pellet küttesüsteem

[Külaline]

Kase halg sisaldab oluliselt rohkem niiskust. Kui suudad kasehalude niiskuse viia alla 8% siis vahet pole

Väidetavalt ei ole põhjus ainult niiskusesisalduses, vaid peenestatud tooraine pressimisel suure rõhu ja temperatuuriga muutub puidu molekulaarstruktuur, mille tagajärjel kütteväärtus tõuseb. Lisaks on pelleti kütteväärtust võimalik tõsta alltoodud viisil.
http://www.youtube.com/watch?v=xix80EnyP-A

[Külaline]

Kase halg sisaldab oluliselt rohkem niiskust. Kui suudad kasehalude niiskuse viia alla 8% siis vahet pole

Väidetavalt ei ole põhjus ainult niiskusesisalduses, vaid peenestatud tooraine pressimisel suure rõhu ja temperatuuriga muutub puidu molekulaarstruktuur, mille tagajärjel kütteväärtus tõuseb. Lisaks on pelleti kütteväärtust võimalik tõsta alltoodud viisil.
http://www.youtube.com/watch?v=xix80EnyP-A

Peab ju mingi udune põhjus olema, et maksta pelleti Kwh eest poole rohkem, kui kasehalu Kwh eest. Aga mugavus peab maksma.

[Katlamiis]

Kase halg sisaldab oluliselt rohkem niiskust. Kui suudad kasehalude niiskuse viia alla 8% siis vahet pole

Väidetavalt ei ole põhjus ainult niiskusesisalduses, vaid peenestatud tooraine pressimisel suure rõhu ja temperatuuriga muutub puidu molekulaarstruktuur, mille tagajärjel kütteväärtus tõuseb. Lisaks on pelleti kütteväärtust võimalik tõsta alltoodud viisil.
http://www.youtube.com/watch?v=xix80EnyP-A

Ega see pellet liiga äkiline eisaa Kütte väärtus võib tõusta tuhandeid kordi.

[Esimene]

Kui 1000kg pelletit on 4700kwh.
ja http://www.halupuu.ee/index.php?id=9
andmetel kask niiskusega 20% 1500 KWh/rm

pelleti 4700kwh /kask 1500kwh/rm=3,13
Ehk ümmarguselt on vaja 3rm kasehalge, et oleks samapalju kui pelleti tonn sisaldab Kwh.
Vaatasin et soov.ee pakuti kuivi kasehalge 50-60eur/rm
siis läheks maksma 150-180euri, mis ei jää vägapalju alla pelleti tonni maksumusele.

Kui võtta nüüd arvesse valge/hall lepp mille rm on 700kwh, siis läheb seda umbes 6rm, et oleks sama väärtusega mis pelleti tonn.

Selle järgi kuiv halupuu on peaaegu samas hinnas pelletiga.

Märg halupuu kindlasti odavam. Kui krundil ruumi kus puid hoida ja kuur olemas, ning saab paar aastat kuivada lasta, st aasta väljas ja teine aasta kuuris, siis saab kütte vast poole odavamalt pelletiga võrreldes. Lisaks ei pea jõusaali kasutamise eest maksma.

[Külaline]

Kui 1000kg pelletit on 4700kwh.
ja http://www.halupuu.ee/index.php?id=9
andmetel kask niiskusega 20% 1500 KWh/rm

pelleti 4700kwh /kask 1500kwh/rm=3,13
Ehk ümmarguselt on vaja 3rm kasehalge, et oleks samapalju kui pelleti tonn sisaldab Kwh.
Vaatasin et soov.ee pakuti kuivi kasehalge 50-60eur/rm
siis läheks maksma 150-180euri, mis ei jää vägapalju alla pelleti tonni maksumusele.

Kui võtta nüüd arvesse valge/hall lepp mille rm on 700kwh, siis läheb seda umbes 6rm, et oleks sama väärtusega mis pelleti tonn.

Selle järgi kuiv halupuu on peaaegu samas hinnas pelletiga.

Märg halupuu kindlasti odavam. Kui krundil ruumi kus puid hoida ja kuur olemas, ning saab paar aastat kuivada lasta, st aasta väljas ja teine aasta kuuris, siis saab kütte vast poole odavamalt pelletiga võrreldes. Lisaks ei pea jõusaali kasutamise eest maksma.

1rm kuivi kasehalge kaalub keskmiselt 460kg, seega tonni jaoks läheb vaja üle 2 rm. 1700 kWh/rm on ühe ruumi kasehalgude kütteväärtus. http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64828262

Ja kes see talvel puid ostab? Kevadel maksab märg kask jälle 30 euro ringis rm, nii on iga aasta olnud. Kasehalud ostetakse kevadel, kuivab kaks suve väljas ja tuuakse nädal enne ahju panekut tuppa soojenema. Nii langeb niiskus 15% peale ja kütteväärtus tõuseb veel oluliselt. Nüüd proovi uuesti arvutada ja näed, et vahe on tublisti üle poole kasehalupuu kasuks.

