Wirsbo tootja teostatud, mida veel teile vaja tõestada.

Mul läheb praeguste ilmadega 32 kraadi põrandaküttesse sisse, betoonpõrand seest 28, parkett 26 ja toas 22,5.
Peno põranda all 15 cm.

Üle 40 kraadi põrandasse lasta tähendab paraku maja suurt soojakadu

hxx kirjutas:Mul läheb praeguste ilmadega 32 kraadi põrandaküttesse sisse, betoonpõrand seest 28, parkett 26 ja toas 22,5.
Peno põranda all 15 cm.

Üle 40 kraadi põrandasse lasta tähendab paraku maja suurt soojakadu

Kas on pidevalt põrandaküte järgi või ruumitemostaat ja mootorid(perioodiline kütmine)?

Veikko kirjutas:

lisaks kirjutas:

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:45 kraadi põrandasse? Kuidas sa sellisel põrandal üldse kõndida saad?

45-48 c põrandakollektrisse pole mingi soperdis, vaid väga tunnustatud projekteerimisfirma töö, Wirsbo projekeerimisprogramm ja torustid 20x2mm. Töötab 10 aastat gaasiküte. Madalamad kraadid on mõeldud ikka soojuspumpade jaoks kuna seal temperatuuri tõustes kaob effektiivsus.

Radiaatorküttega elumaja radiaatoriss ringleva vee temp. on +35*C kuni +37*C kui õues on -10*C. Kui põrandakütte torudes ringleb +45+48*C vesi siis on ilmselt tegu puukuuriga

v2ikejoss kirjutas:... Kas mu arusaam on õige, et see andur peaks kindlasti toas sees olema, või ei mõjuta see suurt midagi?"

copy-paste ühest manualist:
Ruumitemperatuuri anduri ühendamisel paraneb kütteseadme reguleerimiskvaliteet.
Seadme/reguleerimissüsteemi kvaliteet sõltub ruumitemperatuuri anduri paigalduskohast (juhtruumist).
Nõuded paigalduskohale:
• võimalikult ilma tuuletõmbe ja soojuskiirguseta (ka tagantpoolt, nt tühja toru, õõnsa seina jne tõttu) sisesein
• ruumiõhu takistamatu ringlus ruumitemperatuuri anduri all (joonisel 42 olev viirutatud ala peab olema vaba) (Paigalduskõrgus 1,2-1,5m, anduri all 0,6m kõrgune ja 0,3m laiune ala peaks olema vaba. Kaugus ustest, riiulitest jne min. 0,3m)