Ehitusfoorum

Tere!
Plaanis korteri üks sein soojustada pillirooplaadiga, mille viimistluseks kasutaks savikrohvi. Sein korralikult eelnevalt takutatud. Sooviks seega mõnelt asjatundjalt teada, et kas soojuspidavuse mõttes on vahe, kas kasutada 2,5cm või 5cm paksust rooplaati (eelnevalt uurisin ühest poest ja sealt öeldi, et tegelikult väga mingit vahet pole). Et kas see 2,5 lisasentimeetrit annab soojuspidavusele midagi juurde või pigem mitte. Kumba soovitaksite? Tänan!

Eks vaata rahakoti järgi, mida paksem seda parem aga nii väikse paksusega pole vahet.
Ma paneks 5 cm siis juba.

kristiinas kirjutas:Tere!
Plaanis korteri üks sein soojustada pillirooplaadiga, mille viimistluseks kasutaks savikrohvi. Sein korralikult eelnevalt takutatud. Sooviks seega mõnelt asjatundjalt teada, et kas soojuspidavuse mõttes on vahe, kas kasutada 2,5cm või 5cm paksust rooplaati (eelnevalt uurisin ühest poest ja sealt öeldi, et tegelikult väga mingit vahet pole). Et kas see 2,5 lisasentimeetrit annab soojuspidavusele midagi juurde või pigem mitte. Kumba soovitaksite? Tänan!

.

Soojapidavust iseloomustab U-arv, mis on soojusjuhtivus ehk soojatakistuse (R) pöördarv:
U=1/R.

Näiteks: praegu kehtivate energiatõhususe nõuete kohaselt peaks olema välispiirde U-arv mitte suurem kui 0,2...0,25W/(m²K)

Soojatakistuse leidmiseks on valem: R=d/λ(m²°C/W),
kus:
R - materjalikihi soojatakistus;
d - materjalikihi paksus;
λ - soojusjuhtivustegur(W/mK)
Pilliroplaadi keskmine soojusjuhtivustegur λ= 0,075m²°C/W
Võttes aluseks energiatõhususnõudekohase välispiirde miinimum- U arvu
saan mina arvutamise tulemuseks, et
5cm paksuseid plaate on vaja üheteise peale paigaldada 6 kihti
ja 2,5cm paksuseid 12 kihti.

Piltlikult öeldes, 2,5...5cm pilliroomatti on majal rohkem nagu särgi eest.

teen rooplaadimehele reklaami, seal on tel nr ka antud. usun, et see on odavaim reaalne hind. võiksid panna nihutatud vuukidega 2x5cm, ilma karkassita (kruvikinnitusega).

kristiinas kirjutas:Tere!
Plaanis korteri üks sein soojustada pillirooplaadiga, mille viimistluseks kasutaks savikrohvi...

Uurisin kah siinsete targemate käest sarnast varianti mõni aeg tagasi, aga loobusin sellest ideest raha nimel. Kuna efekti ei ole, siis pole mõtet ka raha raisata, kuigi mulle oleks see läinud maksma ainult materjalide hinna.
Urmas

Külaline kirjutas: Uurisin kah siinsete targemate käest sarnast varianti mõni aeg tagasi, aga loobusin sellest ideest raha nimel. Kuna efekti ei ole
Urmas

Räägi see punkt konkreetselt lahti: kes soovitas ja millest järeldas, et efekti ei ole?

(Sulgudes: arvan, et siin foorumis ei peaks udu ja muinasjutte kultiveerima.)

rein113 kirjutas:Räägi see punkt konkreetselt lahti: kes soovitas ja millest järeldas, et efekti ei ole?
(Sulgudes: arvan, et siin foorumis ei peaks udu ja muinasjutte kultiveerima.)

Palun, siin on see teema viewtopic.php?f=11&t=32317&hilit=savikrohviga

Ahaa: "Roomatt-soojustusest. Üsna ebeaefektiivne lahendus. Puht majanduslikust vaatevinklist on kasulikum sisse lülitada 1-2 1000 W radikat, kui hakata seina kahtlase lõpptulemuse eesmärgil ja ebaefektiivselt kalli lahendusega ümber ehitama. Lugupidamisega." Alar Piirfeld.

jah, minu viga, arvasin, et teemaalgataja räägib puitmajast, aga tegelikult ei räägi ta üldse, milline on olemasolev välisseina konstruktsioon.

jah, on ebaefektiivne, võrreldes moodsate lahendustega. aga vana palkmaja süsteemiga on ta sobiv. ta ei vaja aurutõket ja ei lase väljaspool paiknevat massiiv-puitseina niivõrd läbi külmuda, et seal ohtlik niiskusrežiim tekiks (kui rooplaadi paksus on 5...10cm).

rein113 kirjutas:... jah, minu viga, arvasin, et teemaalgataja räägib puitmajast, aga tegelikult ei räägi ta üldse, milline on olemasolev välisseina konstruktsioon...

Tegelikult, vihjamisi võib aru saada, et tegemist on palkmajaga kuna

kristiinas kirjutas:.... Sein korralikult eelnevalt takutatud...

Kuna teemaalgatajal oli küsimus just roomati soojustusomaduste kohta, siis ma nii vastasingi nagu oma teemast aru sain.
Nohjah ega see roomatt võib-olla päris mõtetu ka pole, aga ikkagi .....
Selles, et roomatt ja savikrohv vana palkmajaga sobib, ei vaidle vastu.

Rooplaadi peamine otstarve on antud kontekstis töötada krohvi alusmatina, et oleks millelegi krohvi kinnitada. Otse puidule krohv ei taha nakkuda ja ekspluatatsiooni käigus puit niiskusrežiimi muutudes "mängib" - niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Seal aitab pilliroomatt pingeid "maandada" ja vähendab pragude tekke võimalust. Lisaks tuleb pilliroo, kui eheda loodusliku ehitusmaterjali kasuks (savikrohviga koos) toonitada omadusena niiskusmahtuvust ja absorbatsioonivõimet. Just seda peavad osa teadlasi ja hingamisteoreetikutest fänne materjali "hingamise" üheks sünonüümiks. Mitte niivõrd diffusiooni, mis on tegelikult marginaalse tähtsusega.

Just, veeauru absorbatsioonivõime on rooplaadi üks olulisemaid häid omadusi, ta toimib nagu iga teine looduslik soojustusmaterjal ja sobib kokku palkseinaga. Difusioon ei ole marginaalse tähtsusega. Difuusne sein laseb kõikide gaaside osarõhkudel võrdsustuda piirdest sees- ja väljaspool, see kehtib nt ka hapniku ja süsihappegaasi suhtes.

rein113 kirjutas: Difusioon ei ole marginaalse tähtsusega.

Huvitav oleks teada, millitele allikatele selline argument tugineb? Ehk mõni viide.
Muidugi on tõlgendamise küsimus, et kust algab marginaalsuse piir.
Minule on üsna usaldusväärsest allikast meelde jäänud, et difusiooni teel liigub läbi (difuussetest materjalidest) piirde maksimaalselt 1% jagu gaasidest. Ülejäänud 99% liigub ventilatsiooniga või läbi pilude konvektiivselt.