Ehitusfoorum

Tere,
Mitte kusagilt ei leidnud infot.
Mis maksab ligikaudu maakütte puuraugu tegemine ja kollektor sinna sisse?
Siukse tüüpilise 150-200 m2 maja puhul.
Aitäh

Helista neile, kes tegelevad sellega!

Veidi rohkem kui tavaline maakollektor.
Kui on huvi siis andke teada.

Kunagi ammu uurisin ja siis vähemalt puurimine oli rämedalt kallis... Aga coolhouse esindaja ehk paneb kirja, palju näiteks ühe 70-80m augu puurimine võiks maksta? Kokku peaks siis 200m2 maja puhul olema neli puurauku?

Saate iga mees oma hinna.
Turg on see ,mis asja paika paneb, mitte see et mingi asi on rämedalt kallis. Võtke või lameda ekraaniga teler - kunagi maksis see terve varanduse.
Kui on soovi midagi osta siis nimi alla ja päring teele.

Kommentaariks võin öelda et ka Tallinnas on asi teostatav.

Ma ei hakka omale midagi paigaldama.
Niisama uurin maad.
See oleks hetkel kõigi aja raiskamine, kui ma hakkan igaltpoolt pakkumisi võtma kogu kompotile.
Samas ei osta midagi.

Tulevikus võibolla plaanis panna ja seega püüan siin mõelda, et kuhu ma aias saaksin maakollektori panna ja kas laotada või puuride.
Oleks vaja teada ligikaudne hinnavahe.
Siis saab ka aias asju õigesti planeerida järgnevatel aastatel, arvestades, et siia ja sinna tuleb kollektor jne.

Coolhouse kirjutas:Saate iga mees oma hinna.
Turg on see ,mis asja paika paneb, mitte see et mingi asi on rämedalt kallis. Võtke või lameda ekraaniga teler - kunagi maksis see terve varanduse.
Kui on soovi midagi osta siis nimi alla ja päring teele.

Kommentaariks võin öelda et ka Tallinnas on asi teostatav.

Seadmete hinnad on enamjaolt teada, aga palju on orienteeruvalt augu puurimise hind? Arvestatkse seda vist meetri kaupa? Mingi orientiiri võiksid ikka panna!?

Soojuspuurauku ei saa meetri kaupa müüa.
Kui ostad hulgi siis saab arutada, kui ainult oma tarbeks siis peab ikka enne arvutama, mitu meetrit vaja on.
Selleks on vaja teha projekt, projekti alusel saab meetrid .
Soojuspuurauku ei saa Eestis nii puurida nagu Soomes et auk valmis ja kõik. Eestis on vaja sond ka sisse panna ja auk täies ulatuses täita, siis alles on puurimine lõppenud.
Sondid on erinevad, odavamad ,kallimad.... see puurimise meetri hind ei anna eraldi mitte midagi . See on umbes sama nagu supi seest klimpe otsida ja nende hinna üle arutleda.

Te olete expert:
200m2 maja, oletame 4 puurauku, oletame 70-80m augud, kas 10 000 - 12 000 euroga tuleb välja ja see kompott siis vs poole odavam õhk-vesi soojuspump on mõtekas?

Rahanumbrid on sobivad küll.
Nelja puurauku ei ole vaja. Sondi pikkus ei tule 280-320 m vaid vähem.
Kas maasoojuspump või õhk-vesi ? Kui on võimalik investeerida maasoojuspumpa siis ikka maasoojus.

Lihtsalt imeline. No et keegi ei tea mitte midagi sellest hinnast ja seda ei ole üleüldse võimalik ennustada jne. Tegelikult tahetakse teada palju võimalik ostja on nõus maksma. Et noh äkki saab veel mõnisada raha talt välja kruvida ja vbl oleks ise lolli peaga hoopis vähem küsinud. Kes siis pärast seda kirumist välja kannatab.

Mis sa pahandad, kui on mingi konkreetne asi siis saad ka hinna.

Mul on Lisa 1 vähemalt esitatud omavalitsusele hetkel ning kui sealt tuleb positiivne vastus, siis võtan ühendust. Eks näis.

Seadused on uued ja asi vajab kohanemist.
Praktiline kogemus on see et see lisa 1 on väga deklaratiivse iseloomuga. Oma kogemus on et pidi esitama ka asendiplaani, kuhu peale on kantud vee ja kanali torud ning kaablid.
Värvikoopiale sai märgitud puuraugu (puuraukude) asukoht ja seejärel kinnitas omavalitsuse ehitusspetsilist asja allkirja ja ka pitsatiga. Suhtumine oli väga meeldiv ja öeldi et see mis sügavamal maapinnas on omavalitsusel asukoha kooskõlastust ei takista.

