Ehitusfoorum

Tere. Mõtlesin et vahetaks majas vanad vene ajal ehitatud puuahjud keskkütte katla vastu välja.
Kuidas õigesti arvutada kui võimast katelt vaja oleks? Maja on 160 m2 ja laed 2,3m (vanem puumaja).

Huvitav mis pikemas perspektiivis soodsam kütteliik tuleb? Kas võtta halupuudega köetav puugaasikatel või graanulkatel?

Ei oska midagi valida, vaatasin puugaasikatelt Atmos ja puugaasikatelt ATTACK, kuskil kiideti Komfortsi.

Kui pelletikatel valida, siis mis firmat soovitate (Eko, Pelle, Boink, Benekov, Atmos vms)?

Kui juba keskküttele minna ja kogu kupatus tuleb päris kulukas, siis ei julge ilma targematega nõu pidamata otsustada.

Palju sul eelmised aastad on külmemal kuul küttele kwh kulunud siis sellest tuleks ka alustada süsteemi võimsuse valikul. Kesküte on väga lai mõiste ja kõik oleneb kas tahad tulevikus olla ka isiklikult katlakütja - halupuude vatiant.

Katla välja vahetamist tuleb alustada maja karbi soojustamisest, kui see veel pole tehtud. Kui tehtud, siis lähtu eelmisest postitusest.

Aastas läheb mul majas 20 rummi halupuid. Kõige külmemal kuul 3 rummi. Mismoodi ma kw tunde sellest nüüd arvestan?

Kuskil 5 kuud aastas on dushiruumi põrandküte sees. Soojaveeboiler dushiruumis 150l , Soojaveeboiler köögis 15 l. Tarbijaid 4 inimest.

Kuidas ma nüüd arvutan?

Veikko kirjutas:Palju sul eelmised aastad on külmemal kuul küttele kwh kulunud siis sellest tuleks ka alustada süsteemi võimsuse valikul.

on võimalik tasuta (va oma aeg) puid saada. Muidui eelistaksin mitte katlakütja olla. Mis siis mõistlik oleks - müün küttepuud maha ja ostan selle eest pelleteid?

Veikko kirjutas:Kesküte on väga lai mõiste ja kõik oleneb kas tahad tulevikus olla ka isiklikult katlakütja - halupuude variant.

Jah sul on õigus. On plaanis soojustada.

OJV kirjutas:Katla välja vahetamist tuleb alustada maja karbi soojustamisest, kui see veel pole tehtud. Kui tehtud, siis lähtu eelmisest postitusest.

http://kyttemeister.ee/index.php?page=137
1 ruum=1250 kWh elektrit
3 ruumi=3750 kWh elektrit kuus
päevas 125kWh
tunnis 5,21kWh
160m2 majale teeb see 32 w/m2 külma ilmaga.

Arvan, et ahjud kütsid vähem kui 160m2 ja osa ruume olid jahedamad.
Tegelik kulu siis m2-le suurem.

Meie siin mõtleme, millega oleks soodsaim kütta ja mis tüüpi katel selleks valida. Aga ilmneb, et juba aastat 70 tagasi oli maailm valmis saanud. Juhtusin lugema ühte raamatut ja seal avaldatud mälestusi aastat 1938. Maja, millest jutt käib, peaks püsima siiani. Oli koosnenud kümnest toast, pluss köök-vannituba-garaaz jne. Ühesõnaga mitte väike. Muidugi oli majal oma katlamaja, mida köeti puudega - ja mis minu jaoks eriti muljetavaldav, siis tsiteeriks siinkohal veidi raamatut.

...Keldris oli avar garaaz ja puhas keskütteruum, kus isa, valge särk seljas, enne tööleminekut toimetas. Keskütteahi tuli vaid puudega täita(kivisütt me ei kasutanud), kõige muu eest hoolitses juba automaatseade, mis reguleeris siibrit vastavalt termomeetri näidule. Maja püsis järgmise hommikuni soe, kus kogu protseduuri korrati...

