Ehitusfoorum

Veeettevõtja nõudel ehitan uut veemõõdusõlme. Vastavalt tingimusetele peab enne veearvestit olema sirge, ilma diameetri muutusteta torulõik, mille pikus on minimaalsest 5 veearvesti läbimõõtu, pärast veearvestit minimaalselt 3 veearvesti läbimõõtu.
Kas see 5 läbimõõtu tähtendab veearvesti toru läbimõõtu või? st kas näiteks DN25 arvestil peab olema selle sirge torulõigu pikkus 5*25mm=125mm?
Mis kohast seda sirget lõiku tuleks lugema hakata, kas veearvesti konsooli otsikutest või veearvesti otsikutest või veearvesti keskelt vms?
Kas on mingid normid, et millised arvestid paigaldatakse ainult konsoolile ja milliseid võib paigaldada ka ilma selle hirmkalli konsoolita?

Tänan viite eest Tallinna Vee veemõõdu sõlmele, aga näiteks Saue vallas on teistsugune joonis ja selle põhjal algaks nagu selle 5D lugemine veearvesti otsa juurest? Kuidas teised aru saavad ja mis selle 5D ja 3D mõte on, siis saaks ise kaasa mõelda, et mis ja kuidas.
Saue Valla joonise link:
http://www.kovek.ee/kovek/images/files/ ... joonis.pdf

Mõte on väga lihtne. Kui jõnksud liiga lähedal arvestile, siis arvesti valetab.

sashaobrok kirjutas:Kui jõnksud liiga lähedal arvestile, siis arvesti valetab.

Kas on ka teada kuhu poole ta valetab, ja mis tegelikult selle valetamise põhjus on. Kui veetorus vesi vabalt vuliseks, saaksin veel aru.

Valetamise põhjuseks on turbulents. Googel annab arvatavasti piiramatult info selle kohta.

See 5D ja 3D on minimaalsed kaugused, keegi ei keela pikemat sirget osa teha. Tegelikult väljend "sirge osa" ei ole päris täpne, takistusi ei tohi olla, mis kiiruse tsentrist välja ajavad (tuletage meelde pidevusvõrrandit, kus paikneb kiirus; ja Bernoulli võrrandit, mis saab siis, kui kiirus ei asu päris tsentris). Kui kiirus pole õiges kohas siis pindalaga korrutis tuleb vale ja aparaat valetabki.
Tegelikkuses on neis näitena toodud sõlmedes üks ... nimetaks mina juriidiliseks veaks (mitte nii väga tehniliseks). Kuna see viga konkreetselt mõõtmisega otseselt igapäevaselt kokku ei puutu siis täpsustama ei hakka.

Küülaline, mis asi on torus vee vaba vulisemine? Osaline täide heal juhul ... aga siis tuleb teisi võtteid kasutada koguste mõõtmiseks.

Kas need võrrandid seda ka näitavad, kuhupoole mõõtja valetab, kas näitab suuremat või väiksemat kulu, kui need pikkused lühemad on?

Kui toru läheb enne arvestit vahetult 1" mõõdu pealt 3/4" peale ja pärast tagasi, kas siis valetab tarbija kahjuks või kasuks?

Mis vahet, kummale poole valetab, sina ei taha niikuinii orhkem maksta ning vee-ettevõte ei lase sul vähem ka maksta.

RiisPeet: naistepäeval näitab sinu kahjuks, oinapäeval vee-ettevõtte kahjuks.

Külaline kirjutas:Mis vahet, kummale poole valetab

Kui te siin nii targad olete ja võrrandeid meelde tuletate:

Külaline kirjutas:(tuletage meelde pidevusvõrrandit, kus paikneb kiirus; ja Bernoulli võrrandit, mis saab siis, kui kiirus ei asu päris tsentris)

Võiks ju lihtsale küsimusele ka vastata.
Kordan veel küsimust: kui sirged (vabandust, takistuseta) toru osad on lühemad, kui 5D ja 3D, kas siis näitab vähem või rohkem?

