Ehitusfoorum

Tervitus,

uuendasin mõned aastad tagasi küttesüsteemi ja paigaldasin akupaagi koos uue tahkeküttekatlaga. Siiani olen põhiliselt kütnud öise elektriga, kuid avatud turu hinnad, eriti öise elektri hind võrreldes vana küttepaketi omaga, panevad kukalt kratsima.

Kõik töötab ilusti, peale ühe probleemi - kütmise lõpetamise järel hakkab katel paaki maha jahutama. Katlaga küttes olen enne kütmist avanud ja peale kütmist sulgenud ühe ventilli, mis on potentsiaalselt ohtlik ja ebamugav lahendus. Kõige lihtsam on testida järgmisel päeval peale kütmist, ventiili avamise järel tõuseb temperatuur katla väljundis kiiresti ning mõne aja pärast on katlast saanud omamoodi radiaator.

Katel ja paak on ühendatud 1 1/2" torudega, segamissõlme koostasin Termovar/Termobac klappidest ja pumbast, mis peaks tagama loomuliku ringluse ka elektrikatkestuse korral. Pumpa juhib suitsugaaside termostaat.

Kas on mõistlik lisada katla ja paagi vahele klapp, mis takistab vastupidist ringlust, paagist katlasse? Siit foorumist otsides leidsin viiteid "lipa-lopa" klapile, saan aru, et tegemist on liigendi otsas vabalt liikuva kettaga? Millega veel peaks arvestama?

Mina_2 kirjutas:...uuendasin mõned aastad tagasi küttesüsteemi ja paigaldasin akupaagi koos uue tahkeküttekatlaga. Siiani olen põhiliselt kütnud öise elektriga, kuid avatud turu hinnad, eriti öise elektri hind võrreldes vana küttepaketi omaga, panevad kukalt kratsima....

Ei saanud aru seosest uue tahkeküttekatla ja öise tariifiga avatud turuga eletrihinna vahel? Loll vist (mina)!?
Urmas

Ega aru ei saanudki mida sooviti. Kuna katla ja akupaagi vahel on vabaringlus siis katla ja akupaagi vahel midagi eriti teha ei saa.
Sundtsirkulatsiooni olukorras on teine asi.

Kalvis kirjutas:Ega aru ei saanudki mida sooviti...

Seda ma vist ikka sain aru, mida sooviti ja selleks on tänapäeva moesõna ja -röögatus "kokkuhoid".
Urmas

Seos mõned aastad tagasi paigaldatud tahkeküttekatla ja avatud turu elektrihindade vahel on selline, et uued hinnad motiveerivad öise elektri asemel katlaga kütma. Kui kokkuhoid on mõne jaoks "mood", siis ei pea jah ennast vaevama.

Tavaoludes liigutab katla ja paagi vahel vett ikkagi pump, sõlm peaks tagama mingisuguse loomuliku ringluse, kui pump ära kukub. Lihtne skeem: http://www.torujyri.ee/sites/default/fi ... ovar_2.jpg.

Küsimus oli selles, kas on mõistlik paigaldada katla ja paagi vahele klapp, mis lubab veel liikuda katlast paaki, kuid takistab peale kütmist vastupidist liikumist, ning kas sellised klapid on olemas?

Kas pump töötab ka peale kütmist kui akupaak juba soe.

Ei, pumpa juhib suitsugaaside termostaat ning kui suitsutoru on jahtunud, pump seisab, kontrollitud.

Probleem on selles, et pärast kütmist toimub ringlus vastupidises suunas, st. ülemises, katla ja paagi vahelises pealevoolutorus hakkab vesi liikuma paagist katlasse.

Järgmisel päeval peale kütmist, kui olen ühe katla ja paagi vahel asuva ventiili peale kütmist käsitisi sulgenud, on paak kuum ja katel jahe. Avan ventiili, katla väljundis asuva termomeetri näit hakkab kasvama, katla seest või tagant katsudes on tunda, kuidas katla ülemine osa soojeneb, kuum vesi liigub järjest allapoole, kuni katel on küllalt ühtlaselt soe.

Mina_2 kirjutas:Ei, pumpa juhib suitsugaaside termostaat ning kui suitsutoru on jahtunud, pump seisab, kontrollitud.

Probleem on selles, et pärast kütmist toimub ringlus vastupidises suunas, st. ülemises, katla ja paagi vahelises pealevoolutorus hakkab vesi liikuma paagist katlasse.

