Ehitusfoorum

Tere,

Kevadel tuleb ette võtta katuse vahetus ja ka soojustamine, seega küsiks siit nõu, kas minu mõttekäik on õige või võib midagi ära jätta või hoopiski on palju puuduseid.

2 kordne maja, teine korrus ehitatakse välja. Katus ca 40 kraadise nurga all. Hetkel 5 x 15 prussidest sarikatega. Lisa soojustuse saan tekitada sissepoole.

Idee on järgmine:
Kuna sarikad jätavad hetkel väga lühikese räästa siis mõtlesin, et lõikan sarikate otsad lühemaks (tasa palkseina roovitusega) ning katan välisseina pandava tuuletõkkega need ära (ehk siis jätan tuuletõkke plaadi taha peitu). Samuti katan pealt sarikad tuuletõkke plaadiga - siit esimene küsimus: kas seina ja katuse tuuletõkke plaadivahe on mõistlik katta tuuletõkke kangaga või millegi muuga? vastasel juhul hakkab sealt liitekohast sisse puhuma.
Katusel siis tuuletõkke plaadile 5 x 5 prussist distantsliist, aluskate, uuesti 5x5 distantsliist, roov ja siis kimm. paigaldatavad 5x5 prussid tekitaksid siis uue räästa, mille saab soovitud kaugusele viia.
Küsimused siis järgmised:
1. tuuletõkke plaat tuleks sarikatel panna kuni harjani? Kuigi viimased 1,5 meetrit jätaks soojustamata, sest see jääb nö pööninguks (soojustan 2 korruse ja pööninguvahelae).
2. Kas pööningu ja teise korruse vahelaele tuleks pööningu poole peale soojustuse peale panna ka tuuletõkke plaadid? Või on see mõtetu tegevus?
3. Katusel tuuletõkke plaat asendada "hingava" aluskattega ja alumine äär viia üle seina paigaldatava tuuletõkke plaadi? Sel juhul paneks 5 x 10 distantsliistu ja siis roovituse. Soojustus läheb siis seest vastu aluskatet.

Loodan, et minu mõttekäik on arusaadav ja küsimused pole liiga rumalad. Kui mingi oluline info nüüd puudu, siis jagan seda meeleldi.

Parimat,
A.

see 5x5 prussist tekitatud räästas on küll väga kahtlane,kas ta vastu peab lumekoormusele,lihtsam ja kindlam oleks ikka jätkud otsa panna sarikatele.tuuletõket pole tarvis harjani viia,kui paned pööningu peale tuuletõkke,ja siis küsimus miks "hingavale"aluskattele 5x10distantsliist.

Räästa moodustaksid sellisel juhul 2 5x5 prussi ehk siis 5 x10, see peaks ju lumekoormusele paremini vastu pidama, kui ainult 5 x 5. Hetkel on sarikad eelmiste omanike poolt juba lühemaks saetud ning jätkates praeguseid sarikaid, siis hakkaks katus aknaid varjama.

Kui kasutaks "hingavat" aluskatet, siis 5 x 10 distantsliist just seetõttu, et räästas oleks tugevam ning liiguks ka majast eemale (sama põhimõte, mis kahe 5 x5 puhul).

Saan ma nüüd õigesti aru, et kui pööningu peale tuuletõket paigutada ei kavatse, siis tuleks ikka sarikate peal see harjani viia.

Ei maksa lasta end eksitada kahtejatel. Sellist tuuletõkkega varianti on siin foorumis kirjeldatud juba 6-7 aastat tagasi. Praktikas pole viimased lumerohked talved asjale kurnavalt mõjunud
Seina ja katuse ühenduskohas on tuuletõkke all nn veksel mille pealmine pind on saetud katuse kaldega. Seega seina tuuletõkke ülemine äär ja katuse tuuletõkke alumine äär on sellele kinnitatud.

taastaja

Pööningul sarikate peal vedasin ise tuuletõkke kuni harjani, oleks ju võinud kokku hoida ja ainult sarikate peale, liistude alla peenikesed ribad tuuletõkkest lõigata ja paigaldada, kuid kartsin liigset tuuletõmmet pööningul soojustuse sisse+veel soojustuse peale pööningul ei tahtnud tuuletõkket ilma karkassita panna, kuna pikema aja peale vajutab siis soojustuse kokku ja spets karkassi ei viitsinud enam pööningul selleks teha. Seega jäi tuuletõke sarikatele. Kuid kindlasti saab ka teisiti.

ja jah,see üks 5x5 pruss jäi märkamata millegi pärast ,topelt juba sobib aga jälgi et suuri oksakohti poleks,

Tänud vastuste eest!
Küsin veel seda, et kas on mõtet panna seina ja sarikate peale Viisnurga tuuletõke või kasutada Isoveri VKL13 (olemas ka RKL 31, mis 25mm).

