Ehitusfoorum

Meil on vanemas kahepere eramus üks 50A toru tüüpi nn. peakaitse.
Naabri korteril 25A kaitse ja meil 20 A kaitse.
Kuid EE võtab ampritasu meilt ikka 25A eest, so jagab 50 kahele.
EE poolt pakutud võimalused olid kas uus 40A peakaitse või mõlemale korterile eraldi liitumine.
Kuid 40 A peakaitse tundub kahe korteri peale veidi kahtlane, sest mõlemal on saunad, elektriboilerid jne ning kahe korteri vahel tarbimise ühtlustamine keerulisem.

Kas sellist võimalust ei peaks olema, et EE ühendub otse mõlema korteri peakaitsme külge, so vastavalt 20 ja 25?
Nii jääks ära 40A pudelikael. Kuid tundub ju asjatu maksta iga kuu 5A tasu, ilma milleta juba 10 aastat probleemideta hakkama saadud.

Kuigi EE 2013 hindu uurides, ei leidnud ma enam üldse küttepaketti ja ei tea kas ampritasugi senisel kujul ja maksumuses alles jääb.

Toomas12 kirjutas:.....Kuigi EE 2013 hindu uurides, ei leidnud ma enam üldse küttepaketti ja ei tea kas ampritasugi senisel kujul ja maksumuses alles jääb.

Sellega tegeleb "Elektrilevi" mitte elektrimüüja https://www.elektrilevi.ee/-/doc/630515 ... 13_est.pdf

Toomas12 kirjutas:Meil on vanemas kahepere eramus üks 50A toru tüüpi nn. peakaitse.
Naabri korteril 25A kaitse ja meil 20 A kaitse.
Kuid EE võtab ampritasu meilt ikka 25A eest, so jagab 50 kahele.
EE poolt pakutud võimalused olid kas uus 40A peakaitse või mõlemale korterile eraldi liitumine.
Kuid 40 A peakaitse tundub kahe korteri peale veidi kahtlane, sest mõlemal on saunad, elektriboilerid jne ning kahe korteri vahel tarbimise ühtlustamine keerulisem.

Kas sellist võimalust ei peaks olema, et EE ühendub otse mõlema korteri peakaitsme külge, so vastavalt 20 ja 25?
Nii jääks ära 40A pudelikael. Kuid tundub ju asjatu maksta iga kuu 5A tasu, ilma milleta juba 10 aastat probleemideta hakkama saadud.

Kuigi EE 2013 hindu uurides, ei leidnud ma enam üldse küttepaketti ja ei tea kas ampritasugi senisel kujul ja maksumuses alles jääb.

Loe lepingut.

See, mida Sa soovid, ongi mõlemale korterile eraldi liitumine, mida EE on pakkunud.

Meie korteri lepingus on kirjas 3x20A ja selline peakaitse plommi all ka on. Sellest lähtudes on EE poolt tegemist sulitembuga, mis neid aga ei morjenda.
Lihtsalt mingi 7 aastata tagasi hakati aga 3x25A tasu arvele kirjutama. Ise ütlevad, et seoses küttepaketile üleminejuga, kuid mingit uut lepingut 3x25A ei tehtud

Eraldi liiutmise vormistamise eest tahab EE aga päris palju raha, üle tonni vist, kui õieti mäletan ja antud olukorras see EE poolne ultimaatum mõjub lihtsalt jõu demonstratsioonina.

Lisaks rahale ei saa ka majaesist sillutist maakaabli panekuks nii lihtsalt üles võtta.

Kuna ma 3x25A tõesti ei vaja, siis toimetan edasi 3x20A plommitud kaitsmega, kuid maksan 3x25 eest.

Kui lepingus on kirjas 3x20A, siis nii ka maksa ! Kui oled viimased 7 aastat rohkem maksnud, siis nõua tasaarveldust ! Arusaamatu, miks inimesed end päise päeva ajal röövlitel lüpsta lasevad ! Kas riiklik röövel on millegipoolest parem kui niisama "pätt" ?