[Polar]

Jälle arutu jahumine..... Kes tahab olla katla/pliidi/ahju ori, andke aga minna. Pellet on täisautomaatne küttelahendus, täidan korra nädalas (umbes 5min) punkrit ja võtan korra kuus tuhka ämbritäie. Neid kahte asja ei saa võrrelda, veelgi odavam on kohapeal hüppamine:)
Aga noh "õnneks" enamuse inimeste oma aeg ju ei maksa midagi, see mis halgude hankimise/ladustamise/tuppa vedamise/süütamise/põlemise kontrollimise jnejnejn peale läheb, seega muidugi, kasehalg on parim lahendus üldse.

[Esimene]

1rm kuivi kasehalge kaalub keskmiselt 460kg, seega tonni jaoks läheb vaja üle 2 rm. 1700 kWh/rm on ühe ruumi kasehalgude kütteväärtus. http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64828262

Ja kes see talvel puid ostab? Kevadel maksab märg kask jälle 30 euro ringis rm, nii on iga aasta olnud. Kasehalud ostetakse kevadel, kuivab kaks suve väljas ja tuuakse nädal enne ahju panekut tuppa soojenema. Nii langeb niiskus 15% peale ja kütteväärtus tõuseb veel oluliselt. Nüüd proovi uuesti arvutada ja näed, et vahe on tublisti üle poole kasehalupuu kasuks.

1000kg/460kg=2,17 sedasi läheb jah natuke üle 2 ruumi saab kaaluks 1000kg.
Kuna 1 kg kase ja 1kg pelleti kütteväärtus erinev, siis õige oleks sel juhul jagada
4700kwh/1700kwh=2,76 ruumi, ehk natuke alla 3 ruumi.

Kui puud kuivavad 2 aastat või mistahes aastat, siis suve lõpuks võibolla saavutab 20% niiskuse. Aga kütteperioodiks on nende niiskus välisniiskuse mõjul tõusnud.
Et viid puud tuppa ja puu saavutab 15% niiskuse. Aga kui puudega kütad ahju, siis ahju kasutegur ei ole võrreldav pelletikatla kasuteguriga. Ahjul 60% kasutegur. Siin ei aita ka kui kask oleks 15% niiskusega.

[Esimene]

Märg halupuu kindlasti odavam. Kui krundil ruumi kus puid hoida ja kuur olemas, ning saab paar aastat kuivada lasta, st aasta väljas ja teine aasta kuuris, siis saab kütte vast poole odavamalt pelletiga võrreldes. Lisaks ei pea jõusaali kasutamise eest maksma.

Ja kes see talvel puid ostab? Kevadel maksab märg kask jälle 30 euro ringis rm, nii on iga aasta olnud.

Ma seda ju enne ütlesingi, et märg puit on odavam.
Kel oma mets see saab veel odavamalt.

[Külaline]

1rm kuivi kasehalge kaalub keskmiselt 460kg, seega tonni jaoks läheb vaja üle 2 rm. 1700 kWh/rm on ühe ruumi kasehalgude kütteväärtus. http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64828262

Ja kes see talvel puid ostab? Kevadel maksab märg kask jälle 30 euro ringis rm, nii on iga aasta olnud. Kasehalud ostetakse kevadel, kuivab kaks suve väljas ja tuuakse nädal enne ahju panekut tuppa soojenema. Nii langeb niiskus 15% peale ja kütteväärtus tõuseb veel oluliselt. Nüüd proovi uuesti arvutada ja näed, et vahe on tublisti üle poole kasehalupuu kasuks.

1000kg/460kg=2,17 sedasi läheb jah natuke üle 2 ruumi saab kaaluks 1000kg.
Kuna 1 kg kase ja 1kg pelleti kütteväärtus erinev, siis õige oleks sel juhul jagada
4700kwh/1700kwh=2,76 ruumi, ehk natuke alla 3 ruumi.

Kui puud kuivavad 2 aastat või mistahes aastat, siis suve lõpuks võibolla saavutab 20% niiskuse. Aga kütteperioodiks on nende niiskus välisniiskuse mõjul tõusnud.
Et viid puud tuppa ja puu saavutab 15% niiskuse. Aga kui puudega kütad ahju, siis ahju kasutegur ei ole võrreldav pelletikatla kasuteguriga. Ahjul 60% kasutegur. Siin ei aita ka kui kask oleks 15% niiskusega.

Rest ja V kujuluse koldega kaminahju kasutegur on 78%, nii siin foorumis kirjutatkse, seega samasse suurusjärku, ainult spets pelletkateldel on see vist parem.