Coolhouse kirjutas:Soojuspuurauku ei saa meetri kaupa müüa.
Kui ostad hulgi siis saab arutada, kui ainult oma tarbeks siis peab ikka enne arvutama, mitu meetrit vaja on.
Selleks on vaja teha projekt, projekti alusel saab meetrid .
Soojuspuurauku ei saa Eestis nii puurida nagu Soomes et auk valmis ja kõik. Eestis on vaja sond ka sisse panna ja auk täies ulatuses täita, siis alles on puurimine lõppenud.
Sondid on erinevad, odavamad ,kallimad.... see puurimise meetri hind ei anna eraldi mitte midagi . See on umbes sama nagu supi seest klimpe otsida ja nende hinna üle arutleda.

Loodetavasti tulevad puuraugud sama ümmargused nagu see jutt siin...

kas Nõmme liivase pinnase puhul on soojuspuurauk keskmiselt odavam/kallim kui miski muu mulla/savi/pae sees?
Kas liiva on pikemat/rohkem auku vaja ?

Kas kaks ühel krundil olevat maja on mõeldav ühe puuraugukomplekti peale tööle panna? Teine maja hiljem juurde ühendada- -kasvõi hiljem auke juurde puurudes?

1. Sondi soojuse ülekanne
Kuiv liiv alla 20 W/m
Märg liiv 55-85 W/m baas 2400 küttetundi aastas
Seega kas pikem sond , oleneb kui kõrgel on vee horisont.
2. Tuginedes sellele et Nõmmel on varem puurkaeve puuritud , on võimalik väita et puurimistöö ei ole kallim kui savi või pae pinnases.
3. Puuraukude vahe peaks olema 5...6 m ja kaugus maja seinast vähemalt 2..3 m.
Teisele majale võib pärast eraldi augud puurida kuid kui omanik on sama siis võiks kooskõlastused ja projekti kohe koos ära teha.

Aga minul tekkis hoopis sellelaadne küsimus, et kui sügvat auku on eestis võimalik puurida. Oleks siis mõeldud siinjuures seda, et kohaliku tehnika-kompetentsi abil. Ja kui palju see temperatuur maapinnas tõuseb iga saja meetri või kilomeetri kohta. Kuskilt viie kilomeetri sügavuselt peaks võibolla põrandaküttele sobiva temperatuuriga vee kätte saama ja pole soojapumpa vahele tarvis pannagi. Või tuleb hoopis enne nafta vastu ja saab õlikütte peale üle minna. Mida oskavad rääkida antud küsimuses spetsialistid?

Selliseid kilomeetreid sügavaid puurauke on Euroopas mitmeid kuid sellise augu puurimine vajab ka vastavaid seadmeid. Selliseid seadmeid on , kuid paraku eelistatakse selliste masinatega otsida naftat või teemante, seega midagi oluliselt kallimat kui et ühest august vett alla pumbata ja teisest soendatud vett ülesse.
Lähimad sügavad soojuspuuraugud on Leedus ja Taanis. Kuid see on ikka päris eraldi teema.
Eesti kaardil on näha sügavusel 250 m t ca 11...12 C seega soojuspumbale päris head tingimused.
Huvitav on aga see et isegi maa on sügavuses soojem just Narva ümbruses.......
Soojuspuuraukude sügavus on tavaliselt 150...200 m aga võib ka puurida rohkem ja väiksema sügavusega auke.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/. ... kaevud.pdf
http://www.envir.ee/orb.aw/class.../Soo ... ne2012.pdf

Eestis on geoloogiliste uuringute jaoks tehtud ca 500 m sügavusi puurauke kuid need ei ole kasutusel soojuse tootmiseks.

Coolhouse kirjutas:.............
........
Eesti kaardil on näha sügavusel 250 m t ca 11...12 C seega soojuspumbale päris head tingimused.
Huvitav on aga see et isegi maa on sügavuses soojem just Narva ümbruses.......
............................

Jõuame jälle siia välja:
viewtopic.php?f=9&t=32500&p=175171&hili ... si#p175171
Narvas on selle pärast soojem, et juba 60 aastat on seal sooja vett veehoidlasse lastud ja see on maa all salvestunud?



PS
Kas kuiva liiva probleemi ei saa sellega äkki lahendada kui sadeveed suunata puurkaevu kõrvale alla valguma?

Meil on 70 cm sademeid aastas, katused ja sillutis on krundist ütleme 300 m2, see teeb 200 m3 kokkukogutavat sadevett aastas..

