Ehitusfoorum

Mure siis selline.. Palkmaja, kivivoodriga.

Plaan restaureerida maja. Esialgne plaan oli , et kivid eemaldaks seinast ja voodrilaud läheks sinna peale koos tuuletõkkega. kuid mõttes keerleb ka krohvimine. Küsimus oleks ka selline kas kivipeale saaks krohvida..andeks pole krohvimisega kokku puutund. Mis oleks kummagi töö plussid ja miinused ja muidugi maksumus.
Olen tänulik kui tuleb asjakohaseid kommentaare

Krohvida kannatab ka palju nõrgemaid pindu. Kui see just nüüd suvemaja pole, siis kas maja soojustamine pole päevakorda tulnud? Selliste korda tegemis töödega saab teine kord meeldiva ka kasulikuga ühendada.

taastaja

oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

jäpe kirjutas:oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

Suhteliselt.
Urmas

jäpe kirjutas:oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

Kui paks on seinal palgiosa?

Külaline kirjutas:

jäpe kirjutas:oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

Suhteliselt.
Urmas

ja palun selgitust. tänud!

pikk88 kirjutas:

jäpe kirjutas:oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

Kui paks on seinal palgiosa?

ei oska hetkel kahjuks öelda.

Palkmaja fassaadi uuendus oleks ikka kaval teha koos soojustamisega. Soojustus reeglina väljapoole. Seest poolt võiks soojustada mitte rohkem kui pool sellest, mis väljapoole läheb. Välja kindlasti tuuletõke. Veeauru tõket kasutada poleks väga vajadust. EPS on kasulik palkmajast eemal hoida.
Ehk siis näiteks väljapoole läheb näiteks: 10cm villa, tuuletõke, õhutusvahe, vooder (lauad); sissepoole: 5 cm soojustus, vooder (plaadid).

Miks üldse sissepoole panna, pane kohe 15 cm väljapoole. Töö maht kordades vähem.

OJV kirjutas:Palkmaja fassaadi uuendus oleks ikka kaval teha koos soojustamisega. Soojustus reeglina väljapoole. Seest poolt võiks soojustada mitte rohkem kui pool sellest, mis väljapoole läheb. Välja kindlasti tuuletõke. Veeauru tõket kasutada poleks väga vajadust. EPS on kasulik palkmajast eemal hoida.
Ehk siis näiteks väljapoole läheb näiteks: 10cm villa, tuuletõke, õhutusvahe, vooder (lauad); sissepoole: 5 cm soojustus, vooder (plaadid).

Väga õige jutt siin kõik. Kui paneks voodrilaua .
aga kuidas peaks talitama kui tahaks väliseina krohvida. tööjärjekord kui krohviks kivipeale või tuleks ikka penoga katta kogu maja? ei ole krohvimisega kokkupuuteid.
tänan.

Kui veel mitte, siis kohe sukeldunud veel igasugustesse "hingavate seinte" maailma ja see lööb pildi veelgi segasemaks.
Üldiselt oleks minu soovitus, et kui on plaanis ikka restaureerimine, siis otsiks välja pildid maja esialgsest välimusest ja lähtuks sellest. Siis ei tohiks ka maitsega eksida. Lollikindel on tuulutusvahega puitvooder.

jäpe kirjutas:

pikk88 kirjutas:

jäpe kirjutas:oli selline mõtte et vanad siseseina plaadid kah seinast võtta ja sinna oleks uute reikade vahele villa sokkutanud, kas olen väga valel teel?

Kui paks on seinal palgiosa?

ei oska hetkel kahjuks öelda.

Miks sa üldse seda maja soojustada tahad? Kas on talvel külm, või lihtsalt igaks juhuks?

maja fassaad on vaja muuta ..kunas seal hetkel ilutseb vanaaegne tellis ..ja ei taha igaksjuhuks soojendada.vaid kindluse mõttes. ning kumb on otstarbekam kas hakkata tellist voodrit välja vahetama, vooderlaua vastu või krohvida nt maja yle ja sissepoole vill ära ei maksa unustada et tegu vana palkhoonega millel on kivi vooder ymber laotud

jäpe kirjutas:maja fassaad on vaja muuta ..kunas seal hetkel ilutseb vanaaegne tellis ..ja ei taha igaksjuhuks soojendada.vaid kindluse mõttes. ning kumb on otstarbekam kas hakkata tellist voodrit välja vahetama, vooderlaua vastu või krohvida nt maja yle ja sissepoole vill ära ei maksa unustada et tegu vana palkhoonega millel on kivi vooder ymber laotud

Teie vist ei saanud küsimusest aru. Kui sa ütled kindluse mõttes, siis see ongi ju igaks juhuks? Elad praegu majas sees? On sul piisavalt soe olla või kükitad perega talvel ainult ümber ahju, tekid ümber? Kui majas on piisavalt soe, siis mõtle, kas tasub lihtsalt igaks juhuks hakata soojustuse ja töö peale raha raiskama hakata?
Kui üritad seestpoolt soojustada siis läheb sul päris mitu head ruutmeetrit ruumi elamispinnast kaduma ja kui teed seda lihtsalt kindluse mõttes siis....Kui maja on külm, siis peaks mu meelest ikkagi selgeks tegema, miks elamine ei püsi soojana ning alustuseks selle probleemiga tegelema. Kuna kivi majale ümber on laotud? Silikaat vooder? Kas tuulutusvahe palkidega on piisav ja kas palgid on korralikud/ei mädane ega kõdune?