Toomas12 kirjutas:Kuna ma 3x25A tõesti ei vaja, siis toimetan edasi 3x20A plommitud kaitsmega, kuid maksan 3x25 eest.

See kõlab küll väga arusaamatuna, kui lepingus on 20A ja reaalselt on 20A, aga sa maksad 7 aastat vabatahtlikult 25A eest.
Ja kui sa ütled, et 20A on piisav, siis jälle arusaamatu miks ühist kaitset 40A peale ei võiks panna, sina saad ju oma 20A ikka kätte?

Küülaline kirjutas:

Toomas12 kirjutas:Kuna ma 3x25A tõesti ei vaja, siis toimetan edasi 3x20A plommitud kaitsmega, kuid maksan 3x25 eest.

See kõlab küll väga arusaamatuna, kui lepingus on 20A ja reaalselt on 20A, aga sa maksad 7 aastat vabatahtlikult 25A eest.
Ja kui sa ütled, et 20A on piisav, siis jälle arusaamatu miks ühist kaitset 40A peale ei võiks panna, sina saad ju oma 20A ikka kätte?

Avastasin erinevuse arve ja lepingu vahel aasta tagasi. Sellest ajast olen ka suheldun EE-ga.

20A on mõistlik norm, kui ise arvestust oskad pidada, et eri faasid ühtlaselt koormatud oleks. Kahe korteri peale see arvestus pidamine pole enam reaalne ja ühine pudelikael 40A võib osutuda kahele korterile kitsaks. Kuid samas puudub sellel muu funktsioon, kui EE tahe selle järgi arvestust pidada.

Toomas12 kirjutas:mõlemal on saunad, elektriboilerid jne ning kahe korteri vahel tarbimise ühtlustamine keerulisem ...
... 20A on mõistlik norm, kui ise arvestust oskad pidada, et eri faasid ühtlaselt koormatud oleks

Need saunad ja elektriboilerid peaksid ju olema kolmefaasilised. Ma ei kujuta hästi ette, mismoodi sa seda faaside ühtlase koormamise arvestust pead? Ja naaber ei pea?
Kui tuleb uus 40A peakaitse, siis tuleks sinna ilmselt kaitselüliti, mille lülitamine juhusliku rakendumise korral on lihtne.

Küülaline kirjutas:Need saunad ja elektriboilerid peaksid ju olema kolmefaasilised.

Need elektriboilerid ei pruugi sugugi kolmefaasilised olla.

Küülaline kirjutas:Kui tuleb uus 40A peakaitse, siis tuleks sinna ilmselt kaitselüliti, mille lülitamine juhusliku rakendumise korral on lihtne.

Lihtne võib see ju teoorias olla, kuid kui mitu lahutumist see kaitselüliti reaalsuses vastu peab, enne kui tema taasvinnastamine probleeme hakkab tekitama?

No kuulge, 40A on vähemalt 27kW üheaegset koormust, kahe korteri peale jagades tuleb mingi üheaegsustegur ka mängu, mõlema korteri bolierite, pliitide ja keriste termostaadid ei klõpsi ometi ühel ajal.

Küülaline kirjutas:No kuulge, 40A on vähemalt 27kW üheaegset koormust, kahe korteri peale jagades tuleb mingi üheaegsustegur ka mängu, mõlema korteri boilerite, pliitide ja keriste termostaadid ei klõpsi ometi ühel ajal.

Ei pruugi klõpsida, kuid võivad klõpsida.

Pesupesemine ja praadide küpsetamine võib nädalavahetuseti ikka üsna sarnastele kellaaegadele sattuda.

Tegelikult on korterite puhul selline olukord, kus 40-amprine kaitse välja lööb, suhteliselt vähem tõenäoline kui näiteks paarismajade puhul, kuid võtmeteguriks on ikkagi koormuste faasidevaheline ühtlustamine - kui sellele on mõeldud, siis on tõenäosus väiksem.

madis64 kirjutas:....
Lihtne võib see ju teoorias olla, kuid kui mitu lahutumist see kaitselüliti reaalsuses vastu peab, enne kui tema taasvinnastamine probleeme hakkab tekitama?