Eeldan, et selleaja süsteem oli ehitatud isevoolu teel ja ilma elektriliste reguleerijateta, täitsa huvitaks, mismoodi see kõik toimis? Kahtlemata teeb seesugune elukorraldus kadedaks, kuna isegi kütan katelt aga pmts peab iga tunni tagant minema midagi alla panema, et saaks akupaagid soojaks kütta ja kui elekter juhtub ära minema, istun ikka külmas. Seesugune lugu juhtus juba paar aastat tagasi ja pärast pidi mitu päeva maja ülesse kütma. Seega soovitaks valida kombisüsteem, et olesk omma elekter olemas, kui midagi üldise varustusega peaks juhtuma.
http://www.greaterdemocracy.org/archives/678

vahelepõikeks kirjutas:Kahtlemata teeb seesugune elukorraldus kadedaks, kuna isegi kütan katelt aga pmts peab iga tunni tagant minema midagi alla panema, et saaks akupaagid soojaks kütta

See nüüd pole ka elu ega midagi

Osta paar soojuspumpa, ehita paar ahjukest ja säästad nii mõnegi jooksuringi - elu ei ole igavene, et seda pidevale katlakütmisele kulutada

vahelepõikeks kirjutas: ...Keldris oli avar garaaz ja puhas keskütteruum, kus isa, valge särk seljas, enne tööleminekut toimetas. Keskütteahi tuli vaid puudega täita(kivisütt me ei kasutanud), kõige muu eest hoolitses juba automaatseade, mis reguleeris siibrit vastavalt termomeetri näidule. Maja püsis järgmise hommikuni soe, kus kogu protseduuri korrati...

Kõlab nagu Stropuva tüüpi katel. See toimetaks ilmselt (minu oletus vaid) sarnaselt kui vabavoolne süsteem ehitada.

madis64 kirjutas:

vahelepõikeks kirjutas:Kahtlemata teeb seesugune elukorraldus kadedaks, kuna isegi kütan katelt aga pmts peab iga tunni tagant minema midagi alla panema, et saaks akupaagid soojaks kütta

See nüüd pole ka elu ega midagi

Osta paar soojuspumpa, ehita paar ahjukest ja säästad nii mõnegi jooksuringi - elu ei ole igavene, et seda pidevale katlakütmisele kulutada

Ehk tasub tõesti ahjud alles jätta või remontida ja osta paar soojuspumpa viimased mudelid on üsna suure kasuteguriga COP üle 5-e ja töötavad ka kuni -25C,
http://www.akromex.com/eshop/et/14-soojuspumbad
ja pelleti puhul on lõpphind tarbijale 0,042 eurot/kWh, elektri otseküttel
0,1 €/kWh, ja soojupumbaga kütmisel 0,02 €/kWh (COP 5) , või 0,033 €/kWh (COP 3)
. Investeering oleks keskmise katlamaja ehitamisel 160 m2 majale ca 8000 eurot (katel, pelleti põleti, radiaatorid ja torustik, automaatika), soojuspumpade korral saaks hakkama pea kaks korda väiksema investeeringuga ja ära jääb kütte vedu, pelletipunkri täitmine, tuha eemaldamine. Lisaküte eriti külmade ilmade või voolukatkestuse korral peaks siis olema ahjude abil.

Vabavoolne st ilma elektrita küttesüsteem on täitsa võimalik ehitada, tänapäeval pole enam populaarne, sest ehitus odavam ei tule kuid on sundtsirkulatsiooniga süsteemist palju väiksema kasutusmugavusega. Tema ainus pluss on võimalus töötada ilma elektrita! Samas kui vaid elektrikadumine on probleemiks siis saab pumbad panna UPS-ile või lisada autonoomne generaator, mis hoiab elektrikatkestuse ajal pumbad töös. Generaator on eriti bro, sest saad ka muid elektrimaailmaga seotud võlusi kasutada - külmik töötab, telekas mängib jne.
Vabavoolsel tuleb torud üsna jämedad teha - samuti tuleb liitmikud valida hästi väikeste voolutakistustega. Veel peab katel asuma madalaimas punktis ja kõik radiaatorid katlast kõrgemal ja torud ei või minna kordagi U tähe moodi madalamale.

Aga võid ju ehitada uue küttesüsteemi lisaks. Mitte miski ei keela neid paraleelselt kasutamast. Võid ju kasutada mugavust ihkavana soojuspumpa koos ahjudega - Kevad-sügis kütabki vaid soojuspump ning talvel hoiab temperatuuri - ahjuga kütad suure külmaga juurde. Või voolukatkestuse ajal. See on eestlaste lemmiksäästulahendus. Muidugi kui ehitad täieliku keskküttekatlaga uue küttesüsteemi siis ahjudel pole enam mõtet.

