Ehitusfoorum

otsin vannituppa (kus ka leiliruum) lokaalset soojustagastusega ventilatsiooniseadet. Ootan kogemusi, kel endal on soojustagastusega ventilatsioonid- kuidas toimivad, sh talvel külmaga. Igasugu näpunäited ja soovitused oodatud (va soovitus ehitada keskseade ehk kogu maja vent, see ei ole võimalik hetkel).
Silma on jäänud:
Air Star http://www.airstar.ee/airstarist.htm
Savent Aeroplus http://savent.ee/tooted/aeroplus-wrg/
VentoA50 (neid vist vaja 2 tk) http://www.nordicvent.ee/
Vent-Axia http://www.vent-axia.com/range/lo-carbon-tempra.html

Foorumis peamiselt arutelu olnud Meltemite teemal, kuid need liiga suurte mõõtmetega ja ei sobi seepärast olemasolevasse vannituppa.

antud uumides s.t. vann/dušš/saun on mingil hetkel, siis kui ventileerimist on kõige rohkem vaja, suure niiskuse sisaldusega õhk
s.t. et talvel külmaga see niiskus hakkab kondenseeruma ja agregaatidest rääkides siis soojusvaheti pinnale
s.t. hakkab seal ka külmuma
kui nendel agregaatidel pole selle vastu mingeid meetmeid siis ei saa neid seal ka kasutada.
meetmed: ? sulatuse eesmärgi õhkude mööda juhtimist, õhu eelküte soojusvaheti sulatamiseks vms.
enamasti käib see siis plaat ehk kuupsoojusvaheti kohta vähem rootori kohta

Meltemite osas kinnitab Termex, et ei ole probleemi, kui seade töötab ka väga intensiivses niskusreziimis, n dussi võtmise ajal. Lisaks ütleb sama allikas, et neid seadmeid saab kasutataga "mõneti" tsentraalsena ehk sissepuhe või väljatõmme võib olla kanaliga viidud teise ruumi. Aga eks tuleb ise maaletoojatelt infi juurde küsida, sh garantii kohta kui seade on niiskes ruumis.
Igasugusesed kärgsoojusvahetiga lokaalsed seadmed on tõesti välistatud niiskes ruumis, kui puudub eelkalorifeer. Aga kalorifeeri olemasolul oleks seadme mõttekus küsitav.

On ka endal plaanis midagi sellist avatud 45 m2 korterisse vaadata. Mul aga oleks vaja just sellist, et seade puhub värske õhu elutuppa ning väljatõmme on viidud ca 2 meetri kaugusele vannituppa (vannitoas puuduvad välisseinad). Meltemi müüdavate seadmete korral on see võimalik, ma ei mäleta, kummale ma veel kirjutasin ja uurisin, kas Savent või Airstar- igal juhul vastati, et saab küll põhimõtteliselt.

Mis mind aga häirib nende seadmete juures, on hind. Sestap, mõtlengi, et omahind, kui teha lihtsatest elektronnikavidinatest, mingist väikesest ventilaatorist ning torudest ja näiteks vasest soojusvahetiga ise mingi selline asi valmis, ei maksa see suurt midagi. Ainuke keeruline asi hetkel on soojusvaheti konstrueerimine. Elektroonika on suht lihtlabane vähe pädevamale automaatikaga tegelevale elektrikule. Torud saad poest osta, korpuse annab ehk mõnest vanast elektroonika seadmest teha.

Ei usu, et isetehtud soojusvaheti saavutaks märkimisväärset soojustagastust. Seal on (nii rootoril ku plaatvahetil) ikka väga täpne koostetöö vajalik, mida põlveotsas ei saavuta. Kui vajalik materjal muidugi tasuta käes, siis uudishimu rahuldamiseks tasub ikka proovida aga et sealt korralik töötav lahendus tuleb ...

Pigem võiks neti abil kas sama kaubamärki või ka midagi muud kaugematest paikadest odavama hinnaga taga ajada.

Dissimulo! Aga kas sinu hinnangul on võimalik põlveotsas tehes saavutada 50% soojuse taaskasutus? Sellega olen enda väiksel pinnal rahul. Vaat isegi olulisem on õhuvahetuse juhtimise võimalikkus ning filtite kasutamine, samuti heliisolatsioon.

Ma 50% saavutamisse kodustes tingimustes ei usu. Vanad seadmed, 90-ndate algusest näitasidki umbes sellist tagastust. Ja nende puhul on tegemist ikkagi tehasetoodanguga, kus ka insenerid on päid ragistanud enne tootmist.
Kui suudaksid copy/paste teha mõnest n 95% tagastusega kaasaegsest seadmest, siis oleks mingi % (n 20-30) ehk võimalik aga tõenäolisemalt siiski mitte, kuna kõiki konstruktsiooni üksikasju ei ole võimalik ise sama täpsusega järgi teha (jooted, lamellide paksus ja paiknemine üksteise suhtes ülimalt täpsete vahedega plaatSV puhul), lisaks ka tarkvaraline lahendus, mis viimase tipu ära optimeerib.
Aga ka suurus paneb paika - need lokaalsed seadmed (ka kaasaegseimad) ei saavuta kasutegurit üle keskmiselt 80%. Ehk ka seadme suurusest tulenevalt ei saa kasutegur põlveotsas tehtult olla eriti hea.

Tänud

Meltem töötab mul vannitoas juba aasta ja eelmise talve üle elanud. Ainuke probleem on välisresti kinnikülmumine suurematel külmade puhul kui palju niiskust välja visata vaja. Töö teeb aparaat ilusti ära, pesu kuivab ka ruumis ära ning väga värske lõhn jääb juurde. Iseenesest toimiv masin. Magamistoas ta tekitab müra ja üle 2 kiiruse ööseks jätta ei saa. 2 kiirus on 20 m3 õhku tunnis.

Veikko kirjutas:Meltem töötab mul vannitoas juba aasta ja eelmise talve üle elanud. Ainuke probleem on välisresti kinnikülmumine suurematel külmade puhul kui palju niiskust välja visata vaja. Töö teeb aparaat ilusti ära, pesu kuivab ka ruumis ära ning väga värske lõhn jääb juurde. Iseenesest toimiv masin. Magamistoas ta tekitab müra ja üle 2 kiiruse ööseks jätta ei saa. 2 kiirus on 20 m3 õhku tunnis.

proovi talvel mõõta temperatuure: välis temp, sissepuhe, ruumi temp ja väljaviske temp.
kui rest külmub siis on väljuv õhk veel ju soe seega milline on siis kasutegur tegelikuses ?
soojusvaheti ei külmunud ?

Soojusvaheti ei külmunud ka - 15 juures ära.Mõõtsin neid temperatuure ja suurte külmadega on kasutegur vast 40% sügisesoojaga ca 65 % ja mitte rohkem. Need 80-90% kasuteguri jutud ja lubadused on tootja ja müügimehe möla. - 10 juures on õues resti juures näha sooja õhu auru nagu korsten tossab.

See tootjate/müüjate väljakäidud kasuteguri % ei ole laest võetud (kui müüja ei ole just omavoliliselt hakanud tehase andmeid "parandama", mida on ette tulnud) vaid vastavalt standartitele laboritingimustes saadud. See viimane on muidugi teooria ja praktika on nagu auto kütusekuluga - tehaseandmeid on praktiliselt võimatu kätte saada. Konkreetne vahe sõltub konkreetsest mudelist. Ja seda ka ventseadmete osas. Ilmselt väikeste seadmete puhul on see teooria ja realsuse vahe ka suurem kui n 400 m3/h tsentraalse seadme puhul-