Ehitusfoorum

Plaanin vannitoa seinad teha niiskuskindel kips 2x + metallkarkass. Kas seal mingi aurutõke ka peab metallkarkassi ja kipsi vahel olema?

Mis kipsi peale tuleb?

kipsi peale tulevad keraamilised plaadid

Ise paneksin 1 kordse niiskuskindla kipsi ja siis korralik hüdro enne plaati. 2 kordsel kipsil küll mõtet pole.

Aga kui plaadid seina siis tõmba kangema aquastopiga 2 korda enne plaatimist kipsplaat üle ja sellest piisab.

selge, siis ma kilet ei hakka kipsi ja metallkarkassi vahele panema

Aga kuidas see veetõkkega märja ruumi sein ja kuiva ruumi sein, kus kile 50se lati taga, üleminek teha ?

Tere. aurutõkke vajalikkus/mittevajalikkus on alati seotud kogu seinakonstruktsiooniga. Ilma seda teadmata on sama, mis kinnisilmi tulistamine , võib-olla läheb ka pihta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld P.S. Roosa või sinine vedelik nime all Aquastop ei pea ühtegi veeauru molekuli kinni.

Minul on seinakonstruktsiooniks metallkarkass + 2x niiskuskindel kips + vill müratõkkeks sinna vahele! Kas siis on vaja või mitte? Teisele poole ehk nn. kuiva ruumi panen kas 2x või 1x kipsi, kui midagi tahaks riputada, siis vast võiks 2x kips olla?! Majas on põrandaküte.

2x kipsi panen sellepärast, et profiline metallkarkasside töövihikus oli öeldud, et plaaditavates seines võiks olla 2x kips.

2 kordse kips asemele võiksid panna esimeseks kihiks osb plaadi. Sinna hiljem super hea asju kinnitada- eriti just vannitoas.

Tere. Vahesein, mõlemal pool siseruum. Aurutõke absoluutselt ebavajalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kalvis kirjutas:Aga kui plaadid seina siis tõmba kangema aquastopiga 2 korda enne plaatimist kipsplaat üle ja sellest piisab.

Hydro krunt/niiskustõke, vuugid/nurgad kangaga ja 2x hydro.

Aurutõke pole vajalik. Küll on vajalik normidekohane veetõke kipsi peale.

Kalvis lõpetage oma pahatahtlik valetamine inimestele. Sellise soovituse jagamine ja korduvalt antud foorumis on lausa kuritegelik.
Selge hea tava ja ehitusnormide eiramine.

Ma mõtlesin sellist olukorda välisseinas kus siseseina juures vasakul pool on hüdrotõke seestpoolt 50 mm-se horisontaalse karkassi taga, märjal pool jälle kaetakse seestpoolt kips hüdrotõkkega. Ei oska kuidagi hüdrotõkkeid ühendada. 150x50 vertikaalne puitkarkass kus seespool 50x50 horisontaalselt lisaks .

Ajad ise minhit juuksekarv lõhki mula. Kõrvalfoorumis mölisete ja leiate, et aurutõket pole üldse vaja ja esitate kilokaupa mingeid võõrkeelseid materjale ja selgitusi, et näe sai ilma hakkama ja kõik kes mingit aurutõket taga ajavad on lollid. Osalt olen nõus - kvaliteetse aurutõkke paigaldus on ülimalt probleemne, vaevalt te topelt postivahesi raatsite panna kahes kihis eraldi koos aurutõkkepaberiga, seejuures ei tohi olla ühtegi klammerdust ja teipimine vaid parimate teipidega. No away. Algne küsija pole tegelikult üldse suurt rääkinud oma seintest ega neis kasutatavatest materjalidest. No ega ei saagi anda mingit õiget nõuannet. Kui on sisesein siis pole aurutõket üldse vaja ja minu nõuanne oli täiesti 100% asjakohane. No ei usu, et tal on kõik 4 seina välisseinad. Välisseinas sõltub palju soojustusmaterjalist kui ohtlik on selles auru kondenseerumine. Info puudub. Võibolla on tal kipsi taga kogu ulatuses hoopis vahtplast?
Kipsi ületõmbamine vähemalt kange aquastopiga on igal juhul vajalik. Jah, see pole hea aurutõke, kuid et ta null on seda ka ei usu (huvitav - krohvi peetakse üsna heaks aurutõkkeks et selline sein ei vaja alla enam täiendavat aurutüket), kuid piisav veetõke on vajalik. Tegelikult moodustab keraamiline plaat koos seguga üsna hea kaitsekihi, see on tegelikult põhiline kaitse.
Sellist kips vaid aquastopiga + keraamiline plaat on juba aastaid mitmel pool kasutuses (isegi klassikaline klaasvillaga puitkarkass) ja pole mul õnnestunud neil seintel näha mitte ühtegi ebanormaalsust (isegi mitte välisseinas). Teine koht kus betoonpõrand enne plaatimist tõmmati üle vaid aquastopiga + seinad kipskarkass ja aquastopp ning vett lastakse ojadena mööda seinu ja põrandat voolata, pole allkorrusele jõudnud tilkagi ja kõik on parimas korras. Täna vist ei julgeks põrandat vaid aquastopiga tõmmata, sest järgmisena tuldaks mulle kui ehitajalt seda uputusraha välja nõudma. Aga näe toimib.