Katla õige valik tehakse maja soojakao alusel. Võid ka rusikareeglitena kasutada kaudseid arvutusi aga lihtsaim on lähtuda - üle 40 kW pole eriti vaja ja alla 20 kW suurt polegi või jäävad nad lahjaks pausidega kütmisel (so. käsitsi kütmine)

Aitäh vastuste eest.
Õige, kõiki ruume ei kütnud.

Esimene kirjutas: Arvan, et ahjud kütsid vähem kui 160m2 ja osa ruume olid jahedamad.Tegelik kulu siis m2-le suurem.

Ahjud on jah sellepoolest head, et ei sõltu elektrist (ja muudest seadmetest). Kahjuks pole ahjud nii efektiivsed kui katlad. Osa soojust läheb korstnasse ja akumulatsioonipaaki ka midagi lasta ei saa.
Vaatasin, et näiteks Atmose puugaasikatla kasutegur oli kuskil 90%. Eriti meeldib see, et põlemine on kaheastmeline: alguses põlevad puud- eraldub soojus. Teises astmes püütakse kinni ja põletatakse ära suitsugaas ehk võetakse sealt ka veel soojus välja. Loodust ka reostab vähem.
Kui lasta kõik vene ajal ehitatud ahjud ümber ehitada/ära parandada, kas siis on võimalik saavutada samaväärne kasutegur nagu mõne moodsa katlaga? Mis muidu korraliku puuahju kasutegur on?

Vaatasin ka neid Kirigamine õhksoojuspumpasid. Kirjutatakse et kütab stabiilselt välistemperatuurini kuni -15*C ja kütab ka -25*C juures, huvitav mis temperatuuri ta toas suudab saavutada kui õues on külmem kui -15*C?
Ma ei oska välja lugeda mitu ruutu ta majas ära kütab nt +20 kraadini.

Keiti kirjutas:Kahjuks pole ahjud nii efektiivsed kui katlad.

Kus kohast selline ilmatarkus pärit on

Keiti kirjutas:Osa soojust läheb korstnasse

Kas katel töötab korstnata

Keiti kirjutas:ja akumulatsioonipaaki ka midagi lasta ei saa.

Ma käsitleks seda energeetilises kontekstis küll eelise, mitte puudusena.

Restkoldega ahjudel on kasutegur kuni 80%.Umbkoldega ahjudel 50...60%
See tähendab, et nii palju jääb köetavasse ruumi.
Ülejäänu väljub korstna kaudu.
Kasuteguri tõstmist piirab näiteks asjaolu, et telliskorsten vajab töökorras olemiseks vähemalt 100...120*C temperatuurilist suitsugaasi. Tuleb aga arvestada, et ka kõrge kasuteguriga katel oma madalatemperatuurilise suitsuga rikub telliskorstna.
Ahjude puhul pole tõesti vaja akupaaki. Soojus aga ka sel juhul salvestatakse - kivisse.
Ahjusid on võimalik mitmesuguse soojasalvestusvõimega ehitada.

vuuk kirjutas:Ülejäänu väljub korstna kaudu.
Kasuteguri tõstmist piirab näiteks asjaolu, et telliskorsten vajab töökorras olemiseks vähemalt 100...120*C

Aga kes käsib tellistest korstent kasutada?

madis64 kirjutas: Aga kes käsib tellistest korstent kasutada?

Õige Madis.
Ja kusjuures mina tõlgendan siinkohal seda kui vihjet, mitte kui küsimust.
Kui mõeldakse küttesüsteemi muutmisele, siis tuleb esmalt mõelda, et küttesüsteem on tervik.

