Ehitusfoorum

Monieri juhend on nii üldsõnaline, selle järgi küll ise katust ehitada ei saa, või saab?
Mitu küsimust tekkis:
1. Kuidas kontrollida diagonaale kelpkatuse puhul?
2. Kuidas panna paika roov, et oleks loodis ja ühtlane igatepidi?
3. Neelu alguskoht (kelba pinnalt ristuv madalama tasandi katusehari) - kuidas teha?

Miks peab roov loodis olema?

küsi neid küsimusi endalt paar kolm korda ja kui vastust ei leia ,siis küsi endalt ,kas ma pean seda ikka ise tegema.(mind on aidanud see mõne töö juures)

rokikas kirjutas:Miks peab roov loodis olema?

Kui pole loodis siis tulevad kivide read lainetavad ju ?!

Miks

Loogiliselt mõtestan, et kivid toetuvad roovile ja kui roov on kõver siis tuleb ka kivirida kõver.
Eksin?

AHEL kirjutas:küsi neid küsimusi endalt paar kolm korda ja kui vastust ei leia ,siis küsi endalt ,kas ma pean seda ikka ise tegema.(mind on aidanud see mõne töö juures)

Rõõmuga telliksin töö asjatundjalt.
Paraku, tegija otsingul on seni end ilmutanud paistes nägudega vennikesed, algajad ja ratsa rikkaks firmad. Nukker.

Mõnes mõttes on nukker ka see, kui eesti mees ei saa enam ise hakkama nagu vanasti. Natuke ise pusimist ja pole see geomeetria nii keeruline ühti. Räästast pole ka keeruline loodi seada, mille järgi täisnurgaga teised katusepunktid leiad ning roovid rihid...


taastaja

Taastaja kus kandis ise tegutsed?
On sellekohast juhendmaterjali kusagil saadaval? Mis ei oleks nii pealiskaudne nagu Monieri juhend.

to rokikas kirjutas:Loogiliselt mõtestan, et kivid toetuvad roovile ja kui roov on kõver siis tuleb ka kivirida kõver.
Eksin?

--------------------------------------
Üldiselt vanadel majadel keegi roovi päris loodi ei aja, küll aga aetakse sirgeks. Majad on aja jooksul vajunud ja kui katus päris loodiga peale teha, siis võib tulemus silmale hoopis jubedam jääda. Kõik, aga sõltub igast konkreetsest olukorrast ja omaniku soovidest...

to taastaja kirjutas:Taastaja kus kandis ise tegutsed?
On sellekohast juhendmaterjali kusagil saadaval? Mis ei oleks nii pealiskaudne nagu Monieri juhend.

Nagu aru saab on teil rohkem vaja just katuse puidutööde osa juhendmaterjali. Neid on leidunud kõikides, läbi aegade välja antud, ehitusõpikutes
Üks vanemaid on siin
Ise tegutsen kõikjal. Ei ole maakonda kuhu poleks veel jõudnud. Kodukandist kaugemate paikade tellijad annavad reeglina varem märku ja tellimuse sisse, kui kohalikud. Nii see ränduri elu vast tulnud ongi.

Tere.

Olen kasutanud seda monieri juhendit http://www.monier.ee/tooted/truekised.html

Monieri juhendi kohta on ka minul üks küsimus tekkinud. Mõõd LAF- viimase roovi pealt sarika tipuni. Selle kohta on öeldud, et muutub vastavalt katuse kaldele. Sooviks teada, mis ta 45 kraadise kalde korral olema peaks.

Monieri juhendi peatükk "Roovide jaotus" on tõesti segaselt koostatud.
Ae Monier, miks neid segaseid valemeid seal vaja on?

205d kirjutas:Monieri juhendi kohta on ka minul üks küsimus tekkinud. Mõõd LAF- viimase roovi pealt sarika tipuni. Selle kohta on öeldud, et muutub vastavalt katuse kaldele. Sooviks teada, mis ta 45 kraadise kalde korral olema peaks.