Kas tõesti suureneb kasehalu kütteväärtus 33%, kui viia ainuüksi niiskus 20% pealt 8% peale?

[juroku]

Ei ole see elu nii roosiline mitte.Omast kogemusest võin öölda et 3-4rm puudest jatkub minu 150m2 vanale majale küll,aga ühe tonni küll puitbrikettist ei jatkunud küll(küttevärtus on neil sarnane).Ainukene mida võidat on mugavus.Uue süstemi ehitamisega on selles jümet aga vana renoverimises kahtlen

[Polar]

Juroku, jutt on PELLETIST, mitte puitbriketist. Pole veel näinud et keegi suudaks puitbriketti pelletipõletisse ajada:)

[juroku]

Jutt käis küttevärtusest ja puit briket ja pellet on sama tehnologi ja ainult mõdut on erinevad et oleks lihtsam automatiseriga põletamise protsesi

[Polar]

Nende põlemisprotsess ei käi päris ühtemoodi, pelletipõletis tekitatakse leek sundõhuga, siit ka max efektiivsus põlemisel.
Kui sul maja ikka hõre nagu puukuur, siis võib ka 3 tonni kuus ära minna.
Näiteks minu maja pelletikulu keskmiselt per 1 kuu on 1,8 tonni (köetav pind kokku pea 350 ruutu)
See on eelmise talve märkmete põhjal, kulu oleneb siiski otseselt välistemperatuurist, kui väljas on null kraadi ,siis saab hakkama ka alla tonni kuus, kui ikka -25 siis võib minna kuni 2,5 tonni.
Tarbevesi ka selle sees.

[juroku]

Vahet pole kui hõre maja minul on,energijat kulutab taa ikka ühte moodi,küttan mina puudega briketti voi pelletitega.See põlemis protsesi jutt on juba see et kui palju sa saad kätte energijat konkreetse küttuse põletamisest ja see on katla,kamina või ahju kasutegur

[külm õhk]

1rm kuivi kasehalge kaalub keskmiselt 460kg, seega tonni jaoks läheb vaja üle 2 rm. 1700 kWh/rm on ühe ruumi kasehalgude kütteväärtus. http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=64828262

Ja kes see talvel puid ostab? Kevadel maksab märg kask jälle 30 euro ringis rm, nii on iga aasta olnud. Kasehalud ostetakse kevadel, kuivab kaks suve väljas ja tuuakse nädal enne ahju panekut tuppa soojenema. Nii langeb niiskus 15% peale ja kütteväärtus tõuseb veel oluliselt. Nüüd proovi uuesti arvutada ja näed, et vahe on tublisti üle poole kasehalupuu kasuks.

1000kg/460kg=2,17 sedasi läheb jah natuke üle 2 ruumi saab kaaluks 1000kg.
Kuna 1 kg kase ja 1kg pelleti kütteväärtus erinev, siis õige oleks sel juhul jagada
4700kwh/1700kwh=2,76 ruumi, ehk natuke alla 3 ruumi.

Kui puud kuivavad 2 aastat või mistahes aastat, siis suve lõpuks võibolla saavutab 20% niiskuse. Aga kütteperioodiks on nende niiskus välisniiskuse mõjul tõusnud.
Et viid puud tuppa ja puu saavutab 15% niiskuse. Aga kui puudega kütad ahju, siis ahju kasutegur ei ole võrreldav pelletikatla kasuteguriga. Ahjul 60% kasutegur. Siin ei aita ka kui kask oleks 15% niiskusega.

Rest ja V kujuluse koldega kaminahju kasutegur on 78%, nii siin foorumis kirjutatkse, seega samasse suurusjärku, ainult spets pelletkateldel on see vist parem.

Kas tõesti suureneb kasehalu kütteväärtus 33%, kui viia ainuüksi niiskus 20% pealt 8% peale?

Ei suurene, järelikult on pelleti kolmandiku võrra suurem kütteväärtus halupuust puhas pluff. Selget vastust pole ka pelleti müüad andnud, ainult keerutavad.

[sashaobrok]

Ega see müüja vast oskagi sulle täpselt seda matemaatikat selgitada. Meeles tuleks hoida ka seda, et niiskuse väljaaurustumisega väheneb ka olulised küttematerjali kaal. Ehk sisuliselt kui sa selle kaalu jagu tonni sisse saad vee asemel hoopis puitmaterjali juurde panna, siis miks peaks siin selge bluff olema?

[Polar]

Sashal õige jutt.

[tkko]

Meeles tuleks hoida ka seda, et niiskuse väljaaurustumisega väheneb ka olulised küttematerjali kaal. Ehk sisuliselt kui sa selle kaalu jagu tonni sisse saad vee asemel hoopis puitmaterjali juurde panna, siis miks peaks siin selge bluff olema?

