Ehitusfoorum

Enne sügiskülmasid sai soetatud teine korrus 60ndatel ehitatud palksõrestik majja. Külma saabudes paljastas maja oma külmalembus. Seepärast ka "väike" remont plaanis ette võtta. Laepeale sai 50 -60 cm plaat kivi ja klaasvilla paigaltatud. Nüüd kavas seestpoolt välisseinu ja kaldlagesid 10 - 15 cm puiste tselluvillaga soojustada. Villa peale plaanis laudis paigaldada. ( kips pole väga südamelähedane mulle )
Suvel on plaanis välisseinad väljaspoolt 10 -15 cm tselluvillaga soojustada, peale tuuletõkkeplaat ja laudis. Puite tselluvillaga soojustus plaanis paigalduslihtsuse ja paigaldusvigade vältimise pärast võrrelduna teiste villadega.
Seina läbilõige väljast sissepoole. Krohvitud pilliroo plaat ca 5 cm, tolline laudis, palksõrestik mis täidetud 15 cm saepuru ja linaluudega, tolline laudis, 12mm puitkiudplaat, põranda plaat 6mm( nn soome papp ), kipsplaat 12mm
Pea kaks nädalat erinevate ehitusinimestega rääkides tuli palju erinevaid ja vasturääkivaid lahendusi. Kirjutan paar suuremat vasturääkivust. Ootaks siia argumenteeritud ja kogemustega inimeste soovitusi.

1. Osad ehitusmehed soovitavad vana saepuru seinast eemaldada.
(ise leian, et milleks eemaldada hea soojustusmaterjal ja asendada see paremaga. Saepuru pole mädanenud, vajunud ega ka niiskunud )
2. Soovitati seinast nn soome papp eemaldada kuna see ei pidavat hingama hilisema tselluvilla kihi all.
3. Pooled leidsid , et tselluvillaga soojustades on aurutõket vaja , teised aga mitte. Aurutõkke vajalikuse leidjad leidsid erinavad kohad kuhu paigaldada ( osade arvates olemasoleva vana kipsi peale, teised aga tselluvilla ja laudise vahele )
4. Soovitati aurutõke ka lakke paigaldada kuna sai lisasoojustus laepeale
5. Leiti ka, et seesmiseks soojustuseks on 10 - 15 cm liiga palju. Soovitati 6 cm et vältida külmapunkti nihkumist
6. Laideti tselluvilla kui villa ( pidavat seinas vajuma). Paigaldajate sõnul tootjapoolse paigalduse korral max 1 -2 cm 2 aasta jooksul. Edaspidi vajumine lakkab.
7. Ei soovitata miskit teha. Lihtsalt oodata suve ja teha väljast soojustus.

Tahaks ikka enne suve juba sooja käes olla
.

Wattz kirjutas:Tahaks ikka enne suve juba sooja käes olla

Eks selleks tuleks tuba kütta. Ja soojustamine suvel ette võtta väljast.

Seitsmes on kõige õigem. Siis võib ka eelmisi punkte uuesti üle vaadata.

Tere. Jätkuvalt ei suuda ära imestada , miks inimesed lähevad raskete tervisehädade puhul posijate jutule. Muidugi ka arstid võivad eksida, aga tõenäosus selleks on kordi väiksem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

rokikas kirjutas:Ja soojustamine suvel ette võtta väljast.

Endiselt jääb müstiliseks vahetegemine puit-SÕRESTIK-seina soojustamisel seest-poolt ja väljast-poolt.
Sõrestik on sõrestik on sõrestik - vaata kustpoolt tahad!(?)

Kui plaanitakse soojustust lisada sõrestiku peale(loe esimest postitust) mitte vahele siis on ka sisemine ja välimine pool täitsa esindatud.
Lugupidamisega
Müüdimurdja

rokikas kirjutas:Kui plaanitakse soojustust lisada sõrestiku peale mitte vahele siis on ka sisemine ja välimine pool täitsa esindatud.

Veel paremini saab seestpoolset ja väljastpoolset soojustamist eristada siis, kui see palksõrestikmaja on tegelikult püstpalkmaja.