LAF muutub erinevate katusekallete korral sellepärast, et katusekivid on mahulised. Mida madalama lainega kiviga tegu, seda väiksem on see muutus. Vajalik on see selleks, et harjakivi ulatuks piisavalt erineva katusekülje kive üle katma. Kel katusekivid on juba kohal see saab ka harjakivi ja reakividega antud sõlme täpselt maas valmis modeleerida, et sealt paras mõõt kätte saada.

Monierile anna teada, peale katuse kalde, siis ka oma katusekivi mark.

taastaja

Tere!
Jutt jumala õige.
Et küsimusele miks on vaja valemeid, reegleid või muid arvutusi: insenerid kes asja teevad muudmoodi ei oska. Siiamaani olen aru saanud, et see ei ole ka õppinud ehitajatele olnud probleem. Aga see annab meile muidugi hea vihje teha eralkientidele mõeldud paigaldusaabits. Jällegi - meie ei koolita ja ei õpeta puussepaks. Selleks peab ikka koolis käima. Meie paigaldusjuhend käsitleb kivikatuse paigaldamist.

Aga tagasi teema juurde: Taastajal on 100% õigus ja kinnitame tema sõnu. Kõik sõltub katusekivi tüübis. Erinevad lained, erinevad kivi "kannad" jne. Näiteks savikivide puhul on eriliselt oluline, et ülemine reakivi oleks maksimaalselt üleval (harjaroovile võimalikult lähedal), et harjakivi kataks ära ka lukusoone. Betooist kahelaineline: nooh.. tavaliselt on selliste kivide puhul LAF = 20mm. Jällegi. See ei pea alati nii olema. Nagu Taastaja mainis - kõike saab kas katusel või maas modeleerida. Vaadake lihtsalt, et harjakivi oleks toetatud 3-st punktist (harjaroov ja mõlemad ääred reakivide vastu)

Ikka edu!

http://www.youtube.com/watch?v=uU1WlWtZ ... =endscreen

Ehk on abi ka sellest.

1. Diagonaalide mõõtmise abil kontrollitakse täisnurgalisust.
Kui katuse tahk ei ole projekteeritud kujult täisnurkne (kelpkatuse puhul võib see nii olla), siis diagonaalide mõõtmisega pole midagi ka peale hakata. Kui katus on keerukama kujuga ja diagonaalide mõõtmine pole teostatav, aga esineb täisnurkasid, siis saab täisnurgalisuse kindlaks määrata näiteks Pythagorase teoreemi abil: täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga.
2. Et roov loodi saaks, tuleb paigalda müürlatt loodi, kui sarika kannad teha ka õigesti ja sarika otsad saagida ühtlaseks, siis roov ongi iseenesest loodis. Kui vead tulevad sisse, siis on vaja hakata rihtima. Selle kohta oli juttu teises teemas.
Et müürlatt saaks lihtsasti loodi, selleks on see nipp, et õige õige mees peab olema müürid ladunud või vöö valanud.

to AHEL kirjutas:

AHEL kirjutas:küsi neid küsimusi endalt paar kolm korda ja kui vastust ei leia ,siis küsi endalt ,kas ma pean seda ikka ise tegema.(mind on aidanud see mõne töö juures)

Rõõmuga telliksin töö asjatundjalt.
Paraku, tegija otsingul on seni end ilmutanud paistes nägudega vennikesed, algajad ja ratsa rikkaks firmad. Nukker.

Külaline kirjutas:Mõnes mõttes on nukker ka see, kui eesti mees ei saa enam ise hakkama nagu vanasti. Natuke ise pusimist ja pole see geomeetria nii keeruline ühti. Räästast pole ka keeruline loodi seada, mille järgi täisnurgaga teised katusepunktid leiad ning roovid rihid...
taastaja

Nojah, mis sa kostad...