Järgmisel päeval peale kütmist, kui olen ühe katla ja paagi vahel asuva ventiili peale kütmist käsitisi sulgenud, on paak kuum ja katel jahe. Avan ventiili, katla väljundis asuva termomeetri näit hakkab kasvama, katla seest või tagant katsudes on tunda, kuidas katla ülemine osa soojeneb, kuum vesi liigub järjest allapoole, kuni katel on küllalt ühtlaselt soe.

On olemas solenoid klapid mille saad ka siis suitsugaasi andurile taha panna. Muidugi pead kogu ohutuse läbi mõtlema. http://www.ptw-valveclub.com/page/home/ ... 0valve.pdf

Eelistan siiski mehhaanilist lahendust, otsides leidsin midagi sarnast: http://www.stevensonplumbing.co.uk/chec ... -inch.html. Hea meelega kuulaks muidugi esmalt, kuidas kogenenumad on sama probleemi lahendanud.

Mina_2 kirjutas:Eelistan siiski mehhaanilist lahendust, otsides leidsin midagi sarnast: http://www.stevensonplumbing.co.uk/chec ... -inch.html. Hea meelega kuulaks muidugi esmalt, kuidas kogenenumad on sama probleemi lahendanud.

Sellest pole mitte mingit kasu. Vabatsirkulatsiooniga see klapp ei sulgu. Minul on küttesüsteemis termostaat 72*C ( http://www.pci.ee/feb/Joonised/8350-2.pdf) ja pump mida juhib kattla suitsugaasi termostaat. Ohutuse tagamiseks on lihtne automaatika koos siinus inverteriga 120W kuid seda ohutusseadet pole veel kordagi vaja läinud 13 aasta jooksul.

Veikko kirjutas:

Mina_2 kirjutas:Ei, pumpa juhib suitsugaaside termostaat .

On olemas solenoid klapid mille saad ka siis suitsugaasi andurile taha panna. Muidugi pead kogu ohutuse läbi mõtlema. http://www.ptw-valveclub.com/page/home/ ... 0valve.pdf

See klapp ei avane vabatsirkulatsiooniga sellele on vaja teatud rõhku

Mul hetkel plaan sama süsteem panna (tegija veel puudu). Tahkeküttekatel + 1000l akupaak + radiaatorid. Ehk juba eos panna akupaak kõrgemale, et soe liiguks üles. Vabaringlus ka parem. Kui ainult ruumi mõõtmed lubavad.

Mul on katlaringis termoreleega käivitatav pump (rakendub siis, kui katlas on vesi üle +85C) ning tagasilöögiklapp, et ta väljalülitud pumbaga tagurbidi loomuliku ringlusega jahutama ei hakkaks. Ohutuse tarbeks on muidugi ülerõhuklapp ka süsteemis - ilma selleta ei tohigi katlasüsteemi ehitada.

warlock kirjutas:Mul on katlaringis termoreleega käivitatav pump (rakendub siis, kui katlas on vesi üle +85C) ning tagasilöögiklapp, et ta väljalülitud pumbaga tagurbidi loomuliku ringlusega jahutama ei hakkaks. Ohutuse tarbeks on muidugi ülerõhuklapp ka süsteemis - ilma selleta ei tohigi katlasüsteemi ehitada.

Ehk võtad vaevaks üles panna mõne pildi või joonise sellest klapist ja tema paiknemisest.Jutu järgi ei saa päris täpselt aru,kuidas see tagasilöögi klapp välja näeb ja töötab?

http://et.wikipedia.org/wiki/Tagasil%C3%B6%C3%B6giklapp
http://www.feb.ee/otsing/index.php?otsi ... ida=Toodet
Ühendatakse katlaringi, pumbaga järjestikku, nii et tagasilöögiklapil olev nool oleks vooluringis samas suunas, kui pumbal olev nool.
Mõistlik on vist pump ühendada selle toru külge, mis läheb katlasse (alumine toru) - pumpa läbiv vesi on jahedam ning tagasilöögiklapp ülemise toru külge, et kuum vesi ei valguks ka kihistumise tulemusena vaikselt katla poole.

warlock kirjutas:http://et.wikipedia.org/wiki/Tagasil%C3%B6%C3%B6giklapp
http://www.feb.ee/otsing/index.php?otsi ... ida=Toodet
Ühendatakse katlaringi, pumbaga järjestikku, nii et tagasilöögiklapil olev nool oleks vooluringis samas suunas, kui pumbal olev nool.
Mõistlik on vist pump ühendada selle toru külge, mis läheb katlasse (alumine toru) - pumpa läbiv vesi on jahedam ning tagasilöögiklapp ülemise toru külge, et kuum vesi ei valguks ka kihistumise tulemusena vaikselt katla poole.