Kui suudad liitekohad superhästi kinnitada ja liistuga sulgeda võid Viisnurka ka investeerida, Isoveri VKL on parem. RKL on klass omaette, lisaks võid loobuda umbes 50mm soojustusest, olemas erinevad paksused. Minul läheb RKL katusealuse ehitamisele, sest ehitan valmis majal nö. sisse poole.

Kas on mõtet tuuletõkke plaadi liitekohad ka silikooniga teha? Või mingi muu vahendiga? Sest ka VKL13 pole punnsoont.

Minule teadaolevatel andmetel teibivad tuuletõkkeplaatide liitekohad päris paljud ehitajad kinni Divotape teibiga. Hästivarustatud poodide lettides olemas.

Tere lp. Monier. Sellise tasemega firmalt ootaks know-how liidrirolli, kes suunaks ja juhendaks meie ehitajaid. Imelik lugeda, et saate oma tehnilist infot ehitaja käest, kelle huvid paraku Eestis on rohkem suunatud tehnoloogiate "optimeerimisele". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lugupeetud Alar Piirfeld.

Kirjutan vastuse eraisikuna, kuna see on sügavalt minu isiklik (eraisikuline) arvamus, mitte üldkujundenud arusaam. Kutse Monier Katusekooli samuti personaalselt siinkohal Teile edastatud. Seal saate ka Teie hea soovituse samadel teemadel. Meil on koolis eraldi peatükk "Teibid". Eelpool mainintud Divotape on mõeldud katuse aluskatete väiksemate aukude lappimiseks, ülespöörete fikseerimiseks ja paanide ühendamiseks. Samuti toome koolis palju näiteid sellest, millistesse oludesse teip veel sobib. Ka tuuletõkkeplaatide liidete teipimiseks. Miks sobib ja miks on sinna hea, saab teada katusekoolis.

Miks kirjutasin eelnevalt alguse just nii: minule teadaolevatel .... Aga just sellepärast, et meiega tihendalt seotud ehitajad teavad seda väga hästi, et Divotape sinna sobib. Ja minule teadaolevalt kasutavad nad seda uhkesti. Kuna ei ole aga lasteaiakasvataja ja ei viibi kõikide ehitajatega igapäevaselt igal sekundil objektil, siis on põhimõtteliselt on õige kirjutada nii. Mitte väita! Loogiline.

Veel: kui minu andmed on õiged, siis lugupeetud Alar Piirfeld on haritud ja tark inimene. Vähemalt ehituse alal. Minu lugupidamine! Samuti on ta tegev ettevõttes, mis samuti end tugevaks ja korralikuks spetsialistiks nimetab. Kahjuks on ettevõtte eestikeelne koduleht küll veel väikeses mahus soomekeelne, aga ju sellega tegeletakse siis kui aega foorumites taoliste kommentaaride loopimisest aega üle jääb. Siinkohal üleskutse ka Teie: andke samuti häid vihjeid ja nõu, mitte "Miks Jumal lõi jõe ja taeva just siia, mind ei huvita, aga see mis keegi ütles on ...." stiilis kommentaare.

Meil oleks siiralt hea meel teiega kohtuda. Arutleda teemadel, mis viiks edasi üldist ehituskultuuri ja võtteid.
Kui see on teile vastuvõetav, siis kontakteeruge Ahti, Avo või Kristjaniga.

Seniks kõike head!

Tere. Üle pika aja kisub personaalküsimuse poole. Ei saa aru, kuidas on ühe kodulehe keelekasutus seotud antud teemaga. Samuti ei pea kommenteerima oma ajabilansi kasutust.
Nõu, mis kindlasti ei baseeru ainult ehitaja arvamusel, on nii mõnigi saanud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

MOTT !
a) Üle pika aja kisub personaalküsimuse poole: viide kommentaarile 08 Nov 2012 kell 09:11
b) Nõu, mis kindlasti ei baseeru ainult ehitaja arvamusel, on nii mõnigi saanud: Mis head nõu sai ka antud teemaalgatajale siia kirjutades?

PS: mina arvan, et Eestis on väga ja väga palju häid, haritud, proffe ja ehitusalase kõrgharidusega ehitajaid. Kui lisaks jälgida trende maailmast, siis parimad tulemused sünnivad enamasti teoreetikute ja praktikute tihedast koostööst.

