Ehitusfoorum

Tere kõigile.
On paigaldatud suur malmkatel ( siis ikka otseses suur ja korralik malmkatel), katelt näeb siin http://soojapood.ee/?page_id=439#!/-1/

mul on mudel universal 11 200/160kw võimsusega tahkekütte katel.
Tegemist siis korraliku malmkatlaga, hindan rohekm kui mõnda teras või säästukatelt aga see kord ei arutle katelde üle, igaüks valib oma --- kes tahab tütart , kes ema

Plaan oli järgmine. Kui teen ahjul ukse terasest , kus on põleti jaoks sobiv auk ning kinnitan sinna 200kw õlipõleti. Siis kuidas reageeriks sellele katel? Äkki liiga terav kuumus hetkega vms? Kas korsten, mis hetkel on kivikorsten tuleb ümber teha roostevaba torule? Mida peaks arvestama sellise projekti puhul? Automaatika saab laenata mõnelt teiselt katlalt või lasta eraldi paigaldada. Katel pole küll nii efektiivne kui mõni diiselkatel 90% kuid vana diiselkatel tahmas pidevalt kinni (kuus paar korda), siis tuligi mõte paigaldada kivisöekatlale uus põleti ja süsteem.
Jään ootama Teie arvamusi.

Korstnasse on vaja AISI 316 sisu (hülss panna), on olemas spets torud, kõige alumisel põhjas võimaliku kondents vee välja juhtmiseks keermestatud nippel, moodulitest laotakse kokku ja lastakse korstnasse. Muus osas jään vastuse võlgu.

katlamees kirjutas:... Katel pole küll nii efektiivne kui mõni diiselkatel 90% kuid vana diiselkatel tahmas pidevalt kinni (kuus paar korda), siis tuligi mõte paigaldada kivisöekatlale uus põleti ja süsteem.
Jään ootama Teie arvamusi.

Õli (diisli) ja otseelektriga kütte MWh hind on suht sama ju. Kui katla kasutegur nigel, siis jääb õhku mõtekuse küsimus

Külaline kirjutas:Õli (diisli) ja otseelektriga kütte MWh hind on suht sama ju. Kui katla kasutegur nigel, siis jääb õhku mõtekuse küsimus

Kas ka järgmine aasta on veel elekter odavam kui õli?
Teine aspekt on, kas elektri võimsust on naapalju võtta kui vaja.

Kui korstnasse paigaldada roostevaba toru, siis kas see tuleb ümbert ka millegagi täita? ja eel soovitatud 316 aisi toru ei kõlba . Ei teagi kas see on rahva petmine või mis aga tavaline roostevaba ei kannata happeid ega ka kuuma, kui temp peaks alaosas tõusma NÄITEKS paar sada kraadi, siis roostevaba omadus muutub. Tulemuseks on 5-6 aastaga läbi ussitanud põlenud toru. Kuna töötan metalli ettevõttes olen näinud mitmeid korstnaid, mis tahavad vahetamist. Parim oleks panna alaosa tulekindel roostevaba ( kus temp kõrgem) ja pool korstent siis happekindel roostevaba. Muidugi hind on kordades kõrgem, see üks väga suur miinus.
Olen näinud katla poles müügil ka elektro galvaniseeritud torusi, mis näevad välja nagu roostevaba kuid must metall jääb ikka mustaks, kiideti veel, et kes hakkab korstnasse investeerima teist uut katelt

Küsin veel ka targematelt, kas on vahet ümargusel või nelikant torul. Plaanin tööjuures ise toru valmistada, sellest ka küsimus, pärast kraanaga tõsta korstnasse

Liiga õhuke roostevaba plekk ei kõlba, ei vasta nõuetele ja vastu ka ei pea. Paksemat sa plekitöökojas tavaseadmetega enam ei painuta. Just seda õiget korstna roostevaba plekki (mis on piisavalt paks vastupidamaks ja veel saab painutada) sulle aga ei müüda. Müüakse vaid valmis korstendega. Eesti on liiga väike, et monopolist pääseda. Nii olid minu tutvus plekkseppadega. Täiesti iga suvaline roostevaba ei kõlba, peab happekindel olema.
Võib olla neljakandiline või ümmargune. Kui on telliskivikorstnasse siis midagi ümber olema ei pea.
Kraanaga korstnasse? Imelik? Seni on kõik tehtud sobivate valtsidega, tõstad vabalt korstnasse käe otsas?

katlamees kirjutas: ja eel soovitatud 316 aisi toru ei kõlba . Ei teagi kas see on rahva petmine või mis aga tavaline roostevaba ei kannata happeid ega ka kuuma, kui temp peaks alaosas tõusma NÄITEKS paar sada kraadi, siis roostevaba omadus muutub. Tulemuseks on 5-6 aastaga läbi ussitanud põlenud toru. Kuna töötan metalli ettevõttes olen näinud mitmeid korstnaid, mis tahavad vahetamist. Parim oleks panna alaosa tulekindel roostevaba ( kus temp kõrgem) ja pool korstent siis happekindel roostevaba. Muidugi hind on kordades kõrgem, see üks väga suur miinus.