Heinzile - ma teeksin kõikide välisseinte aurutõkke katkematult kogu välisseinas nendele kandvatele prussidele (nagu seal köögiseinas on näidatud. Dushiruumi kipsi tõmbad "hüdrotõkkega täiendavalt ikka üle, kuid nüüd ise vaatad kas kasutad vinget "fiberkummi" või siis midagi odavamat.

Kui selliste teadmistega mehed ennast , aasyal 2012 , plaatijateks peavad siis on kyll midagi mäda. Tunnen kaasa tellijatele, kes 10 aasta pärast seda sitta , oma rhadega, kinni hakkavad tampima. Kalvis, hoia palun kaugele vannitubadest va. nedne eesmärgilisel kasutamisel. Ülaat, vuugisegu, plaadiseg ei hoia kinni mittemingisugust auru, niiskust ega vett. Need on ilu ja kaitse pärast. Täiesti mõistan, miks põhjamaaedes nõutakse plaatijatelt igast serte. jne. Võiks vähemalt mõnel kohalikul koolitusel ära käia. Saaks plaatimise põhitõed teada. Kas sa tõesti arvad, et kui lased voolikust vett maha ja seda läbi plaadi, alla korusele ei vooola, siis on kõik ok?

Tere. Üks suurimaid vigu, mida "aurutõkestamise" tuhinas tehakse on topelt aurutõke (kuskil kile ja kuskil korralik hydro) välisseinas. Nende kahe kihi vahel on äärmiselt suur tõenäosus elu tekkeks. Kui vaja märga ruumi lisaks hydrole ka aurutõket, siis tuleb valida selline hydro, mis täidab ka aurutõkke funktsiooni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ai ai Kalvis, sa ikka muidu asjalikku paned siin, aga praegu on küll mingi elementaartõe vastu minek...

Külaline kirjutas:Tere. Üks suurimaid vigu, mida "aurutõkestamise" tuhinas tehakse on topelt aurutõke (kuskil kile ja kuskil korralik hydro) välisseinas. Nende kahe kihi vahel on äärmiselt suur tõenäosus elu tekkeks. Kui vaja märga ruumi lisaks hydrole ka aurutõket, siis tuleb valida selline hydro, mis täidab ka aurutõkke funktsiooni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Härra Alar Piirfeldiga (naudin tema kirjutisi) täielikult nõus, olen ise sellist õudust näinud. Selle pärast selle küsimuse püstitasingi.
Ka olen näinud kuidas niiskus läbi plaaditud seina kipsplaadini jõuab kui veetõket vahel pole, aega võtab aga niiskus senna jõuab.

Märgruumi ei paigaldata topelt aurutõket. Toote kile vannituppa sisse ja teete hüdroga ühenduse.
Miral on väga hea seletus erinevate probleemsete sõlmede lahenduseks. Muidugi tooted ja töö ise on omaette ooper ja vajab uurimist.

Pole ise väga kursis hüdrode aurutõkke omadustega. Kasutaks juhust ja küsiks. Kas enamikud vee baasil hüdrotõkked omavad ka aurutõkke omadust ? NT: http://www.ceresit.net/ext/failid/produ ... 1__EST.pdf on aurutõke või ei ?

Esiteks pole te vastanud miks te teistes teemades muudkui soovitate aurutõket mitte panna? Ja siis nüüd äkki leiate, et see peab maailma parim olema? Kusjuures on üldteada, et see tavaline aurutõkke paberil pandud aurutõke on Alari enda sõnade järgi tüüpse eestlase poolt paigaldatud alla igasuguse arvestuse. Või ma eksin?
Kui aurutõkkepaberi juures on ca +18 kraadi sooja (väljapoole algab klassikaline soojustus), sissepoole on kipskarkass kipsi ja plaatidega ning karkassivahe pole teab mis õhutihe siis mis juhtub?

Tere. Kui minu soovitust küsida, siis jah soovitan konstrueerida selline sein, kus pole spetsiaalselt aurutõkkekihti (kilet) vaja. Kile on nässu keeratud seina päästmiseks teoreetiline abivahend. Ja kui seda aurutõket tõesti vaja on, siis tuleb ta paigaldada nii, et tast ka kasu on. Eestis paigaldatud kiledest 98 % (minu subj.hinnag) aurutõkkefunktsiooni ei täida. Hydro tootja peab deklareerima antud toote aurupidavust (vastavalt ETAG-normile) kui see oleks sobilik ka aurutõkkeks. Kuidas see hudro aga ühildub kogu hoone aurutõkestuse kihiga on juba miljonidollariline küsimus.
Kui kirjeldatud situatsioonis aurutõkkepaber auru kinni peaks, siis saavutatakse lihtsalt läbipuhuv külm sein, kus vill ei täida oma funktsiooni.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas see leht aitab meid konstrueerida ?
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... =2&lang=en