Siin http://www.biomassenergycentre.org.uk/p ... %20V17.XLS arvude keeles- 33% vast bluff, massiühiku kohta vahe 17% , ruumalaühiku kohta veelgi vähem (20 vs 8 niiskusprotsent).

[sashaobrok]

..pluss kütmise ajal aurustumisele kuluv soojusenergia....

[tkko]

..pluss kütmise ajal aurustumisele kuluv soojusenergia....

Tabelis on toodud LHV (s.t. vee aurustumisele kuluv energia on juba kütteväärtusest maha arvatud).

[sashaobrok]

no ok ok:) ma ei garanteeriks samas siin neid ülemiste tegelaste arvutamisi ka väga pädevaks

[Esimene]

Arvutused on põhinevad algandmetel.
Vaja on teada kütteväärtust, praegusel juhul halupuu ja pelleti vahel.

Halupuul on see suuresti sõltuv puu liigist ja niiskusest. Oleneb kus ja kui kaua on kuivanud.
Mul olid osa puid kuivanud juba 3-4 aastat, aga seisid õues riidas ainult pealt kaetud.
Sügisene niiskus tegi puud suht märjaks, sest katlas puud ikka susisesid ja ajasid veevahtu välja.
Ka valget leppa kulus mul 2 korda rohkem kui saarepuud.

Eeldame, et köetakse ikkagi kuivade puudega ja selleks võetakse 20% niiskusega sisaldusega.
Kui tead puude ruumi kütteväärtust ja hinda, siis leiab selle järgi Kwh hinna.
Sellelt võtab maha katla kasuteguri.
Samuti ka pelletil.

Pelleti puhul saab seda kasutegurit panna hoidma kogu kütmise ajal.
Halupuudega hoiab õhuklapi regulaator seda enamvähem paigas.

Halupuude puhul võib küll minna niiskuse % arvutamise ka kütteväärtuse arvutamisega küll väga täpseks, aga see eeldab ka et on olemas seade millega seda niiskust mõõta. Tavaliselt seda pole.

[Külaline]

Kummaline, et halupuul tehakse vahet, kas on saar või hall lepp ja vahe on suur kütteväärtuses, samas kui pellet on tehtud saarest või hallist lepast ei ütle keegi seda välja, pannakse ikka maksimum väärtus.
Vahet pole, kas see vahe küteväärtuses on 33% või 15% pelleti ja halupuu tonnil on see ikka märkimisväärne. Miks ei taha või ei oska seda vahet keegi lahti seletada, eks uskuda on vist lihtsam


http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf
http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=346

[val]

Kummaline, et halupuul tehakse vahet, kas on saar või hall lepp ja vahe on suur kütteväärtuses, samas kui pellet on tehtud saarest või hallist lepast ei ütle keegi seda välja, pannakse ikka maksimum väärtus. Vahet pole, kas see vahe küteväärtuses on 33% või 15% pelleti ja halupuu tonnil on see ikka märkimisväärne. Miks ei taha või ei oska seda vahet keegi lahti seletada, eks uskuda on vist lihtsam
http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf
http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=346

Tood välja selle 762.Brosyyr_Puitkytus_2010.pdf ja vastust ei näe ? Eri puuliikide TAK on vahemikus 5,47-5,61 MWh/t. Ehk siis eri puuliikide kütteväärtustel ei ole vahet (praktikas). Pelleti kütteväärtus on pellet.ee järgi 4,7 - 5,0 kWh/kg. Samuti ei tehta pelletit saarest või lepast või kasest. Kui teha standardi kohast premium pelletit (ilma lisaaineteta), siis koosneb see enamuses okaspuust ja lehtpuud on seal vaid teatud väike osa, mis kütteväärtust prkatiliselt ei mõjuta. Samas ei oleks vahet, kui seda lehtpuust teha, aga sellest lihtsalt ei saa teha ilma lisaaineteta (ei jää pelletiks, leguneb laiali). Kütteväärtuste arvutamise tekivad arusaamatused tekivad seal, kus on vaja massi ruumalaks teisendada ja mängu tuua niiskus, tuhasus ja muud tegurid. Reklaamtekstides toodud pelleti ja halupuu kütteväärtuse vahe tuleb niiskusest (ja tuhasusest). Premium pellet on nimelt alla 10% niiskusega ja ilma kooreta (mõjutab tuhasust). Võrdlusesse tuuakse väljas kuivanud halupuu 20 % niiskusega. Selles niiskuses ongi kogu vahe ja lisaks vead teisendamisel mahult massile. Täpsemalt loe nt siit: http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client ... raamat.pdf

[Marek72]

Kui kõrgeks on mõtekas katla temperatuuri ajada pelletiga küttes?