Kas see tagasilöögiklapp avaneb pumba jõul? Kui katel halupuid täis ja vool ära läheb, siis ei toimi vaba ringvool paagi vahel.
Selliselt võib klappi kasutada mitte halupuudega küttes. Näiteks pelletiga küttes.

Ma ise ei tea kas sellist klappi on, aga klapp võiks olla selline, kus elektri olemasolul on klapp suletud, ehk ilma elektrita normaalolekus avatud.

Katla kütmise ajal kui pump töötab, siis samal ajal ei anta klapile voolu, ehk klapp on avatud ja vesi ringleb.

Peale kütmist pump jääb seisma, siis samal ajal antakse klapile voolu, ehk klapp on suletud ja vesi ei ringle.

Vool kaob, pump seisab ja samuti ei saa ka klapp voolu, ehk on avatud ja vesi ringleb.

Klapile saaks anda voolu sama termorelee kaudu mis pumbale. Tavaliselt on termoreleed kateldel ümberlülitiga. Termoreleele läheb vool peale ühele klemmile ja välja on kaks klemmi. Üks klemm juhib pumpa, teine läheks klapile.

Natuke Elektrik kirjutas:Kas see tagasilöögiklapp avaneb pumba jõul? Kui katel halupuid täis ja vool ära läheb, siis ei toimi vaba ringvool paagi vahel.
Selliselt võib klappi kasutada mitte halupuudega küttes. Näiteks pelletiga küttes.

Seda klappi saab kasutada halupuuga küttes, pelletiga küttes, puitbriketiga küttes jne. Kui elekter keset kütmist ära läheb, siis tuleb halvimal juhul katlaruumi põrand lapiga kuivaks tõmmata ning ruumi veidi õhutada.

Küsin, kuidas akupaagist maja kütmise ühendused on võetud.
1.Kas katla ja akupaagi vahelistest torudest,?
2.Ülemine on üks kuid tagasivoole on kaks.
3.Või on katel ja majaring akupaagiga eraldi ühendatud?

Asja mõte on selles, et vesi liigub sealt, kus on lihtsam.
Variant 1 võib seda tekitada.
Variant 2 töötab, kuid maja väljavõte peab olema akupaagi lähedal. Üks nipp on veel, kuid seda on siin pikk seletada.
Variant 3 on kindlapeale minek.

asutimer kirjutas:Küsin, kuidas akupaagist maja kütmise ühendused on võetud.
1.Kas katla ja akupaagi vahelistest torudest,?
2.Ülemine on üks kuid tagasivoole on kaks.
3.Või on katel ja majaring akupaagiga eraldi ühendatud?

Asja mõte on selles, et vesi liigub sealt, kus on lihtsam.
Variant 1 võib seda tekitada.
Variant 2 töötab, kuid maja väljavõte peab olema akupaagi lähedal. Üks nipp on veel, kuid seda on siin pikk seletada.
Variant 3 on kindlapeale minek.

3.Või on katel ja majaring akupaagiga eraldi ühendatud?
Ei saa sellest kirjeldusest hästi aru,ehk visandad ("puust ja punaseks"),mismoodi see eraldi ühendamine toimub?
2.Ülemine on üks kuid tagasivoole on kaks.Kumbasse,sel juhul maja tagasivool läheb? Seniajani olen aru saanud,et maja tagasivool lastakse paagi keskele radiaatorite puhul ja põhja põrandaküttest?

To: huvitab
Kui võimalik, lisa pilt olemasolevast. Muidu jätkub siin juttu pikemaks.
Tänan

asutimer kirjutas:To: huvitab
Kui võimalik, lisa pilt olemasolevast. Muidu jätkub siin juttu pikemaks.
Tänan

Mul pole vajadust mingit pilti lisada,kuna olemasolev süsteem hetkel toimib,pigem huudishimust küsisin,kuna ei suutnud seletust ja pilti kokku panna,aga jah vabanda,et võtsin tülitada.

Endal sai samamoodi uus küttesüsteem (katel, akupaak, segusõlm jne) paigaldatud ja täna hommikul kütteruumis käies tundub mulle samuti, et peale seda, kui katel lõpetab töötamise ja suitsugaaside termostaat lõpetab laadimisautomaadi töö, hakkab toimuma akupaagi jahtumine läbi katla (katlast pealevoolu temp on sama, mis akupaagis üleval ja tagasivoolu temp on sama, mis akupaagis all).
Kas sellise asja puhul saab midagi ette võtta või on see nö loomulik sooja kadu.
Katsusin ka käega katla tagant , kus on katla õhuvõtu ava luugiga ja sealt tõmbas ikka täiega külma korstnasse............
Mida ette võtta, kuna kardan, et miinus kraadidega , läheb elu suht nutuseks..............

