Ehitusfoorum

Tere!Sry,kui foorumis sellel teemal juba juttu on olnud,aga ei hakanud silma.Niisiis viilkatusega maja tellistest korsten oleks soov ära soojustada.Külm osa ca kaks meetrit,aga kuna ka teisel korrusel ei elata siis oleks vist mõttekas sealt ka soojustada.Kuidas seda kõige lihtsamalt teha.Pööningu osas pole väljanägemine tähtis,aga teisel korrusel võiks olla mingi viimistluse võimalus ka.Ja kui korstnast juba juttu on siis siiani on alumine pliita,ahi ja ülemine ahi olnud kõik ühe,27 * 14 sm korstnalõõri taga.Tuleohutuse mõttes ta otseselt keelatud pole,kui majas elab üks pere,aga kogemus on näidanud,et siiski küllaltki ohtlik.On olnud juhuseid kui alt ahju halva tõmbe korral lõi ka ülevalt suitsu täis.Ülevalt ahi 50 aastat vana pleku ,(täpselt ei mäleta,kas 60*70 või 70*80 sm) umbkoldega,korsten asub ahju kõrval.Tahmaluuke pole,paisumisvuuke kusagil vahel pole,aga sellegipoolest plekk igaltpoolt sirge ja kivide vastas kinni.Viiekümne aasta jooksu olen korraks pealt lahti võtnud ,kuna tekkis veidi tõmbega probleeme.Kahtlustasin,et lõõrid täis,aga tahma oli lõõrides minimaalselt.Viga lahenes uue korstnapitsi tegemisega.Üks kivi tuli ka ukse pealt ära,selle panin uuesti kinni ja ongi kogu remont,mis viiekümneaastne ahi vajas.Priit Aun annab oma raamatus ahjule kütteperioodi keskmise puude hulga ca 11 ruumi.Minul kulus seal majas kunagi kahe ahju ja pliita kohta ca 15 ruumi.See siis selleks.Mis võimalus oleks ülemisele ahjule eraldi lõõr tekitada.Olemasolevas korstnas on küll üks ülearune 14*14 lõõr,aga see jääb ikkagi tõenäoliselt väikeseks.PS Minu küsimus ei ole neile kes näevad selles võimalust ilkumiseks.Need võivad astuda lihtsalt järgmisesse teemasse.Nii lihtne see ongi.Ma ei ole piksevarras.

Tere
Kõige lihtsam viis pööningul korstna soojustamiseks on ilmselt kivivilla plaadid ja kuna korsten peab olema vajadusel ümbertringi vaadeldav, siis võiks need kivivillaplaadid panna raamistiku ( näiteks kipsikarkassi sisse, ning mõlemalt poolt traadiga toestada) raamid omakorda ühendada ingedega ja keerata ümber korstna, kui korstnal ring peal, siis ühendada näiteks haagiga. Sel moel saad vajadusel haagi valla päästa ja korsten ongi vaadeldav ja ei tohiks päästeametnikel ka midagi halba öelda olla.
Teisel korrusel viimistluse osas koos soojustusega eriti variante ma ei näe. Oot...aga kas see teine korrus on siis ilma kütteta või ja seal on sama külm, kui pööningul???
Seda teise korruse ahjule lisalõõri asja peaks ikka kohapeal hindama ja eri-võimalusi kaaluma.

Tänud idee eest.kindlasti kaalun ka sellist lahendust.Üleval on jah ahi küll.samas ülevalt kõik puhtaks tehtud,niiet elamist ei ole ja ahi sellist harva kütmist vist kah eriti ei taha.Maja kohta öeldakse tavaliselt kas kogu aeg kütta või üldse mitte kütta.seega ülemine elamine ikka plaan suht külmaks jätta.Samas võib ka sinna korstnale ajutise kasuka panna ja siis pole ju enam vajagi kui elamine sisse tuleb.Seega viimistlust pole vaja.Peaasi,et tuleohutus tagatud.

Ma panin tulekindla villamati ümber korstna ja "teipisin" ta klaasriidega kinni. Vajadusel saab klaasriide uuesti lahti keerata ja villad eemaldada.
Vanadel, saepuruga täidestud, põõningutel tuleb kindlasti saepuru korstnast eemale lükata. Aastatega läheb see korstna vastu.

Mul on seal jah saepuru küll talade vahel.Sellepärast peabki kõik läbi mõtlema.Korstna ümber on valatud sinna,kus korsten läbi lae läheb betoonist katik ca 25sm -se äärega.Ülevalt pööningult on talad selle ümber vekseldatud,niiet korstna ääre ümber jääb nagu kast,mis on täidetud liivaga.Kuna lage vaja nagunii soojustada rohkem,siis tõstan talad kõrgemaks ja panen saepuru peale veel villa.Korsta ligiduses võib panna siis kivivilla mingis ulatuses.