Ehitusfoorum

Oleks vaja veidi nõu.

Majja paigaldatud ventilatsioon koos regulaatoriga, kuna väljatõmme on elutoast, wc-st ja vannitoast, siis kuidas oleks võimalik lahendada mitmest kohast vendi lülitamine, hetkel toimib vent ainult regulaatorist, soov oleks, et vent käheks tööle ka wc lülitist(kahene eraldi lüliti) ja ka teisi korruse vannitoa lülitist(samuti kahene lüliti).

Tänud!

Tahad tööle saada seda kolmest kohast - selge.
Aga kas välja lülitada tahad kah kolmest kohast? kas tahad välja lülitada samast kohast kust sisse lülitasid? või tahad ühest kohast sisse lülitada ja teisest kohast välja lülitada?
Või on tööaeg määratud aegreleega?
Kas reguleerida tahad vaid ühest kohast või kõigist kolmest kohast?

Niisama sisse-välja lülitada saab päris lihtsalt. Kasvõi 20 kohta. Aga kui on vaja veel iga lüliti juurest reguleerida kiirust või aega siis ei kipu enam niiväga lihtne olema.

mõttes oligi see lihtne varjant, st et regulaator jääb nii nagu on...aga lülitite mõte oleks selles, et kui vent ei tööta regulaatorist, siis WC-d ja vannituba kasutades oleks seal võimalus vent ajutiselt tööle panna. Ehk siis puust ja punaselt, regulaatorist saan tööle panna ja regullida ja kahest eraldi lülitist sisse ja välja lülitada.

Lihtsaim lahendus on 2 veksellülitit, mille koormuseks on regulaator. Regulaatori taga on ventikas.
Kummastki lülitist saad ventika tööle panna ja ta töötab selle kiirusega, mis asendis regulaator parajasti on.

vott, see ongi kõige parem lahendus, ei tulnud ise selle pealegi tänud tommy4!

Sellisel juhul siis kolmandast kohast, kus on regulaator ise, tööle panna ei pruugi saada?

Ehk siis, kui jutt käib kolmest(või enamast) kohast lülitamisest, peavad lülititevahelisel liinil otstses olema veksellülitid ja keskel ristlüliti(d)

Veel on variant panna (ventika juurde seinatoosi) impulssrelee (vajadusel võimendada lisareleega) ja juhtida seda surunupplülititega.

kas see kõik väärib küünlaid ?
kui kulukas see ventilaator siis on, et ei võiks tööd teha pikemat aega seni kuni keegi viitsib selles üüratus majas minna kilomeetri kaugusele lülitit otsima.
ventilaatoril on aga kindlasti "kasutegur" mis tekitab ruumis ringluse ja väldib hilisemaid konstruktsiooni ja visuaalseid kahjutsusi mis tekivad niiskusest kui ventilaatori tööd on liialt kärbitud.

tavaline juhtum kui pannakse wc/vannituba väljatõmbe ventilaator ja see seotakse valgustiga ja ilma aegrelee või niiskuse andurita ehk tulemus on tegelikult ju null sest peale ruumist lahkumist kustutades tule lõpetab ka ventileerimine oma mõju aga tuju on hea "mul on ventilaator" hiljem mõtled miks "mul on ka hallitus" ?

Tommy4 lahendus on töötav.

Paraku veksel- ja ristlülitid nõuavad tülikat kaabeldust ehk regulaatori-ventilaatorini jõudev vool peab risti läbi kogu majapidamise käima.
Mina võtaks mingi primitiivse automaatikakontrolleri, mida saab ühe või kahe surunupuga juhtida ja paneks neid nuppe siis paralleeli. Võib-olla oleks mõtet ka mingi elenentaarne automaatika ehitada, mis kindlaks ajaks vendi sisse lülitaks.

Külaline kirjutas: ventilaatoril on aga kindlasti "kasutegur" mis tekitab ruumis ringluse ja väldib hilisemaid konstruktsiooni ja visuaalseid kahjutsusi mis tekivad niiskusest kui ventilaatori tööd on liialt kärbitud.

tavaline juhtum kui pannakse wc/vannituba väljatõmbe ventilaator ja see seotakse valgustiga ja ilma aegrelee või niiskuse andurita ehk tulemus on tegelikult ju null sest peale ruumist lahkumist kustutades tule lõpetab ka ventileerimine oma mõju aga tuju on hea "mul on ventilaator" hiljem mõtled miks "mul on ka hallitus" ?