Kataloogi andmete põhjal nimikoormusel (40 A) paremad lülitid 20 000 korda või nii..

Tänapäeval on ka poole maja omanikul kõikvõimalikke aia, keldri ja majapidamise masinaid, mis muudab faaside vahelise koormuse balansseerimise kahe majapidamise vahel kohati pea võimatuks.
Automaadi lülituste arv oli probleemiks ehk eelmise sajandil.
Tänapäeval on elektrikatkestuste puhul suurim oht elektroonika seadmetele ja sealjuures otseselt arvutitele, mille tööprotsess katkeb.

Kõigile arvutitele UPS hankimine ei ole aga enam see teema.

Postitasin siia selle teema igaks juhuks, ehk saab head nõu, kuna endal sai otsa nii mõistus, kui ka aeg.

Toomas12 kirjutas: Meil on vanemas kahepere eramus üks 50A toru tüüpi nn. peakaitse.

Ehk kaks klienti, üks liitumine, üks liitumispunkt, jagatud peakaitsmega 50A.

Toomas12 kirjutas: Naabri korteril 25A kaitse ja meil 20 A kaitse.

Võimalik. See on juba Teie vaba valik kuidas Te kaasomandi eset jagate.
Võite jagada võrdselt, võite jagada ebavõrdselt (kokkuleppega), võite jagada võrdselt aga paigaldada tarbimiskoha peakaitseks hoopiski mõlemad 32A (???), jne. Võrguettevõte siin kaasa rääkida ei saa.

Toomas12 kirjutas: Kuid EE võtab ampritasu meilt ikka 25A eest, so jagab 50 kahele.

Õigustatult, kui Te pole informeerinud võrguettevõtet peakaitsme jagamisest teisiti (kokkuleppega).
PS. 50A peakaitset ei saa jagada 20 ja 25 A ulatuses (sel juhul jääb 5 A jagamata).

Toomas12 kirjutas: EE poolt pakutud võimalused olid kas uus 40A peakaitse või mõlemale korterile eraldi liitumine.

Pakkumine tundub igati adekvaatne.

Toomas12 kirjutas: Kuid 40 A peakaitse tundub kahe korteri peale veidi kahtlane, sest mõlemal on saunad, elektriboilerid jne ning kahe korteri vahel tarbimise ühtlustamine keerulisem.

Selleks tuleb määrata hoone arvutuslik võimsus, toimiva hoone puhul saab ka mõõta tegelikku tarbimist.

Toomas12 kirjutas: Kas sellist võimalust ei peaks olema, et EE ühendub otse mõlema korteri peakaitsme külge, so vastavalt 20 ja 25?

.... vaata jälle esimest vastust.... jne.

Tänud, kes on viitsinud kaasa mõelda.

Kas kusagil on täpsemalt määratletud liitumispunkti mõte?
Kuidas on selle mõistega määratletud peakaitsmete hulk või selle puudumine?

Antud juhul on siis EE’l 2 lepingulist klienti ja 1 liitumispunkt.
Meie leping on tehtud 20A peale ja kaasomanikul on mingi korteri pakett ilma ampritasuta.
Hetke olukorras poleks naabril ka vahet, kui me jaotaksime 20 ja 30 A, mis on omamoodi nonsenss.

Peakaitsmeid on sisuliselt kaks, sest 50A ühiskaitse on teoreetiline. Kunagi oli, kuid pole teada, kas ka veel on, sest kusagil näha seda 50A peakaitset ei ole.

Üks teema on, kuidas edaspidi Ampreid jagada või mitte jagada, kuid kuna varasem leping on 20A peale ja EE on kusagil 7-8 aastat rohkem tasu võtnud üritasime seda tagasi nõuda, kuid EE ei nõustunud, kuna nende arvates on hoopis kehtiv 25A leping, kuid seda esitada neil ei olnud. Kuhu peaks pöörduma?
Kas tarbijakaitsesse?

Kujuta nüüd ette, mis sinust saab, kui püüad kohtus väita, et sul on kellegagi sõlmitud mingi leping, kuid kui seda näha tahetakse, siis sul seda ette näidata pole ? Sama asi on ju siin. Mine tarbijakaitsesse, kohtusse või kuhu iganes ja oled võidumees, kui EE seda lepingut välja ei too.