Külaline kirjutas:Tere. Jätkuvalt ei suuda ära imestada , miks inimesed lähevad raskete tervisehädade puhul posijate jutule. Muidugi ka arstid võivad eksida, aga tõenäosus selleks on kordi väiksem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

mõtlen, et kuhu siis inimene peaks pöörduma? Teoreetiliselt mõnda projekteerimisbüroosse? - kui paljud tahaksid sellega tegeleda? Kui paljud suudavad anda nõu (olles ka siin foorumis olnud enam selline jälgija, siis olete vist isegi maininud, et ew-s on ehk max. 10-20 inimest kes jagavad ja korrutavad ehitusfüüsikat) Samas ei pruugi kõik ideaalsed lahendused sobida olukorra ja võimalustega.
Selles mõttes, see ehitusfoorumi "kollektiivne aju" võib olla parim koht. risk muidugi on, et võib siit meeldida just mõni ebapädevam nõuanne.
Huvitav oleks teada, kui mitu tundi võtaks aega mõnel ehitusfüüsika bürool sellise projekti tegemine?
või võib saada kellegi pädeva käest konsultatsiooni, mis ehk oleks tellijale mõistlikum lahendus.
paari tunni konsultatsiooni saab ehk 100euroga kätte või oleks see liiga odav sellise probleemi lahendamiseks?

Tere. Selleks, et "kollektiivsest ajust" õige lahendus välja filtreerida on vaja ka ettevalmistust. Eelmise postituse lõpplausetest tuleb välja just see suund, kuhu hädaga suunduda: mõnele vaja täisprojekti (maksumust ei tea), mõnele piisab ka pädevast konsultatsioonist paari tunni ulatuses. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Lugupeetava soovitus teisest teemast...

...konstrueerida selline sein, kus pole spetsiaalselt aurutõkkekihti (kilet) vaja...

Huvitav- paljud spetsialistid saavad selle soovituse tulemusliku järgimisega hakkama või sellest üldse aru?
Tellija konsulteerimine sellistel teemadel.... .... optimeerimise tingimustes....
Imelik. (külalisena)

Waltz, Sinu praeguse seina arvutus juhul, kui see ON korralikult ehitatud:
Soojatakistus: R=0,13+0,05/0,06+0,025/0,15+0,15/0,1+0,025/0,15+0,012/0,17+0,006/0,17+0,012/0,21+0,04= ~3
Soojusjuhtivus: U=1/R=0,33

Isiklikult arvan, et soojakaod on tingitud millestki muust, kui "külmast" seinast. Variant 1 on see, et seina sees ulub tuul ja R-arvutus on mõtetu ning variant 2 on see, et avatäited, põrand ja lagi lasevad sooja lihtsalt välja. Seega tee talvel ära soojuspilt, jälgi räästaid ja jääpurikate tekkekohti, ära enne suve midagi lõhu ja siis saadud tulemuste järgi tee otsus!
Jällegi väga jäme kiire arvutus ning kahtlutan tegelikkuses varianti 2: lisades praegusele seinale väljaspoole 15 cm moodsat villa, reaalse tuult pidava tuuletõkke ja laudise ning tihendades ära vanad avatäidete lengide ning seina vahed, tõuseb sellise seina soojatakistus ~5 peale ja U-arv täiesti kehtiva euronõude 0,2-0,25 vahele! See on SOE sein juhul, kui peab tuult! Samas suhteliselt odav ja ei sega sees elamist.

Mis veel: osta omale laser-kraadiklaas ja mõõda järjest seinte aga ka muude hoone osade reaalset temperatuuri. Käega vahet ei tunne aga kusagil võib tõesti olla mingi külmasild. Aga ma ei usu, et kõik seinad täies mahus oleks külmad.

Eelmine postitus on asjalik. Kui saad, tee termopilt, talvine aeg on selleks sobilik. Saepuru võib kohati olla vajunud, seina ja katuslae liitesõlmed võivad olla deformeerunud ja on moodustunud tühikud jne.

Külma seina probleem võib tuleneda väliskihist: ei krohv ega laudis ole tuuletihedad, rääkimata pillirooplaadist.

Sõrestikseina lisasoojustamisel seestpoolt ei ole erinevust võrreldes väljastpoolt soojustamisele, kui seespool on ka aurutihedamad kihid. Ja väljaspool tuuletihe kiht.

"Soome papp" on puitkiudplaat, mis ei ole aurutihe, eriti oma paksuse 4mm korral.

Külaline kirjutas:Lugupeetava soovitus teisest teemast...

...konstrueerida selline sein, kus pole spetsiaalselt aurutõkkekihti (kilet) vaja...

Huvitav- paljud spetsialistid saavad selle soovituse tulemusliku järgimisega hakkama või sellest üldse aru?

Tuleb konstrueerida selline sein, kus kihtide veeauru difusioonitakistus tagab veeauru kastepunkti mittetekkimise või tekkimise seina massiivse kihi sees (palk, poorbetoon vm).

rein113 kirjutas:Saepuru võib kohati olla vajunud, seina ja katuslae liitesõlmed võivad olla deformeerunud ja on moodustunud tühikud jne.