Miks temperatuur peaks õliküttel nii kõrgele tõusma ? 400 kraadi lubab toru valmistaja. Ega ometi pole mõttes seda malmikärakat kivisöega läbi selle roostevaba toru kütta? 200 kW põleti - miks nii suur, kas praegu on siis 24/7 süsi all?

katlamees kirjutas:Kui korstnasse paigaldada roostevaba toru, siis kas see tuleb ümbert ka millegagi täita? ja eel soovitatud 316 aisi toru ei kõlba . Ei teagi kas see on rahva petmine või mis aga tavaline roostevaba ei kannata happeid ega ka kuuma, kui temp peaks alaosas tõusma NÄITEKS paar sada kraadi, siis roostevaba omadus muutub. Tulemuseks on 5-6 aastaga läbi ussitanud põlenud toru. Kuna töötan metalli ettevõttes olen näinud mitmeid korstnaid, mis tahavad vahetamist. Parim oleks panna alaosa tulekindel roostevaba ( kus temp kõrgem) ja pool korstent siis happekindel roostevaba. Muidugi hind on kordades kõrgem, see üks väga suur miinus.
Olen näinud katla poles müügil ka elektro galvaniseeritud torusi, mis näevad välja nagu roostevaba kuid must metall jääb ikka mustaks, kiideti veel, et kes hakkab korstnasse investeerima teist uut katelt

Küsin veel ka targematelt, kas on vahet ümargusel või nelikant torul. Plaanin tööjuures ise toru valmistada, sellest ka küsimus, pärast kraanaga tõsta korstnasse

Hmm, töötad metalli ettevõttes ja AISI 316 on tavaline roostevaba toru? Äkki annad ettevõtte nime, teaks hoiduda.
Seni ei ole 5 aastaga mitte midagi juhtunud, kuigi jah, õlikatlal on tegu raiskamisega, kui PAARSADA kraadi korstnasse lased.

Jah, aisi 316 on nö kõige tavalisem roostevaba. Korstna toru teen valmis oma töökojas. 6m painutuspingiga painan 4kant toru valmis (mitu osa keevitame kokku), ja täispikkuses laseme korstnasse. materjali paksuseks saab olema 3mm, alumineots 2meetrit tulekindel. Hea on muidugi näha, et mõni mees on eesti tublim ja parim metallimees-- ei oska kohe midagi tarkustele vastata.
Miks põleti suurus on 200kw on see, et paljud firmad soovitavad panna enne suurema põleti kui väiksema, vähendades sellega põleti pidevad koormamist.
Arvestades seda, et küttepinda on nii palju ja basseini kütmine neelab parajalt soojust ära.Ja ma ei näe probleeme vajadusel ka pärast kivisütt kasutada, kui tekkib mingil põhjusel vajadus, kuid seda ma ei usu--- kui juba automaatselt asi toimib.
Tänud kõigile kes on jätnud kasulikku tagasisidet

katlamees kirjutas:Jah, aisi 316 on nö kõige tavalisem roostevaba. Korstna toru teen valmis oma töökojas. 6m painutuspingiga painan 4kant toru valmis (mitu osa keevitame kokku), ja täispikkuses laseme korstnasse. materjali paksuseks saab olema 3mm, alumineots 2meetrit tulekindel. Hea on muidugi näha, et mõni mees on eesti tublim ja parim metallimees-- ei oska kohe midagi tarkustele vastata.
Miks põleti suurus on 200kw on see, et paljud firmad soovitavad panna enne suurema põleti kui väiksema, vähendades sellega põleti pidevad koormamist.
Arvestades seda, et küttepinda on nii palju ja basseini kütmine neelab parajalt soojust ära.Ja ma ei näe probleeme vajadusel ka pärast kivisütt kasutada, kui tekkib mingil põhjusel vajadus, kuid seda ma ei usu--- kui juba automaatselt asi toimib.

Tundub tõsise perfektsionistiga tegemist olevat- 3 mm paksus ja 6 m tükid kokku keevitada, nelikant (õigem oleks ovaalne või ringikujuline ristlõige), ristlõike pindalast siin juttu polnud, kuid 200 kW korral vaid ühekivi lõõr olla ei saa. Kohaletoimetamiseks alla rekka ei vea välja (pikkus) ja kraanata tõesti hakkama ei saa.
AISI 316 kannatab happeid ja kuuma kestvalt 450-600 kraadi (sõltub paksusest) ja ei ole tavaline roostevaba teras.

Tere. Ei hakanud uut teemat tegema ning postitan oma kõsimuse siia teemasse. Ka mul sama teema päevakorral. Nimelt hektel õlikatel 30kw mis uugab päevad ööd ( võimsusest jääb väheks) kuna katel ise max 30 kw ei aita ka suurem põleti või düüs. Asjamehed arvasid et suurus järk võiks olla minu majas 100kw lähedale, kuna katlale on tulnud järjest rohkem koormust st küttepinda. Ja nüüd siis küsimus ----- hetkel katel ühendatud (silmaga mõõtes ) umbes 120mm torukülge, mis aetud siis ühekivi lõõri korstnasse. Kas sellele torule TOHIB aga ühendada järgi katelt võimsusega 100kw ja põletit ???? Või diislil pole vahet, puhub ise survega välja nagunii.

Tegelikult peaks seda ikkagi uurima, eeskätt vast põletimüüja käest? "Surve" annab põleti ventilaator, mis on arvestatud mingile konkreetsele vasturõhule. Muidugi saab ventilaatori tootlikust muuta, vastavalt CO sisaldusele jne. Uuri näiteks Filter AS käest, või Hilarisest.

Mul on paigaldatud katlale 150mm ümmargune 1,5 mm paksune Outokumppu tavaline rv toru. Kaks meetrit peale katelt on aga happekindel korstnatoru. Toru on 9m pikk ja ühes tükis. Soojapaisumine on ikka päris suur. Kui toru oleks 3mm seinaga, oleks paisumine veel suurem, sellega peaks arvestama, et korsten saaks liikuda. Samas panin samad torud ka pliidile ja kaminale ja üldiselt jälgin, et üle 250 kraadi pidevalt sisse ei läheks. Üritan hoida alla 200 ja tundub toimivat. Korstende vanus muidugi alles kolm aastat.

paksema seinaga toru soojuspaisumine pikisuunas on suurem???