Ehitusfoorum

tere

mis otstarbega vidin see on?

Tekstid oled sa põnevuse tõstmiseks varjus ja uduselt pildistanud, kuid sellest, mis seal natukenegi lugeda on, pakuksin 9 kW võimsusega elektrilist veesoojendit.

Sekundeerin, tegu on niinimetatud ioonkütte katlaga, mida kasutatakse elektriga köetavates keskküttesüsteemides. Leidsid tänavalt? Keegi äkki viskas el. hindade tõusu ootuses juba varakult välja.

Link tootja lehele ka: http://www.galaneuro.ru/galan3_1.htm

Ioonkatel tõepoolest. Kui kellegil on huvi, siis mul üks selline seade riiulil seisab.

Täitsa töökorras? Mis rahahunnikut sa ta eest tahad? Oleks vaja ajutiselt enne maatorude paigaldust mingi asi kütma põrandat...

rumal küs aga milles seisneb ioonkütte ja tavalise elektritennikütte vahe? lihtsalt selles, et ioonis kasutatakse küttevedelikuna NaCl?

Ühes toodab sooja tenn. Teises luuakse elektrist soojusenergia mingite elementide vahel olevas vedelikus särtsu tehes. Puuduvad tavapärased katlakivi probleemid jms...

Külaline kirjutas:milles seisneb ioonkütte ja tavalise elektritennikütte vahe

Kes on vene sõjaväes, või ka TPI ühiselamus puujoonlaua otsa torgatud kahe žiletiteraga teeklaasis vett keetnud, mõistab elektroodkatla (ioonkatla) tööpõhimõtet väga hästi.
Tänäpäeva ohutustehnika ja õpitud abituse puhul ärge seda muidugi kodus järgi tehke.

Iooni üldpõhimõte sama mis tennil - erinevus selles, et pluss ja miinus nö "kohtuvad" vedelikus, mille tulemuses hakkab vedelik tennide vahel soojenema, elektritenni puhul läheb kuumaks küttekeha, mis soojendab vedelikku.
Ausalt, mina ei ole tea, et efektiivsuses vahet oleks - kas tenn või ioon. Ning kuna elektrihind on praegusel ajal peateema, siis ma ei julgeks kellegile soovitada kumbagi neist lahendustest. Ioonkütte puhul tuleb kindlasti kasutada õiget vedelikku, mitte tavalist vett. Tavaliselt kasutatakse NaCl lahust või siis monoetüleenglükooli. Esimene on odav aga seeeest korrodeerib korralikult küttesüsteemi ja hiinas toodetud odavaid tsirkulatsioonipumpasid saad vahetada üpris tihti.

Kui ma praegu omal ioonikale selle monoetüleenglükooli põrandakütteringi sisse panen, siis pärast on ju ok seesama vedelik ka maakütte pumbaga kasutada? (mine tea äkki juhtub midagi ja maja külmab läbi mõnikord, siis ongi hea kui pole ju vesi...) või mis arvatakse?

sashaobrok kirjutas:Kui ma praegu omal ioonikale selle monoetüleenglükooli põrandakütteringi sisse panen, siis pärast on ju ok seesama vedelik ka maakütte pumbaga kasutada? (mine tea äkki juhtub midagi ja maja külmab läbi mõnikord, siis ongi hea kui pole ju vesi...) või mis arvatakse?

Maaküttel tavapäraselt ikka H2O sees, sõltub süsteemi ülesehitusest muidugi. Eriti kui kasutad pumpa ka tarbevee soojendamiseks, siis mingit keemiat süsteemis kasutada kindlasti ei saa. Läbikülmumise vastu tuleb põrand altpoolt korralikult soojustada ja varustada küttesüsteem tühjakslaskmise võimalusega.
Põrandakütteringi maht on sul kui suur? Ega küttekonturis hiljem ei hakka liikuma tarbevesi? Küttekontuuriks on alumiiniumtorustik?
Monoetüüleenglükool on autodes kasutatava jahutusvedeliku üks komponent ehk tegemist on soojuskandjaga, mis säilitab ja viib soojust edasi paremini kui vesi. Ehk kui tead oma kontuuri mahutavust, saad aimu umbes kogusest, mida pead küttesüsteemi kallama - väga odav lõbu see ei ole. Samas ei kallata sinna kindlasti mitte konsentraati vaid õiges vahekorras segatud lahust. Vedelikku võiks vahetada süsteemis ca 5 aasta tagant. NB - kui Sul süsteemis on enne kasutusel olnud NaCl, siis peaksid igal juhul torustiku enne läbipesema, et sool ja selle tekitatud korrosioon välja ujuks.

Ok, seega peaks olema ioonkatla puhul eraldi soojusvaheti? Ehk et põranda ringis käib H2O ja ioonkatla ringikeses lahus? Kaugemas perspektiivis ma tegelikult tahaks nii jätta, et ioonkatel on tagavarana alati töövalmis ja maaküttepump siis kraanide ümberkäänamise kaudu sama põrandakütteringi kütmas. Arusaadavalt teeb seda kõike torumees, ma lihtsalt tahan laias plaanis aru saada kuidas asi olema hakkab...

Külaline kirjutas:.......................
Monoetüüleenglükool on autodes kasutatava jahutusvedeliku üks komponent ehk tegemist on soojuskandjaga, mis säilitab ja viib soojust edasi paremini kui vesi. ...............

????


mis on selle soojusmahtuvus?

Jahutusvedelike põhikomponendiks on monoetüleenglükool millele lisatakse manused.

Manused: korrosioonivastased, silikaadid, nitritid, fosfaadid (va. G12).

Kontsentraadi tihedus 20 oC juures: 1130 kg /m3 (1,13 g/cm3). Valmis segu tihedus 20 oC juures: 1060...1070 kg/m3 .

Jahutusvedeliku kontsentraat segatakse põhjamaades (sh. Eesti) veega tavaliselt vahekorras 50:50.
Sel juhul on valmis jahutusvedeliku külmumistemperatuur -36 oC