Ehitusfoorum

Tere,
Olen siin ja ka teistes foorumites paar päeva tuulanud ja mõtted on selle aja jooksul kõvasti muutunud.
Eesmärk on siis saada kööki pliit, mis kütaks tarbevett kahesüsteemses ca 200l boileris (ilmselt paneks siis ka paar 2 korruse radikat külge ja akupaagi jms).
Väga võimast ei taha, sest tegelikult on veel 2 ahju ja üks väiksem pliit majapidamises olemas. Lihtsalt provva tahab vanni, ja nõuab "vanniahju". Müügil olevad vanniahjud väga usaldusväärset muljet ei jätnud...

1. Kõigepealt tahtsin osta Kalvise katel-pliiti. Hea lihtne, aga nendega ka omad mured, ja eks on nad ikka kallid kah. Lisaks tundub, et neil jääks sellise süsteemi jaoks võimsust kõvasti üle. Siis võiks muidugi ka põrandakütte taha sättida, aga see läheb juba kõik nii kalliks, et paneb kukalt sügama, et kas mõtet.

2. Siis vaatasin vanade pioneer-pliitide müügikuulutusi, arvestades, et neid on ikka veel kasutuses näha, tundub üsna visa hing sel pliidil sees olema. Aga ise pole kunagi ühegiga lähemalt kokku puutunud, seega ei tea ka arvata.

3. Kõige ilusama isendi leidsin siit foorumist, "juhani" tehtud: viewtopic.php?f=1&t=18241&start=50 . Selline oleks erinevalt 2-st variandist ka päris kena silmale vaadata. Tundub vist, et ka pioneeri küttekeha põhjal. Praeahi ei huvitaks. Vana valgest kahhelist soemüür mulgi olemas, 2 esimese puhul oleks selle välja lõhkunud...

Enda valik kaldub viimase variandi kasuks, kui keegi oskaks argumente tuua, et mida valikul silmas pidada?
Või peaks vanniahju juurde jääma, kindlasti kõige odavam:)

Ja siis teine teema, kui tahaks vana pliidi ära lammutada ja uue teisele poole korstnajalga ehitada, siis mis ametnikele seda pliiti tuleks näidata ja mis hetkel? Või suisa projekti vaja?

** paneelikast vanasse puumajja, sestap üpris algaja, andke nõu

Juhani pliita tundub igati praktiline lahendus.
Ise ma ehitasin oma tuttavale käepärasest materjalist pliita ( eelarve oli ainult 35 uut shamotti ja savi), millega kütab mitut radikat, 200 l. boiler ja veel soesein. Küttekehaks on paar meetrit vasktoru, mis lookleb pliita sees. Asi oli kuidagi visisend juba 20 aastat vana pliitaga... aga nüüd ma tegin uuel pliital poole suurema kolde ja tõesti tundub päris hea olevat ja isegi soesein läheb soojaks, sest seal köetaks paar-kolm korvi puid päevas. Sellisel asjal tegelikult soesein suht liiast kui kolle pisike (st. tavapliita suurune).
Minu arvamus muidugi selline tavanokitseja tasemel...

http://nagi.ee/photos/raga/8926905/

Suurmeister Raga pliita väärib ka tähelepanu!

Robi 1 kirjutas:http://nagi.ee/photos/raga/8926905/

Suurmeister Raga pliita väärib ka tähelepanu!

Tere Robi! mul omal suht kiirelt vaja teha otsus mis pliitaga hakata kütma. Tahan üle minna nö keskküttepliitale ja kaupaagile 600L ja 4 radikat. Kas on reaalne pottsepa pliitaga ja mis võib ca maksta selline lihtsama pliitaga?

Pliita koldega sellist energiat välja võludes peab ikka päris palju tuld pidevalt alla uhama. Mina küll ei leie, et see parim lahendus saaks olla. Tuleks vaadata midagi katla taolist või ahju sisse küttekeha aretada.

Seep see jama on, et katelt ei anna naljalt korteris kuhugi panna, tal peab ju ümberringi ka ruumi olema? Muud kütte võimalused on suht võimatud või kallid nagu hetkel on elektriküte osaliselt. Vaatan hetkel seda Kalvis keskküttepliiti (10kw), aga see teema jääb siis siit foorumist nats kõrvale.
Tänud vastamast!

Kalvisele ära enam mingit soeseina taha ehita.

mul on hetkel soemüür olemas, et kui ühendan sinna, siis kasutan ainult suvelõõri.