Õhk soojuspumpadel on mitu häda - Annavad sooja kõige rohkem kui väljas soe ja kõige vähem siis kui on väljas käre külm. Ja üle -15 kraadi kas lakkavad töötamast või pole enam soovitav kasutada. Aga ikkagi miks neid siis kasutatajse? Sest nad on mugavad ja ikkagi ühed soodsama küttehinnaga. Loll on see kes õhksoojuspumpa planeerib maja ainsa soojusallikana - tõenäoliselt see sellike on juba külmetanud eelmine talv enda kringliks. Seega vajba õhksoojuspump suurte lülmade jaoks mingit abistavat (backup) kütet juurde. Eestis on levinud selleks vana klassikaline ahi või kamin (või kaminahi). See küll toob ebamugavust juurde, kuid suurte külmadega kannatab paar päeva käsitsi kütmise ära, samas kui 3/4 kütteperioodist saab ikkagi soodsa hinnaga kütmismugavust kasutada. Teine variant on backup kütteks kasutada klassikalist elektriradiaatorit. Jah, tuleb see 1/4 aega kirvehinnaga elektriga kütta aga ikkagi saab ju kuidagi hakkama.
Klassikaline eesti talv reeglina ei oma üle -15 kraadiseid külmasi rohkem kui üks kuu.

vuuk kirjutas:Ja kusjuures mina tõlgendan siinkohal seda kui vihjet, mitte kui küsimust.

Jah, eks ta üks mõttekrambi leevendamisele suunatud retooriline küsimus oli.

Et kui teemaalgataja kaalub tõsimeeli katlamaja ja keskküttesüsteemi väljaehitamist, seega ka uue korstna rajamist, siis miks võetakse võrdlusse tesielt poolt uus ahi, mis on ühendatud vanasse/renoveerimata korstnasse?

Et kui erinevaid variante võrrelda, siis ei ole mõtet hakata võrdlema olemasolevat sapikat uue ja ostetava mersuga - kui mersuraha on taskus olemas, siis on sapika ja mersu vahel ikka väga palju muid automarke olemas, millega oma probleemi saab soodsamalt ja mõnikord ka paremini ära lahendada.

vuuk, mismoodi "kõrge kasuteguriga katel oma madalatemperatuurilise suitsuga rikub telliskorstna"?
Kui katel kõik suitsugaasid ära põletab, siis korstnasse ei jõua ju praktiliselt midagi - ei kuumust ega pigi.

Mul on tavalised tellistest korstnad. Kui nüüd ahjude asemel katlamaja peale üle minna, kas peaks telliskivi korstna maha lõhkuma ja mingi muu korstna sinna asemele ehitama, aga milline siis olema peaks?
See oleks järjekordne kulutus mille peale ise poleks tulnud ja enne siin foorumis nõu pidamata teada saanud.



madis64 Akupaaki laskmise all mõtlesin seda boonust, et saaks sooja vett saaks ka põrandaküttes kasutada, et ei peaks elektriga põrandat kütma (mis on kallis).

Ei ole ma veel midagi kindlalt otsustanud. Uurin alles maad, et mis ja kuidas. Võimalik, et sõidan oma sapikaga edasi



kalvis
Kuidas õhksoojuspumbaga kõik toad soojaks saavad? Pump asub ühes ruumis ja seal on muidugi soe, aga kui maja on 160m2, palju ruume?

Madal temperatuur korstnas põhjustab kondentsi tekke. Oli vist 95 kraadi juures eraldub väävelhape (eriti kui kasutatakse kütteks kivisütt või kütteõli, kuid ka puuküttel tekib väikeses koguses seda) ja kuskil 45 kraadi juures süsihape. Mõlemab veed imbuvad telliskorstnasse ja tagajärjed on katastroof maja siseviimistlusele. Lisaks täiendav oht korstnapigi süttimisele

Tavalise õhk-õhk pumbaga on soojuspumba asukoht kui soojuse saamine kaugemale paras kogemustega mängimine kui ka kompromisside valik. Õhk-õhk pumbad tekitavad ikkagi müra ja seega ei ole sobiv koht magamistuba ja/ elutuba (mõnd ei häiri telekat vaadates soojuspump). Sobivad kohad on köök, esikud, koridorid jne. Asukoht peaks ka nii olema, et siseosal oleks läbi lahtiste uste enam vähem maja keskel asudes võimalikult vähe vaheruume läbides lühim tee kaugema osa magamistubadesse või elutuppa. Lisaks peab arvestama, et siseosa ei saa olla väga kaugel välisseinast ja kohe tuleb ka mõelda kuidas tuuakse külmaaine torud. Tihti mõnel jälle on probleeme välisosa asukoha leidmisega. Tavaliselt pannakse soojuspumbad esimesele korrusele, sest teisele korrusele saab juba muude trikkidega soojuse viia esimeselt korruselt.
Väga suurel majal jääb nagunii üks ca 4 kW pump lahjaks ja pannakse mitu soojuspumpa. Pluss on see, et niimoodi saab ühtlasema soojusjaotuse ja 2 pumpa on töökindlamad kui üks võimas. Teine lahendus on kasutada õhk-vesi soojuspumpa. Omal ma niimoodi tegin - üks õhk-õhk kütab keskel ja teine õhk-vesi kütab kogu veekütet. 2 peale saavad hakkama. Backup kütteks on kaminahi (või siis sooja salvestav soemüüriga kamin).