Küülaline, te võite ju jalgu trampida ja nõuda vastust, kuid on teil ka jaksu maksta sellise analüüsi eest? Meie hüdrualikud oleme kõvasti raha ja aega kulutanud koolis käimise peale ja peame kuidagi raha tagasi saama.
Aga nii muuseas ... nagu pank ei kaota kunagi, ei kaota ka vee-ettevõte (sest kiirus ei ole kunagi ristlõike ulatuses ühesugune).

Muidugi ei trambi iga anonüümse ninatarga peale jalgu, aga jään arvamuse juurde, et see foorum ei ole küll koht, kus kõigepealt Bernoulli võrrandiga eputada ja siis (hüdraulikas võhiku arvates) väga lihtsa ja konkreetse küsimuse peale hakata keerutama, et see vastus teil leiva laualt viib.
Loomulikult saan aru et maja veevarustuse projekti tasuta siia keegi üles ei riputa.

Ei ole minu aru pointile pihta saada, miks suvalise a la potsataja nime all kirjutamine erineb anonüümsest postitusest, aga mitte sellest ei tatnud ma kirjutada.

Keegi kasutaja küülaline on eelnevast postituses uurinud, tsiteerin "... mis tegelikult selle valetamise põhjus on..."? Eks ligimest peab ikka aitama ja kui ta juba foorumi üles leidis internetist siis ehk võtab vaevuks kopeerida siit tarku sõnu (nagu näiteks Bernoulli, jne) näiteks google otsingusse ja saab ise targaks. Aga tundub, et küülalise internet ainult ehitusfoorumist koosnebki.

Mingid Bernoullid jms...
Ma lõpetasin keskkooli 30 aastat tagasi, ja mul on meeles see, et kui toru läheb peenemaks siis voolu kiirus tõuseb ja vedeliku rõhk langeb, kui uuesti jämedamaks siis vastupidi. Aga täpsemalt ma ei mäleta, kas meile räägiti 21 sajandi veemõõõtja toimimispõhimõttest.
Seega küsimus on endine, kui 1" toru läheb vahetult enne DN25 veemõõtjat 3/4 tolliseks ja pärast uuesti ühe tolliseks kas veemõõtja valetab ja kui valetab siis kummas suunas. Kas tõesti keegi teadjatest ei võiks olla selline maamehelik ja asi ära seletada?

Kui sul on veemõõtja konsooli peal,siis konsooli küljes olevad otsad,mille vahele veemõõtja läheb,ongi need sirged ilma läbimõõdumuutuseta torulõigud.

RiisPeet,
"Aga nii muuseas ... nagu pank ei kaota kunagi, ei kaota ka vee-ettevõte (sest kiirus ei ole kunagi ristlõike ulatuses ühesugune)."

Konsooli peal küll, aga no need otsad on ikka lühemad kui 5*25mm=125mm ja 3*25mm=75mm. Ja Tallinna vee skeemi peal on teglikult nagu näha, et seda pikkust hakatakse vist lugema konsooli otsast?
Veemüüja ei kaota muidugi kunagi, tal on vett hunnikus ja kasum mega, huvi ongi, et ma ei maksaks rohkem kui tarbin mingi sellise vea tõttu, et toru läheb enne veemõõtjat peenemaks.

Kui sul on konsooli peal,ja veel kuulkraanid kahel pool,siis pole midagi mõelda vaja.Vee-ettevõte tuleb ja krutib veemõõtja vahele ja ongi kõik.Ja mis majale sa veesõlme ehitad,et 1" veemõõtja läheb?

Veesõlme teen eramule, täpsemalt ehitan ümber (arvesti ei ole vist ikka 1" vaid on 3/4", arvesti konsooli pikkus on 27cm, aga toru enne seda on 30pem ja pärast kah), kuna mingite eurorahadega tehti uued trassid ja uued nõuded. Uus nõue on sirged toruosad, jämeduse mitte muutumine, tagasilöögi klapp ja veefilter. Samuti tuleb varem otse maja sisendi küljes olnud kastmisvee arvesti ühendada pärast põhiarvestit ja kanalisatsiooni hakatakse arvutama lahutamistehtega põhiarvesti miinus kastmisvee arvesti. Varem maksin kanali ja vee eest põhiarvesti põhjal ja lisaks ainult vee eest kastmisvee arvesti põhjal.