pikk88 kirjutas:

jäpe kirjutas:maja fassaad on vaja muuta ..kunas seal hetkel ilutseb vanaaegne tellis ..ja ei taha igaksjuhuks soojendada.vaid kindluse mõttes. ning kumb on otstarbekam kas hakkata tellist voodrit välja vahetama, vooderlaua vastu või krohvida nt maja yle ja sissepoole vill ära ei maksa unustada et tegu vana palkhoonega millel on kivi vooder ymber laotud

Teie vist ei saanud küsimusest aru. Kui sa ütled kindluse mõttes, siis see ongi ju igaks juhuks? Elad praegu majas sees? On sul piisavalt soe olla või kükitad perega talvel ainult ümber ahju, tekid ümber? Kui majas on piisavalt soe, siis mõtle, kas tasub lihtsalt igaks juhuks hakata soojustuse ja töö peale raha raiskama hakata?
Kui üritad seestpoolt soojustada siis läheb sul päris mitu head ruutmeetrit ruumi elamispinnast kaduma ja kui teed seda lihtsalt kindluse mõttes siis....Kui maja on külm, siis peaks mu meelest ikkagi selgeks tegema, miks elamine ei püsi soojana ning alustuseks selle probleemiga tegelema. Kuna kivi majale ümber on laotud? Silikaat vooder? Kas tuulutusvahe palkidega on piisav ja kas palgid on korralikud/ei mädane ega kõdune?

palkide seisukord on väga ok . ei ela sees ega pole kunagi ka elanud . niiet ei oska öelda kui kylm või soe seal on .silikaatkivi on majale ymber laetud vast 30 aastat tagasi.
kas võiks näiteks fassaadi välimust muuta nt sel viisil, et krohvida otse kivi peale? jääks kivide seintest lahti kiskumine ära kui asendaks voodrilaua.

Mina teeks ennem selgeks, kas on üldse vaja soojustada. Kui ei ole vaja siis kõige vähem vaeva ja aega võtab ilmselgelt krohvimine. Oletades, et palk on umbes 20 cm paks ja tõesti väga ok seisus siis mina isiklikult ei näe küll mingit vajadust seinte soojustamiseks.

Olemasolevat kivivoodrit võid krohvida küll.
Soojustamise mõte on saada hilisem sääst küttekuludelt, samas ilu on vaataja silmades.

küsimus oleks, et kas kunagi on plaanis selles majas aastaringselt ka elada.
või elab seal keegi?
siis ehk oleks sel soojustamisel ikkagi mõtet.

tänan kõiki mõttekaaslasi, kes on viitsind pead ragistada sel teemal. ilmselt jääb ikkagi krohvimine, tundub et kõige vähem vaeva nõudev töö. kellel veel mõni hea soovitus kirjutage julgelt . Maja teen siiski endale aastaringseks elamiseks.

pikk88 kirjutas: Oletades, et palk on umbes 20 cm paks ja tõesti väga ok seisus siis mina isiklikult ei näe küll mingit vajadust seinte soojustamiseks.

Kas pead normaalseks eramut mille välisseinaks on ~6 cm. villa/EPSi?

pikk88 kirjutas: On sul piisavalt soe olla või kükitad perega talvel ainult ümber ahju, tekid ümber? Kui majas on piisavalt soe, siis mõtle, kas tasub lihtsalt igaks juhuks hakata soojustuse ja töö peale raha raiskama hakata?.....Kui maja on külm, siis peaks mu meelest ikkagi selgeks tegema, miks elamine ei püsi soojana ning alustuseks selle probleemiga tegelema.

Kui maja on soe siis järelikult köetakse piisavalt. Kui maja on külm siis järelikult ei köeta piisavalt. Kui tahta soojakulu väiksemaks saada siis parendatakse maja soojapidavust.

Võin sulle näiteks tuua oma vanaisa ehitatud palkmaja.
Palkosa on umbes 20 cm paks, pealtpoolt maja krohvitud. Viilkatusega, katuseall ka kaks tuba, ehk siis kokku kaks korrust. Elamises on pliit ja kaks ahju. Eelmisel talvel kulus neil 12 ruumi puid. Majas oli pidevalt vähemalt 24-25 kraadi sooja.
Väidad sa, et see on suur kulu või pole piisavalt soe elamine? Kõik oleneb ju võrdlusmomendist. Ise elan hetkel karkassmajas, laudvooder ja soojustuseks on saepuru/linaluu. Majason ühe korruse peale kaks suurt ahju, eelmisel talvel kulus puid üle 20 ruumi...

Mina üritan füüsikale tugineda, sina kõhutundele.

Väga õige tähelepanek
Ma ei üritagi tõestada, et füüsika on ebaoluline, kuid läbi inerneeduse ja ainult tabelites näpuga järge ajades ei ole ju võimalik 100% paikapidavat analüüsi hoone soojustarbivuse koha teha. Eriti veel ,kui arvestada nii väheseid andmeid. Tihtipeale võib piisata uste-akende vahetusest ja lagede ning põrandate soojustusest. Seina topitud villa ja selle paigaldamise raha eest saab maja kütta võib-olla mitukümmend aastat, ennem kui raha ennast tagasi hakkab teenima.

pikk88 kirjutas: Tihtipeale võib piisata uste-akende vahetusest ja lagede ning põrandate soojustusest. Seina topitud villa ja selle paigaldamise raha eest saab maja kütta võib-olla mitukümmend aastat, ennem kui raha ennast tagasi hakkab teenima.

Ja kuidas sa seda rahalist tasuvust teada saad kui füüsikaga ei tegele?

Aga ma pole seda väitnudki ju, et ma ei tegele. Küll aga võin väita, et see pole minu ala, et seda tasuvust viimse sendini välja arvestada