madis64 kirjutas: Et kui teemaalgataja kaalub tõsimeeli katlamaja ja keskküttesüsteemi väljaehitamist, seega ka uue korstna rajamist, siis miks võetakse võrdlusse tesielt poolt uus ahi, mis on ühendatud vanasse/renoveerimata korstnasse?

Madis, mina vastupidi arvasin just, et inimene ei pruugi sellele tullagi, et uus süsteem võib ka teistsugust korstent vajada. Keiti vastusest ma seda välja loengi.

Keiti kirjutas:vuuk, mismoodi "kõrge kasuteguriga katel oma madalatemperatuurilise suitsuga rikub telliskorstna"?
Kui katel kõik suitsugaasid ära põletab, siis korstnasse ei jõua ju praktiliselt midagi - ei kuumust ega pigi.

Mul on tavalised tellistest korstnad. Kui nüüd ahjude asemel katlamaja peale üle minna, kas peaks telliskivi korstna maha lõhkuma ja mingi muu korstna sinna asemele ehitama, aga milline siis olema peaks?
See oleks järjekordne kulutus mille peale ise poleks tulnud ja enne siin foorumis nõu pidamata teada saanud.

Kalvis oma vastuses räägib õigust - jahe agressiivne suitsugaas ja läbiniiskumine on telliskorstnale halb. Seega tuleks arvestada, et võib olla vajadus ka uuele korstnale.

Tere.

Kalvis oma vastuses räägib õigust - jahe agressiivne suitsugaas ja läbiniiskumine on telliskorstnale halb. Seega tuleks arvestada, et võib olla vajadus ka uuele korstnale.

Aga võib ka vanale korstnale hülsi sisse ajada.

Toomas

Telliskorsten ei pruugi isegi tavalisele kiviahjule sobida, kui viimase kasutegur on liiga kõrge ja korstnasse jõuab liiga alajahtunud suitsugaasid. Eks isegi tegin võib-olla valearvestuse, kui puukatlale ladusin telliskorstna. Päästab praegu ainult see, et kontrollin katlast väljuvat suitsugaaside temperatuuri, mida hoian 230--250 kraadi vahemikus. Korstnas jahtuvad need suitsugaasid veelgi, nii 10 kraadi iga meetri peale ja ülevalt lendan taevasse umber 120..150 kraadine suitsusoojus. Sellise temperatuuriga ei teki korstnalõõris ohtlikul määral kondensvett. Katla enda kasutegur sellega kindlasti väheneb, aga kompensatsiooniks kuumeneb korstnajalg, sarnaselt kiviahjuga, kahel korrusel Kui liita ka see katla küttevõimsusele, siis teeb ju sama välja, kui oleks valinud korstnaks midagi muud, kui tellise ja sellesse korstnasse katlast 100..150 kraadist suitsu lasknud...

taastaja

Keiti kirjutas:madis64 Akupaaki laskmise all mõtlesin seda boonust, et saaks sooja vett saaks ka põrandaküttes kasutada, et ei peaks elektriga põrandat kütma (mis on kallis).

Aga miks peaks elektriga põrandat kütma? Aga miks peaks üldse põrandat kütma?

Tegelikult, kui hing ihkab põrandakütte järele, mida ahjuga ei ole kuidagi võimalik teostada, siis ei ole ju mõtet nende süsteemide kasutegureid võrrelda, vaid parem oleks seada sammud mingisse küttesüsteeme projekteerivasse/püstitavasse firmasse, rääkida oma olukord seal lahti ja küsida hinnapakkumist