Seda peab küsima kellegi targema käest, kes just seda Kalvise tüüpi täpselt tunneb. Ise oleks igatahes ettevaatlik, sest olen näinud, et alati ei taha see asi toimida ( Korstnasse jõuavad liiga jahtunud gaasid, mille tagajärjel tekib pigi ja isegi korstna külmade osade lagunemine).

Aga kui oluline sul pliidist see soe vesi on? Ise ajan just eelkõige sooja vett taga...

Kui eesmärk oleks kütta, teeksin soemüüriga pliidi (või ahju) ja lisaks õhksoojuspumba.
Miski pliit peab sul ju ka praegu olema, kui soemüür olemas on? Võibolla saad selle ära parandada, siis jääb rohkem raha õhksoojuspumba jaoks jätta ja saab korraliku mudeli. Neid saab panna selle programmkellaga ju ka, et läheb tööle nii, töölt tuleku ajaks toas soe sees.

4 radikat tundub päris väike süsteem, samas 600 liitri soojaks saamiseks tuleb nii palju kütta, et saab köögi väga soojaks.

Muidu kuskilt foorumist hakkas silma, et kalvise pliiti on võimalik ka köögimööbli ritta panna, kui tulekindlad plaadid vahel (päästeametist saad lisaks uurida). Samas jõudsin ise järeldusele, et minu vana korsten tahaks siis metall-toru sisse. Ja et need jupid kõik omajagu maksavad, siiis.. (hinnad nt siin arutelus toodud, 2009 küll, aga ega odavamaks miski ei lähe viewtopic.php?f=9&t=22151&hilit=kalvis)

Olen mõelnud ka soojuspumbale, aga selle hädad on jah need, et toad on järjestiku, 3m kõrged ja seal ei taha soe õhk eriti liikuda. Korteri pinda on 64 ruutu. Pliit on jah olemas, väike ja vana . Aga kuna köök asub ühes reas tubadega, siis tagumistesse tubadesse soojus ei jõua ja jääb lahjaks ka. Soojuspumba häda on veel see, et elektrikatkestuse korral on ikka täitsa puuks! viimastel aastatel neid torme ikka olnud ja pliit on sellel juhul asendamatu ja lollikindel.

Yaager kirjutas:...viimastel aastatel neid torme ikka olnud ja pliit on sellel juhul asendamatu ja lollikindel.

Tänapäeval tehakse sellised veesüsteemid reeglina vasktorude ja ringluspumbaga. Siis on voolukatkestuse korral ka pliitaga puuks.
Ma nii igaks juhuks tuletasin meelde.

Väikese ringi vahele pole küll pumpa vaja.
Ise pean suuremaks probleemiks kahte tegurit: Üks on see, et kolle peab olema päris suur ja kui vaja näiteks suvel väike potitäis suppi soojaks ajada, siis maru tülikas terve suur kolle kuumaks uhada. Teine ja tõsisem probleem on see, et kui kogu see kuumus plitaraua alt läbi ajada, siis maja paras saun ja elada seal ei saa. Tean neid probleeme omast käest kui selline süsteem oli.
Olles läbinud need kadalipud, ise ehitaks kindlasti kaks eraldi kollet pliidile. Üks oleks toidu valmistamiseks ja teine 600 L vee kuumutamiseks. Suur kolle toimiks ahjupuudega ja asuks kas pliida otsas ( nii, et kuumus ei käi raua alt läbi ja soojendaks seda vaid osaliselt) või ehitaks kolde praeahju kohale, nagu neid Soomes palju on tehtud selliseid. Ka sellisel juhul ei saaks pliitaraud suurt kuumust ( siiski päris otse seda ahju kuumust pliita soeseina suunata ei oleks mõistlik ja täpsem lahendus selguks kohapeal).
Need on muidugi ainult mõtted.

Tere,
õhtul uni ei tulnud ja mõtlesin veel oma pliidi peale.

Kumb siis oleks õigem, teha kinnine süsteem väikse akupaagikesega ja soojusvahetiga kahesüsteemne boiler või pliidis olevad torud otse boilerisse?
Tartus on katlakivi niiet tapab, samas võtab see soojusvaheti vist jälle võimsust maha, paak läheb keema jms?

Ja veel, kas põhimõtteliselt sobib akupaagiks ka nt vana boiler? nii ca 200-300 liitrine?
Kus muidu selliseid soojusvahetus boilereid müügil on, mis pole selle spiraaliga, vaid boiler paagis? Kas keegi hinda ka teab?