Toomas12 kirjutas: Kas kusagil on täpsemalt määratletud liitumispunkti mõte?

Oi mõte on sügav....

2.5 liitumispunkt – võrguühenduse kasutaja või liituja elektripaigaldise ja võrguettevõtja võrgu punkt 3.3. kohaselt määratletud ühenduskoht;
"Täpsema määratluse allikas"

Seaduslik määratlus: liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Allikas.

Toomas12 kirjutas: Kuidas on selle mõistega määratletud peakaitsmete hulk või selle puudumine?

Ei olegi, peakaitse on määratletud tarbimistingimustega (Teid huvitav osa- võrguühenduse läbilaskevõime amprites), mille paraku peab võrguettevõtja liitumispunktis tagama.

Toomas12 kirjutas: Antud juhul on siis EE’l 2 lepingulist klienti ja 1 liitumispunkt.
Meie leping on tehtud 20A peale ja kaasomanikul on mingi korteri pakett ilma ampritasuta.
Hetke olukorras poleks naabril ka vahet, kui me jaotaksime 20 ja 30 A, mis on omamoodi nonsenss.

Nii ei saa jagada, suurust 30A ei eksisteeri.

Toomas12 kirjutas: Peakaitsmeid on sisuliselt kaks, sest 50A ühiskaitse on teoreetiline. Kunagi oli, kuid pole teada, kas ka veel on, sest kusagil näha seda 50A peakaitset ei ole.

Teil on kahe peale üleliigsed 5A
mida te ei vaja. Võrguettevõte pakkus Teile lahendusi. Teie keeldusite ja soovisite reserveerida endiselt üleliigsed 5A (ainult, et ilma selle eest tasumata).See, et naaber ei maksa püsitasu ampritasu näol, sisaldub tema kallimas energia hinnas-Hinnapaketid

Toomas12 kirjutas: .... varasem leping on 20A....

... siis ei olnud ka ilmselt veel ampritasu (kehtestati 2004)
Elektrituruseadus
8. peatükk LEPINGUD

Toomas12 kirjutas:Kuhu peaks pöörduma?
Kas tarbijakaitsesse?

Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile

Imelik.

tarbijakaitse ei "näpi elektrit" just seda teeb konkurentsiamet.
omal on küsimuse all võrguteenuse kvaliteet ja pidevad katkestused - tarbijakaitse suunas minu mure kohe konkurentsiametisse sest see pole nende haldusala.

kindlasti peaksid pöörduma konkurentsiametisse ja seal oma faktid, lepingud ja arved lauale panema ja küsima murele vastust.
endine EE(võrgu ehk jaoutuse osakond vms.) või siis praegune Elektrilevi sind selles aidata ilmselgelt ei taha.

endine EE(võrgu ehk jaoutuse osakond vms.) või siis praegune Elektrilevi sind selles aidata ilmselgelt ei taha.

Andeks aga millise loogikaga sellisele tulemile jõuti?
Kuidas väljendub see "aidata mittetahtmine"?
Võrguettevõte, peaks tagama võrguühenduse läbilaskevõime ikkagi 50A suuruses ja käsitlema kodanike tarbijapaigaldisi eraldi liitumistena (20A ja 25A)?
Kodanikule pakuti eraldi liitumisi (peakaitsmed nii nagu herrad soovivad)-ei sobinud.
Kodanikule pakuti liitumispunkti kaitsmete nimiväärtuste reast ( 6, 10, 16, 20, 25, 32,40, 50, 63, 80, 100, .....)
järgmist võimalikku varianti jagamiseks (märgitud sinisega) -ei sobinud.
Kuidas oleks Elektrilevi pidanud kodanikku aitama?

Imelik.

Ma ei saa nüüd enam üldse aru ,kas sa tahad ampreid jagada ,oma seitsme aasta kasutamata amprite eest raha tagasi või lihtsalt oma muret kurta.Iga asja jaoks on oma ametiasutus.