1. leht 1-st
Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 18 Nov 2012, 20:17
Postitas webern
Tere!
Küsiks teadjamatel nõu küttekulude osas.
Majas kokku köetavat pinda 150 m2, hetkel gaasiküte ja igakuine gaasikulu kuskil 400 m3 juures.
Junkers Ceraclass katel teeb läbivoolu põhimõttel ka kuuma vett.
Antud hetkel on tubades 21 kraadi.
Hetkel on katuslael kuskil 20 cm klaaspuistevilla.
Millised võimalused oleks küttearvete vähendamiseks?
1) Kas lisada nt 25 cm puistevilla katuselaele?
2) Hetkel pole ka katlal mingit automaatikat.
Kuna tegemist põrandaküttega esimesel korrusel ja radikatega II korrusel, siis mida kaaluda:
a) Paigaldada kütteregulaatorid tubadesse, kus on põrandaküte ( radikatel ju termostaadid niikuinii )?
b) Kas mingit kell-termostaati ei saa katlale vahele panna, et ta nt öösel ei kütaks. Et saaks programmeerida mingi
päevase tsükli, millele vastavalt katel töötaks ja seega ka tarbiks gaasi?
Aitäh!
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 18 Nov 2012, 22:15
Postitas 2korda2
Alusta termopildistamisest - sedasi saad kõige odavamalt kätte lekkekohad. Sõltuvalt mõõtmistulemustest saab juba edasi otsustada.
400m3 on paljuvõitu tatise sügisilma kohta. Minul on köetavat pinda pisut enam (160m2), samamoodi põrand, radikad ja soe vesi. Viessmanni katel. 400-ni on kulu küündinud vist üldse kahel kuul (kui olid karmid talved).
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 09:14
Postitas Kalvis
Maja soojapidavusest pole midagi teada. Võimalik suure kulu allikaks ilmselt ongi see. Ehk tasub soojustada.
Vaevalt ta täiesti ilma automaatikata on.
Palju on toas sooja? Võibolla kütad üle, keera madalamaks
Kütteregulaatoriteks tubades on lihtsaimad ja väga head radiaatoritel termostaadid. Vaja on neid siis, kui hakkab esinema ülekütmine, st, toas soovid madalamat temperatuuri aga kuidagi ei saa. Vot termostaadiga, saad, keerad madalamaks ja ongi. Ülekütmise ärajäämise tõttu saad kokkuhoidu.
Kui katelt saab mingist klemmist sisse/välja lülitada siis saad kella vahele panna. Tõenäoliselt mingit kokkuhoidu ei saa, sest öösel kütmata jäänud energia kütad päeval täpselt tagasi. On võimalik vaid saada pisikest kokkuhoidu tubade madalamast temperatuurist (selleks tavaliselt seda kella kasutatakse), sest soojuskaod on üks üheses seoses liiga kõrgest toa temperatuurist.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 09:21
Postitas Külaline
hmmmm kas öösel on gaas odavam ?
soojuse kadu saad vähendada maja soojustamisega
kui eelmainitud on OK siis gaasi kulu ehk arvet saad ehk võibolla vähendada kaasaegsema ja suurema kasuteguriga katla soetamisega.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 12:24
Postitas Külaline
Et hoones oleks tagatud OK tingimused (põhiliselt ikkagi soe tuba), siis saab gaasiarveid vähendada vaid nii, et kütta vähem. Selleks:
a) ei tohi sooja majast välja lasta ehk soojustada maja, samuti ventilatsioon soojustagastiga. Soojustamisest sõltub kõige suuremal määral hoone soojuskaod. Järgmine on ventilatsioon.
b) ruumipõhiline temperatuuri reguleerimine - küttekehadele termostaatpead. Selle abil saad ära kasutada kõike elamisest (kodumasinad, kamin, inimesed jne) ja ka aknast sisse paistvast päikesest tekkinud soojust. Samuti piirad sellega ruumide ülekütmise.
Kondensaatkatlaga saab samuti 5-10% kokkuhoidu, kui osata ära kasutada kondensaatkatelt. Oluline on saada katlasse tuleva soojuskandja temperatuur madalaks.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 13:17
Postitas Veikko
Ruumid kus põrandaküte tuleb panna toatermostaadid. Öisest katla väljalülitamist ei ole mõtet teha. Ja kui siis raha jääb üle hakka soojustama niipalju kui mahub.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 14:04
Postitas Külaline
Palju 400 m3 gaasi täna ka maksab?
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 14:20
Postitas gaasi hind
Külaline kirjutas:Palju 400 m3 gaasi täna ka maksab?
oktoobri kuu 2012 aasta 150m3 koos igasugu kibedate ja käbetate ja totu ja kraanimaksudega 94,34eurot.
võrdluseks 3.10.2006 240m3 läks 719,30 eek`i
Seega "natuke" on ikka tõusnud

Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 16:23
Postitas Veikko
gaasi hind kirjutas:Külaline kirjutas:Palju 400 m3 gaasi täna ka maksab?
oktoobri kuu 2012 aasta 150m3 koos igasugu kibedate ja käbetate ja totu ja kraanimaksudega 94,34eurot.
võrdluseks 3.10.2006 240m3 läks 719,30 eek`i
Seega "natuke" on ikka tõusnud

Täna ostame gaasi eesti gaasilt 0,54 euri m3, 150 m3 oleks 81 euri koos kõikide riigimaksudega.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 17:00
Postitas Küülaline
gaasi hind kirjutas:oktoobri kuu 2012 aasta 150m3 94,34eurot
Huvi pärast küsin, kui palju samal kuul elektriarve oli? Ja selle gaasi arve sees ilmselt ka soe vesi?
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 19:41
Postitas rokikas
webern kirjutas:Hetkel on katuslael kuskil 20 cm klaaspuistevilla.
Seda on vähe. Kaalu tõsiselt seda ...
webern kirjutas: lisada nt 25 cm puistevilla katuselaele?
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 20:56
Postitas gaasi hind
Küülaline kirjutas:gaasi hind kirjutas:oktoobri kuu 2012 aasta 150m3 94,34eurot
Huvi pärast küsin, kui palju samal kuul elektriarve oli? Ja selle gaasi arve sees ilmselt ka soe vesi?
Soe vesi gaasiga ja elekter kahetariifne 43,49 eur
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 19 Nov 2012, 23:30
Postitas webern
Tere jälle!
Kui katusealune on kokku ca 114 m2 ja kui sinna nüüd lisada 25 cm nt klaasvilla puistena, siis üks hinnapakkumine tehti mulle selliseks tööks ca 550 eurole. Kas see on mõistlik hind? See on siis kuskil 16 eur m3 hind koos transpordi ja paigaldusega.
Lisan veel juurde, et hetkel teisel korrusel on radikad veel puudu ja ventilatsioon on selles mõttes pooleli, et keskseadet pole paigaldatud. On lihtsalt sissepuhe-väljatõmbe avad lahtiselt hetkel laes.
Kas peaks nende otsad ajutiselt kinni toppima?
Selle 114 m2 katusealuse hulka olen arvestanud ka garaazipealse, mis on madalam kui maja ise. Kas oleks mõistlik ka soojustada garaazipealne?
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 20 Nov 2012, 09:43
Postitas Kalvis
Sõltub kas vent.torud on soojustuses või mitte. Kui ei ole soojustuses, igal juhul sulgeda. Kui on siis pistad lõpuavale tropi ette ja loodetavasti ei unusta sinna (ühed unustasid ja oi kui jama oli pärast kätte saada, kui kõik torud ära tehti)
Garaazi osas sõltub kas tuul puhub seal sees vabalt või mitte. Üldiselt on ta külm ja soovitav oleks juba sooja põranda saamiseks soojustada.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 20 Nov 2012, 09:47
Postitas Külaline
hetkel arvel kulu 400m3 ??
jah mul on küll vaid 110m2 ja seda ka nii, et ridamaja keskimine box siis välisseinte soojustus ning laepealne soojustus EI ole eeskujulikud
lae peal on ~20cm rullist lõigatud villa ja tuuletõkke plaat
seinas on 10cm peno ja paigaldatud kehvalt s.t. puhub läbi
jah pistikust puhub tuul
arve oktoobri eest oli 90m3
septembri eest 40 m3
ja seda siis koos sooja veega (katla sees on boiler)
ajaloost on kõige külmemad talvedkuud olnud alla 300m3 napilt
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 20 Nov 2012, 11:03
Postitas Külaline
Karmid küttele kulunud numbrid. Korrutage need näiteks 15 aastaga, soovitavalt veel tõusvas joones

ja vaadake kui vähe täna soojustamine maksab.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 20 Nov 2012, 15:27
Postitas webern
Arvan, et alustan siis pööningu lisasoojustamisest. Nt praegusele 15 cm le villale veel 25 cm otsa.
Kas võiks siis küll olla? Või peaks igaks juhuks siiski käiguteed kõrgemaks ehitama?
Kui soojustamine tehtud, eks siis on näha, kui suur see gaasitarbimine on.
Re: Gaasiarvete vähendamise võimalused
Postitatud: 20 Nov 2012, 18:07
Postitas Külaline
eks see vanade ostetud majade rõõm ole - kunagi ei tea mis koore all peidus. Kindlasti tasub termokaameraga pilk peale visata. Leiad võibolla veelgi valulikumaid kohti. Lae tegemine on reeglina kõige odavam, samas ka väga otstarbekas. Kokku võiks 40cm kindlasti lae peal soojustust olla. Samuti kontrolli erinevate soojustusmaterjalide kokkusobivust, et kuskile vahele niiskust ei saaks koguneda/tekkida.