Ega ei mõtle ometi pliidis olevat vett tarbeveena kasutada?? Sain vist valesti aru. Igatahes see oleks mõeldamatu.
Roostevaba paake tuleb lihtsalt tellida kuskilt. Neid ju tehakse mitmes kohas, kus ka muud keevitustöid teostatakse.

Seda kahesüsteemse paagiga saab edukalt teha ilma ringluspumbata (olen ehitanud), paak peab pliidist kõrgemal olema. Kõige raskem osa on ikkagi õige paagi mahu valik ja torude asukoht pliidis. Kindel on, et väiksed veepaagid ajavad vee keema, samas suur nõuab pikka kütmist, et vesi leigeks saaks. Loomulikul ringlusel ei lähe katlasüsteemis vesi keema enne kui paagis on vesi keemistemperatuuri lähedal. Seega pead kas hakkama vett tarbima või paned suurema paagi. Süsteem tuleb igal juhul ohutuse tõttu varustada ülerõhu klapiga.
Roostevaba paagid, mida poes näinud olen, ei ole kahesüsteemsed, nad ei ole suurte mahtudega. Otse kasutamisel varem või hiljem ummistad pliidis küttetorud ära.
Kahesüsteemseid boilerid on piisava veemahuga ja pole kallid midagi. Samuti on neil soojendus ümber, et kui kütad vee paagis soojaks siis jätkub ka järgmiseks päevaks.

kivikivi kirjutas:Tere,
... vaatasin vanade pioneer-pliitide müügikuulutusi, arvestades, et neid on ikka veel kasutuses näha, tundub üsna visa hing sel pliidil sees olema...

On küll, mu vennal on kasutuses ca 30 a , millega kütab kahte tuba teisel korrusel ( soojust salvestava küttemahutiga ). Remonti pole vajanud, v.a. pliidi pealmine plaat, mis on välja vahetatud. Ainult ta võimsus peaks olema kuskil 7 kW ja pliiti kütab kasepuudega.

Minuarust on 200 l igati normaalse pliidi kasutamise juures asjakohane. Mingit erilist ülerõhuklappi pole vaja, piisab kõrgemal asetsevast paisupaagist ja ülejooks. Paaki ei tasu päris täis panna.

Olen neid Pioneer pliite kadunud nooruses ikka õige mitmed soojatorudega ühendanud. Üks insener tahtis kohe erilist soojusjaama sellest aretada aga saades minult teada minu arvamuse sellest jurast ja endast, leppis ta oma naise rõõmuks ikka sellega, mis oli veel tublisti üle loogilise võimaluse. Seesama mees ehitas ka sääru mootoriga traktori. Ise lükkas tagant, naine vedas eest ja sääru D-6 kisendas keskel.
Kindlasti annab pliidiga vett soojendada ja lihtsaim on see aparaat siis osta näiteks SVT-st. Teine võimalus on pliidi lõõri panna torudest soojusvaheti või osta poest see mudel, mis koldesse pistetakse.

kas kellegi on asjalikku võrdlust slovakide kkpliita kohta võrdluses Kalvise pliitadega? SVT müütab neid slovakide omi.

Kui on kasinuse soov, siis arvan selle olevat piisavalt kasina ja normaalne küttesüsteemi projekt on tasuta lisana
http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... ucts_id=66

kaminahi kirjutas:Kui on kasinuse soov, siis arvan selle olevat piisavalt kasina ja normaalne küttesüsteemi projekt on tasuta lisana
http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... ucts_id=66

nojah, ma püüan leida sellist kus oleks praeahi ka sees. nagu http://www.svt.ee//index.php?main_page= ... ucts_id=42 või http://www.e-ehitus.ee/pood/keskkĆ¼tte- ... -1955.html.
Et päris nagu kõige odavamat s...t ka ei taha , võik nagu lill olla

Võta siis kaks. Kokapliit ja küttepliit. Cookstove and central heating stove.

aitäh, hea soovituse eest, aga kohta pole . Need 60-te aastate kortrid olid mõeldud ikka keskkütte peale mitte mitmekolde süsteemidele

Yaager kirjutas:aitäh, hea soovituse eest, aga kohta pole . Need 60-te aastate kortrid olid mõeldud ikka keskkütte peale mitte mitmekolde süsteemidele

Need olid mõeldud jah keskütte peale, mis ööpäev ringi keskkatlamajast sooja pidid saama. Kuidas kavatsed seda eeskuju järgida? Igatahes loe SVT lehelt läbi pliitide kasutusjuhendite materjalid.