Mina ehitasin olude sunnil oma elu esimese 100% iseseisvalt (emal keelasin üldse targutamise ära) S-kivi katuse 15-aastaselt ja üldjoontes kestab siiani ehk siis 27 aastat juba. Kuid üks pisike nüanss muidugi oli: esiteks käisin mat-füssi klassis ehk loogika ja reaalainetega oli kõik korras ja teiseks "olude sunnil" tähendas isa surma, kes oli Eesti selle hetke üks tugevamaid ehitusinsenere. Seega olin terve elu olnud ehituse sees ja titest peale jälginud ning suuremaks saades juba isa näpunäidete järgi ise tehes mingid kogemused omandanud. Peale linnamaja "valmis" tegemist jätkus ehitamine pooleli suvekodu edasi ehitamisega jne.
Lisaks võtsin raamaturiiulist Wabariigi- ja nõukaaegsed ajakirjad ning ehitusraamatud ja lugesin "pisut" omaenda harimiseks. Kuna pole kahte vasakut kätt ja kümmet pöialt ja need ei kasva mitte tagumendist välja, siis edasi on olnud eranditult kõik klassikaline ehitamine imelihtne. Pigem tekitab probleeme moodsate materjalide ja mõnede ulmeliste tööriistadega ümber käimine, käsisaag, kirves, käsihöövlid, haamer, naelad, nöörlood ja vaaderpass on ikka kuradi lihtsad tööriistad kasutada
PS: kivide katuseharjale vedamise "kits" tuli ka endal valmistada... ja otse loomulikult tugev pikk puuredel, sest aastal 1985 tänaseid alumiiniumist superredeleid ei müüdud.

taastaja kirjutas:

to taastaja kirjutas:Taastaja kus kandis ise tegutsed?
On sellekohast juhendmaterjali kusagil saadaval? Mis ei oleks nii pealiskaudne nagu Monieri juhend.

Nagu aru saab on teil rohkem vaja just katuse puidutööde osa juhendmaterjali. Neid on leidunud kõikides, läbi aegade välja antud, ehitusõpikutes
Üks vanemaid on siin

Puitehituse käsiraamat 1940 112 (2).JPG

Ise tegutsen kõikjal. Ei ole maakonda kuhu poleks veel jõudnud. Kodukandist kaugemate paikade tellijad annavad reeglina varem märku ja tellimuse sisse, kui kohalikud. Nii see ränduri elu vast tulnud ongi.

Mul on neelupleki kohta küsimus:
Kui kelp lõppeb enne räästast, st neel lõppeb katusel, mida tuleks neelupleki alumise otsaga teha - kas tuua ülespoole katusele, et neeldu kogunev vesi voolaks mööda katust edasi, või tuleks teha mingi katusekatte all kuni räästani jooksev drenaažisüsteem? Eterniitkatuse korral.

Neelu peaks ikka juhtima katuse peale, sest talvel tekib jää... jne. Aga väga kasulik on paigutada neelu otsa ja eterniidi alla vastav plekist renn, mis ulatab alla serva välja. Tuleb arvestada, et rennist ühtegi naela väljast läbi ei löö, muidu jookseb ikka sisse.

xil kirjutas: Mul on neelupleki kohta küsimus:
Kui kelp lõppeb enne räästast, st neel lõppeb katusel, mida tuleks neelupleki alumise otsaga teha - kas tuua ülespoole katusele, et neeldu kogunev vesi voolaks mööda katust edasi, või tuleks teha mingi katusekatte all kuni räästani jooksev drenaažisüsteem? Eterniitkatuse korral.

Siin on ilmselt tegu katuseuugiga, need asetsevad räästast kõrgemal. Eks siin peab vaatama, kui kaugele neelusuue räästas jääb ja millist üldpilti katusest saada tahetakse. Teha saab mitmeti. Siin üks lahendus, mis on teeninud juba 24 aastat. On lahtine renn neelu all ja eterniitide vahel.

taastaja