Külaline kirjutas:kas Nõmme liivase pinnase puhul on soojuspuurauk keskmiselt odavam/kallim kui miski muu mulla/savi/pae sees?
Kas liiva on pikemat/rohkem auku vaja ?

Kas kaks ühel krundil olevat maja on mõeldav ühe puuraugukomplekti peale tööle panna? Teine maja hiljem juurde ühendada- -kasvõi hiljem auke juurde puurudes?

Kas Nõmmele on üldse lubatud soojuspuuraukude rajamine?

Viinping kirjutas:
Kas Nõmmele on üldse lubatud soojuspuuraukude rajamine?

Tegevus, mis ei ole mingi õigusaktiga keelatud, on lubatud. Näiteks võib aias maad kaevata.
Ükski õigusakt ei keela Nõmmel kaevu või soojuspuurauku puurida.

Vabandan, kuid ei saa antud teemat rohkem kommenteerida, kuna antud küsimusega lähedasel teemal on kaevatud Keskkonnaministeerium,kui teine osapool, kohtusse ja hetkel on menetlus pooleli.

Terekest. No nende nn energiakaevude puurimisel on ju mitmed võimalused. Klassikaline ja ilmselt rohelistele kuidagi meeltmööda versioon on nn U-toruga ehk suletud süsteem. Kus soojuskandja vedelik ringleb selles U-torus, mis on siis lastud sinna puurkaevu. Kunagi oma majale(220 ruutu pinda) maasoojuspumpa aretades tuli ka see energiakaevu teema läbi käidud. Projekteeria arvutas välja kaevu sügavuseks 1x 220m või 2x130m ja tegelikku sügavust hakatakse arvestama kaevu tuleva põhjavee tasemest, mitte sellest millest see maa koosneb. Kuna aga linnale(Jõgeva) joogivett andvad puurkaevud olid 200m peal siis igatsugu puurimine sellele tasandile välistati kohe. Ja muidugi jahutas meeli ka selle hetke puurkaevude suht karvane hind. Kuna aga leidus 1000 ruutu vaba maad, siis sinna need 900m toru meetri sügavusele sai maha keritud ja thats it. Võimalik on ju ka niinimetatud avatud süsteemiga teha ehk 2x normaalsed veekaevud puurida. Või kui üks olemas ja piisavalt vett annab siis teine juurde, kuhu seda vett tagasi pumbata. Ja pumbata see vesi siis spets sellise teema jaoks kohandatud soojuspumbast läbi. Kasutegur peaks suht kõrge tulema. Muidugi kaldun arvama, et selliseid teemasid ei lase rohelised läbi kuna põhjavee reostusoht suht suur. No vett on võimalik lasta ka muidugi näiteks kasvõi magistraalkraavi kui selline lähedal on või jõkke..... Arvan et puuraugu hinnast ja nende puurimisvõimalustest oskavad ikka kõige paremini rääkida kaevupuurijad

Coolhouse kirjutas:Tegevus, mis ei ole mingi õigusaktiga keelatud, on lubatud. Näiteks võib aias maad kaevata.
Ükski õigusakt ei keela Nõmmel kaevu või soojuspuurauku puurida.

Vabandan, kuid ei saa antud teemat rohkem kommenteerida, kuna antud küsimusega lähedasel teemal on kaevatud Keskkonnaministeerium,kui teine osapool, kohtusse ja hetkel on menetlus pooleli.

Loodetavasti ei võitle sa kohtus "igameheõiguse eest kaevata tunnel maakera sügavusse, ühendades teel kõikvõimalikud läbitavad kihid ja horisondid"

Ühest küljest on ju inimese soov segamatult maad kaevata ja oma uuest labidast rõõmu tunda mõistetav, kuid teisest küljest mõistan ma ka neid inimesi, kes soovivad, et kaevamisentusiastide tuhinast hoolimata nad ka tulevikus oma kaevudest puhast joogivett saaksid.

Coolhouse kirjutas:Eesti kaardil on näha sügavusel 250 m t ca 11...12 C seega soojuspumbale päris head tingimused.
Huvitav on aga see et isegi maa on sügavuses soojem just Narva ümbruses.......
Soojuspuuraukude sügavus on tavaliselt 150...200 m aga võib ka puurida rohkem ja väiksema sügavusega auke.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/. ... kaevud.pdf
http://www.envir.ee/orb.aw/class.../Soo ... ne2012.pdf

Eestis on geoloogiliste uuringute jaoks tehtud ca 500 m sügavusi puurauke kuid need ei ole kasutusel soojuse tootmiseks.

Sellisel juhul tuleb pumba cop päris hea. Kas see temp kevadeks langeba ka nii sügaval?