kuna majas niiskusega probleeme pole, siis ei näe mõtet hoida venti pidevalt töös...õhuringluse tekitamiseks tuleb trepihalli lakke selline suur tiivik, mis korruste vahel veidi temperatuurierinevusi peaks tasakaalustama, hektel ülemine korrus ca 1 kraad soojem koguaeg.
Teiseks ei seo ma ventika tööd valgusega, mõlema ruumi juurde tulevad eraldi lülitid, pole ju vaja venti tööle panna kui vannituppa uut hambapasta tuupi lähed viima.

vtl kirjutas:
Paraku veksel- ja ristlülitid nõuavad tülikat kaabeldust ehk regulaatori-ventilaatorini jõudev vool peab risti läbi kogu majapidamise käima.
Mina võtaks mingi primitiivse automaatikakontrolleri, mida saab ühe või kahe surunupuga juhtida ja paneks neid nuppe siis paralleeli. Võib-olla oleks mõtet ka mingi elenentaarne automaatika ehitada, mis kindlaks ajaks vendi sisse lülitaks.

Kaabeldus pole probleem, kuna regulaator, alumine WC, ülemine vannituba ja vendiruum asuvad kõik ühes seinas, siis kaabli lisakulu praktiliselt olematu(5-6 meetrit ehk).

Seoses teemapüstitaja murega meenus oma mõni aeg tekkinud küsimus- soov analoogiline: 2vetsu ja duširuum- 1vent. Lülitada tahaks koos valgusega (taimer vendil endal olemas) aga kui lihtsalt veksli/ristlülitiga lahendada siis paraku paneks vetsu minnes ka ülejäänud ruumides tuled põlema. Kas mingi relee oleks lahenduseks?

Külaline kirjutas:Seoses teemapüstitaja murega meenus oma mõni aeg tekkinud küsimus- soov analoogiline: 2vetsu ja duširuum- 1vent. Lülitada tahaks koos valgusega (taimer vendil endal olemas) aga kui lihtsalt veksli/ristlülitiga lahendada siis paraku paneks vetsu minnes ka ülejäänud ruumides tuled põlema. Kas mingi relee oleks lahenduseks?

jah

Olen lahendanud selle probleemi järgnevalt. Lülititeks kasutan grupilülitit, mille 2 katteklahvi asendan 1 lihtlüliti katteklahviga. Osadel lüliti sarjadel on see vahetus võimalik. Lüliti väljundklemmide alt 1 soon läheb valgustile, 2 soon ventilaatorile.
Peab ainult jälgima, et mõlemad lülitid saaksid toite kindlasti ühe kaitseautomaadi alt, sest muidu võite halvemal juhul ventilaatorile 400 V peale lasta ja see tähendab suurt pauku ja suitsupilve või jääb lüliti vendi klemmile pinge peale kui ühe kaitselüliti välja lülitate aga teine kaitselüliti jääb sisse. Sama skeem töötab ka 3 lülitiga.

Külaline kirjutas:Olen lahendanud selle probleemi järgnevalt. Lülititeks kasutan grupilülitit, mille 2 katteklahvi asendan 1 lihtlüliti katteklahviga. Osadel lüliti sarjadel on see vahetus võimalik. Lüliti väljundklemmide alt 1 soon läheb valgustile, 2 soon ventilaatorile.
Peab ainult jälgima, et mõlemad lülitid saaksid toite kindlasti ühe kaitseautomaadi alt, sest muidu võite halvemal juhul ventilaatorile 400 V peale lasta ja see tähendab suurt pauku ja suitsupilve või jääb lüliti vendi klemmile pinge peale kui ühe kaitselüliti välja lülitate aga teine kaitselüliti jääb sisse. Sama skeem töötab ka 3 lülitiga.

See on skeem, kust ühest kohast tööle pandud ventikat sa teisest kohast seisma panna ei saa. Ja kuna asi töötab ventika enda aegrelee pealt, siis tegelikult on tegemist samuti releega süsteemiga,
Ühest kohast käima ja teisest kohast seisma saaks impulssreleedega (jälle releega süsteem)

Ventika regulaatori juhtimine veksellülitiga tundub veits kahtlane. Ventika regulaatorid toimivad ju vastupidi valgustuse regulaatoritega. Ventika puhul siis regulaatorit tööle pannes antakse ventikale max pinge/kiirus (et mootor ennast ikka käima veaks) ning siis saad reguleerida väiksema kiiruse. Kui ventika regulaator on jäänud kuskile min. poolsesse asendisse, siis ei pruugi ta käima minna kui veksliga kuskilt mujalt regulaatorile pinge peale lasta. Igatahes natuke suurema tootlikuse 1F toru ventikate puhul see kehtib, ei tea kas ka nende pisikest WC-ventikate puhul, mis igas ehituspoes saadaval on.