Soovin siiski edu!

Jah, sellest pikaks veninud vaidlusest ei saanudki nüüd ikkagi vastust, et millega need tuuletõkkeplaatide vahed on mõistlik katta .. kas Divotape on bueno või peaks midagi muud sinna panema?
Lisaks küsin, et kas on mõistlik panna tuuletõkkekangas üle tuuletõkkeplaadi ja kattega üle vundamendi, takistamaks tuule puhumist vundamendi ja alumise palgi/tala vahelt?

Tere Alfons.

Kasuta Divotape teipi või Unoroll teipi tuuletõkkeplaatide ühendamisel.
Natukene jääb arusaamatuks hetkel mõte tuuletõkkekanga ja vundamendi suhtes. Enamus hingavad aluskatted toimivad kui tuuletõkked. Hetkel saan aru nii: siin võiks tekkida küsimus ja mõte, et kuidas ühendada/tihendada katuse ja seina tuuletõkke osa. Kui ma valesti aru sain, siis andkem teada. Kui aga küsimus selles oli, siis ei näe mingit vajadust veel eraldi vundamendini välja tulla. Eeldusel, et seinas tuuletõke on. Kui pole, siis tule vundamendini välja jah. Jällegi - ei tea kas fassaad on tehtud või ei.

Panin sulle PSi oma kontakti. helista. räägime igaks juhuks 100% läbi. Ja siis saame siia pärast kirjutada lahenduse. Kui pn ka mingit pilti tehtud olukorrast, siis pane need ka valmis.

Edu!

Ok, tuuletõkkeplaatide omavahelise katmise teema sain selgeks, tänud selle eest!

Teine küsimus tekkis nimelt seetõttu, et kuna tegemist on osaliselt palkmajaga, millele siis väljapoole tehtud roovitus, kuhu tuleb soojustus. Kuna aga seinad pole täiesti sirged, siis on roovi ja palgi vahel ka vahed, mille tulemusena, paigaldades tuuletõkkeplaadi, jääb roovi alumise prussi, palkseina ja vundamendi vahele väike vahe, kust tuulel on hea pääseda ka soojustusse. Makroflexi või muu montaaživahuga seda vahet pole mõtet täita, sest viimane ei pea ju tuult kinni. Sellest siis tulenevalt tekkiski mõte, et tuuletõkkeplaat katta alt tuuletõkkekangaga, mis siis läheb ka alt vundamendi peale ning katab selle vahe ära. Kui see mõttekäik on vale, siis on kõik ettepanekud selle olukorra parandamiseks oodatud. Vundamendiga pole hetkel veel midagi tehtud ja ei tea, kas on ka võimalik midagi eriti teha, sest tegu on madalvundamendiga ning sellele soojustuse paigaldamine on keeruline, sest kaevamisel tulid vundamendi alt nähtavale suured maakivid, mis takistavad soojustuse korralikku paigaldamist, võimalik panna vaid kuni 15cm maasse, korralikult vastu vundamenti, kuid sellel ei ole ju mingit efekti.

A.

..et siis kuda tuuletõkkekangas ja vundament omavahel ühendatud saab
müügimehel on kindlasti ka sinna oma teip pakkuda

Kui vaja toimivat vuugitäidet võiks vaadata isepaisuvate vuugitihendite poole...

taastaja

Jah, eks siin selle ühenduse koha pealt isegi pead vaevanud. Üks variant on siis see vastu vundamenti ja otsapidi maasse Pärast vundamendile 5cm peno peale, siis ei tohiks tuul ka kuskilt tuuletõkkekanga alla saada. Või on see überidiootlik lahendus?

Kust neid isepaisuvaid vuugitihendeid otsima peaks, puudub nendega igasugune kokkupuude?

Andres

Kõike kiirem tee millegi leidmiseks - kasuta otsingut.

Sellist soklit ei tohi küll selle penoga kinni katta.

taastaja

Kuid kas võib panna peno enne vastu soklit ja siis tuuletõkkekanga "liimida" peno külge?

Isepaisuva vuugitihendiga on see ju see probleem, et paisumiseks vajab ta vett, kuid sokli ja roovituse alumise ääre juures püsivalt vett ei ole (jah, vihmapritsed võivad sinna sattuda), mistõttu tuult see isepaisuv vuugitihend siis ka ei pea, kui on kuiv. Või olen ma millestki valesti aru saanud?