Külma seina probleem võib tuleneda väliskihist: ei krohv ega laudis ole tuuletihedad, rääkimata pillirooplaadist.

Sõrestikseina lisasoojustamisel seestpoolt ei ole erinevust võrreldes väljastpoolt soojustamisele, kui seespool on ka aurutihedamad kihid. Ja väljaspool tuuletihe kiht.

"Soome papp" on puitkiudplaat, mis ei ole aurutihe, eriti oma paksuse 4mm korral.

Nii on. Aga mida ei tasu ka karta, on justnimelt see müstiline sepuru või täidise ära vajumine ja näriliste käigud juhul, kui täidise osa on pealtpoolt kinni ehk jällegi tuuletihe. Õhk on teatavasti argooni järel paremuselt teine soojusisolaator ning seisev õhk seinas TÕSTAB seina soojapidavust, küll aga vähened tühjade kohtade soojuse akumuleerimise võime. Ei suuda närilised ega pragudest pudenev saepuru seina algset kogumassi oluliselt vähendada. Seega kui saab seina väljastpoolt reaalselt tuulekindlaks, kusjuures uus laudis+tuuletõkekplaat+vill kokku on juba väga arvestatav soojustus, saab sellise kinnise seina väga soojaks. Kuid tõesti ei tohi siis ka täidise vahes olla tuuletõmbust! Tüüpiline probleem ongi vajunud täidise puhul laealuste seine nullilähedane soojapidavus ja sealt lähebki soe VÄLJA, mitte ei tule külm sisse!!! Kui seal on veel külmasillad a'la soojustamata sarikaotsad, müüripalk jne, ongi toas jahe. Kuid ülejäänud sein ise vägagi hea ja soe!

Veelkord: soojuskaamera pilt või IR-termomeeter (isegi 20 eurone ajab asja ära!) koos teadliku seinatemperatuuri kaardistamisega, jääpurikate jälgimine ning asi on kohe selge. Kaardista aga nii, et mõõdad kindlaid punkte hoones ja siis võrdled erinevate välistemperatuuridel mõõdetud andmeid. Kus sein on korras, ei tohiks ~20-kraadisel toatemperatuuril ja sellise soojusmahutavusega seintel tulemused palju erineda. 1-2 kraadi, ei rohkem. Kus aga on probleemid, peavad kõikumised olema väga suured!

Küsiks sama teema alt küsimuse.
ka vana puitsõrestikule ehitatud maja, toas väike remont, ning toas panime lakke villa juurde, et natuke rohkem sooja peaks.
Seina lihtsalt kips, et ruumi enam ei ole soojususe jaoks olnd, ehk peab niipalju veel saepurusoojusus seinas.
Aga nüüd probleem nii, et panen enne laua lakke panekut ka aurutõkkepaberi, nüüd mõtlen, kuidas õigem aurutõkkepaber seinaääres lõpetada, kas toon toa poole seina peale või jätan kuidagi allapööramataja. Kipsi taga aurutüõket ei ole, ega taha nagu kipsitaha ka seda lõppu jätta, kui äkki peaks kondetns tekkima, et see kipsi taha ei tekiks, sest kipsplaaditaha me ju ei näe.

hiidlane85 kirjutas:Küsiks sama teema alt küsimuse.
ka vana puitsõrestikule ehitatud maja, toas väike remont, ning toas panime lakke villa juurde, et natuke rohkem sooja peaks.
Seina lihtsalt kips, et ruumi enam ei ole soojususe jaoks olnd, ehk peab niipalju veel saepurusoojusus seinas.
Aga nüüd probleem nii, et panen enne laua lakke panekut ka aurutõkkepaberi, nüüd mõtlen, kuidas õigem aurutõkkepaber seinaääres lõpetada, kas toon toa poole seina peale või jätan kuidagi allapööramataja. Kipsi taga aurutüõket ei ole, ega taha nagu kipsitaha ka seda lõppu jätta, kui äkki peaks kondetns tekkima, et see kipsi taha ei tekiks, sest kipsplaaditaha me ju ei näe.

seda aurutõkkepaberi ei ole vaja lakke panna kuna sa seintele seda niiehknaa ei pane, pane tavaline ehituspapp või paber mis lihtsalt villa tolmu kinni hoiab.

Pigem pane. Üks pluss on ikkagi laesoojustuse väiksem niiskusesisaldus. Hinnavahe tühine. Kui kunagi seinu renoveerid siis saab terviku moodustada, muidu saad sama kommentaari et ära seintesse pane kuna lakke jäi panematta.