Külaline kirjutas:Endal sai samamoodi uus küttesüsteem (katel, akupaak, segusõlm jne) paigaldatud ja täna hommikul kütteruumis käies tundub mulle samuti, et peale seda, kui katel lõpetab töötamise ja suitsugaaside termostaat lõpetab laadimisautomaadi töö, hakkab toimuma akupaagi jahtumine läbi katla (katlast pealevoolu temp on sama, mis akupaagis üleval ja tagasivoolu temp on sama, mis akupaagis all).
Kas sellise asja puhul saab midagi ette võtta või on see nö loomulik sooja kadu.
Katsusin ka käega katla tagant , kus on katla õhuvõtu ava luugiga ja sealt tõmbas ikka täiega külma korstnasse............
Mida ette võtta, kuna kardan, et miinus kraadidega , läheb elu suht nutuseks..............

Neljas tööfaas:http://www.cerbos.ee/et/content/25-sega ... sioonipump

Kui teadmata põhjusel tekib elektrienergia katkestus siis segamissõlme pump lakkab töötamast! Sellest hetkest alates läheb segamissõlm vabavoolu töörežiimile. Avaneb vabavoolu klapp ja küttevee ringlus katlast akumulatsioonipaaki jätkub inertsi ning termilise jõu mõjul vabavoolu tingimustes.

Ehk sama olukord on ka peale kütmist, kui suitsugaaside termostaat lõpetab laadimisautomaadi töö.
Selles olukorras on laadimisautomaadi klapp lahti. Klapi paneb töö olukorras kinni laadimisautomaadi pump oma veesurvega.

Kas klapp ka siis kinni läheb, kui vastupidi veevool peaks olema on küsimus. St kui akupaak hakkab katelt soojendama, nagu radiaatorit vabaringvoolu teel.

Ma ise arvan , et kui klapp lähebki kinni vastupidi ringvoolu tõttu, siis sel momendil jääb veevool seisma. Kui vool jääb seisma, siis klapp avaneb ja mingi veehulk läheb läbi. Nüüd läheb klapp jälle kinni jne. Sel moel toimub ikkagi mingisugune akupaagi jahtumine läbi katla.

Esimene kirjutas:Kas klapp ka siis kinni läheb, kui vastupidi veevool peaks olema on küsimus. St kui akupaak hakkab katelt soojendama, nagu radiaatorit vabaringvoolu teel.

Tegelikult, kas klapp on normaalolekus kinni või lahti?
Kui normaalolekus on kinni, siis ei toimu akupaagi jahutamist läbi kaltla.

Kui katlas peaks veel põlemata puid olema ja vool katkeb, siis katlast väljub kuum vesi paneb vee ringlema ja avab oma jõuga laadimisautomaadi klapi.

Mul on sama cerbose segamissõlm. Kuna kütte paigaldanud firmas polnud ühtegi mõtlevat inimest tööl on mul järgmised probleemid.

1. Kui kamin on veel väiksel ringil surub segamissõlm akupaagi alla minevast toorust kuuma vett paagi põhja. Probleem kaob kui avaneb suur ring või sulgen kuulkraani, mis on paagi ja segamissõlme vahel.
2. Kütmise lõppedes jahtub akupaak läbi kamina (ühtegi tagasilvooluklappi süsteemis ei ole). Akupaak jahtub isegi siis kui segamissõlme ja paagi alumise osa vahel olev kuulkraan on kinni. Siis vist uhab paagi ülalt vett kaminasse ja tuleb sealt läbi termostaadi ja segamissõlme tagasi ning läheb uuele ringile krabades paagist kuuma kaasa. Ühesõnaga kaminast akupaaki minev toru on soe kuni paagis sooja vett on.

Ma näen lahendusena kahte tagasivooluklappi üks paagi alt tulevale torule suunaga segamissõlmele ja teine segamissõlmest paagi ülaosasse klapp suunaga akupaagile. Jah jääb see elektrikatkestuse teema aga selleks panin ühe arvuti UPS-i segamissõlmele järgi ja katsetasin, 35 min jaksab ringi ajada - mulle sellest piisab, et midagi keema ei aja. Elekter läheb ära - siiber kinni ja olemasolevats soojusest saab 35 min lahti.

Segamissõlme tootja võiks teha nii, et kui suitsugaasiandur pumba töö lõpetab saab pump siiski aru, et elektri katkestus ei ole ja avariireziimile ei lähe ehk peab oma tagasivooluklapi kinni.